[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 23. november 2017  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2017
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930




Intervjuu

Marili Niits: olen abivallavanema tööks valmis (23)
Autor: Ivika Laanet-Nuut
Laupäev, 04. november 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Hoolimata valdkonnast ja organisatsioonist, on kõige tähtsamal kohal inimeste omavahelised suhted ja hästi toimiv kommunikatsioon, ütleb Marili. Foto: Meriliis Metsamäe

Kohtume Saaremaa valla abivallavanema Marili Niitsiga (31) Orissaare lähedal Orinõmme külas peagi nende perele koduks saavas armsas helerohelises majas. “Siin me siis toimetame väljaspool tööaega,” viitab Marili kahekorruselisele veel valmimisjärgus majale ja juhatab meid avatud kööki, kus külalisi ootab kaetud laud aurava kohvi, koogi ja viinamarjadega.

Kuna selles peres on meri väga olulisel kohal, nimelt on Marili abikaasa Ahto meremees, siis leiab puude vahelt kiigates imeilusa vaate merele. Ja ka talunimi Raja-Mere on sündinud osaliselt merega seotult. Raja on Ahto vanemate talunimi. Ahto ja Marili tütar kannab samuti nime, mis merest tuletatud, kuid samas sarnaneb ema nimele: Merilee.

Sinust on saanud Saaremaa valla abivallavanem, mida see sinu jaoks tähendab?


See kõik kokku on minu jaoks üks suur emotsioonide tulv: rõõm, rahulolu ja suur vastutus üheskoos. Hea valimistulemus ja vallavolikogu liikmeks osutumine on tunnustus tehtud tööle Orissaare vallavolikogu esimehena. Abivallavanema ametisse asumiseks olen nii valmis kui ma praegu üldse olla saan. Saaremaa valla puhul on ju kõikidel uus olukord.

Sotsiaaldemokraadid olid Saaremaal edukad, kui suur roll oli sinul selles?

Aasta alguses asusin tööle Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (edaspidi SDE) Saaremaa ja Hiiumaa koordinaatorina, seega olin kampaaniaga igapäevaselt seotud. Kuid eelkõige on tegemist siiski meeskonnatööga ja meeskonnad olid mõlemal saarel väga head. Ei saa mainimata jätta, et ka Hiiumaal said sotsiaaldemokraadid valimisvõidu.

Olid teil mõned salanipid, mis võiduni viisid?

Kas nüüd salanipid, aga otsustasime, et SDE Kuressaares välikampaaniat ei tee. Selle asemel toetati Saare maakonna invaühingut, Saaremaa lasterikaste perede ühendust ja Saaremaa lemmikloomade turvakodu. Valimisaastatel ikka kerkib küsimus, kas kandidaatide plakatid linnapildis mõjutavad valimistulemusi, et seda ikka ja jälle kasutatakse. See võib mõjuda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Samas usun, et kui mingi muu reklaaminipp toimiks paremini, siis oleks seda juba kasutatud. Kuid kõige olulisemaks osaks on siiski kandidaat ise: tema sõnad ja teod.

Said valimistel pea sama palju hääli (176) kui mõni riigikogu liige. Kuidas on sinu mõtted, kas plaanid kandideerida ka riigikogu valimistel?

Hetkel küll mitte. Ja kuhu ma siit lähen? Vaadake (pilk majale ja suurele hoovialale). Mulle meeldib pealinnas käia ja seal olla, kuid koju on alati hea tulla. SDE peakontor asub Tallinnas ning koordinaatorina tuli mul seda vahet tihti sõita.

Mis oli sinu amet enne seda?

Pakkusin raamatupidamisteenust. Eelmise aasta suvel, kui vanaisa lahkus manalateele, tajusin, et on hetki, mis ei tule tagasi, ning ma otsustasin jätta endale ainult volikogu juhi töö ja raamatupidamisega lõpetada. Juba enne aasta lõppu tehti mulle koordinaatoriks asumise ettepanek. Pean tunnistama, et esialgu olin kahtleval seisukohal. Otsustasin pakkumise vastu võtta, sest selleks ajaks oli selge, et soovisin just nende inimestega koos valimistele vastu minna.

Mida uut õppisid valimiskampaaniat tehes?

See aasta on olnud väga põnev ja kogemusterohke. Õppisin nii ennast kui ka teisi kandidaate paremini tundma. Kampaania jooksul oli mitmeid hetki, kus tuli n-ö ajaga võidu joosta ja samas rahulikuks jääda, et jõuda oodatud tulemuseni. Samuti oli alati vaja täpselt läbi mõelda, mis järjekorras ja kuidas infot levitada, et ei tekiks infosulgu, nimekirjas oli siiski 77 kandidaati. Ilmselt kõige meeldejäävam kogemus oli valimisajakirja koostamine. Ma polnud varem sellise asjaga kokku puutunud. Tänu headele abilistele jäin tulemusega väga rahule.

Asud tööle arenduse, kommunikatsiooni ja tugiteenuste abivallavanemana. Millest lähtud?


Hoolimata valdkonnast ja organisatsioonist, on kõige tähtsamal kohal inimeste omavahelised suhted ja hästi toimiv kommunikatsioon. Kohe, kui on tekkinud infosulg, tekib ruum valeinfo levimisele ja teadagi on sellel üldjoontes negatiivne mõju.

Iga osakond on erinev ja neile tuleb erinevalt läheneda. Tugiteenuste omapära on, et nende mõju on eelkõige asutusesisene. Samas on arendus- ja kommunikatsiooniosakond jällegi suunaga väljapoole.

Kuidas sa arvad, kas noorus tuleb sinu ametis kasuks või pigem kahjuks?
 
Ma arvan, et tänu neljale aastale Orissaare volikogu juhina on juba lihtsam. Kuid usun, et minu noorus võib olla mõlemat. Nõrkus selle koha pealt, et mul ei ole sedavõrd palju elukogemust, kuid teistpidi olen kindlasti valmis õppima, kohanema ja olen muudatustele rohkem avatud. Ehkki ennast analüüsides olen järeldanud, et olen oma olemuselt pigem konservatiivne.

Mis on suuremad murekohad sinu arvates Saaremaa vallas?

Kindlasti hästi toimiva ühistranspordi korraldamine. Loomulikult räägitakse lennu- ja praamiliiklusest, mis ongi oluline ja millel on otsene seos meie majandusega, kuid meil on palju neid püsielanikke, kes oma igapäevaeluga on nii hõivatud, et nad ei jõua hoolida, kas lennuk läheb või mitte.

Oluline on sotsiaalvaldkond ja et teenused oleksid kättesaadavad. Teenuskeskused peavad saama tööle. Neid tuleb palju ja need on kõik erinäolised. Samas algab kõik inimestest: kui neid on piisavalt ja nad on aktiivsed, siis ei ole põhjust muretsemiseks. Küll aga ma muretsen küla pärast, kus on üks-kaks peret või vanemad inimesed, kelle lähedased on kaugel. Kui siis ei ole sel inimesel head naabrit, kes märkab, siis tema puhul ma kardan küll, et ta võib jääda selles suures süsteemis üksinda. Aga siis peab olema sotsiaaltöötaja, kes sekkub. Iga lüli meie vallas on oluline.

Kui nüüd tagasi minna Orissaare valla juurde, mida see aeg sulle andis ja õpetas?

See õpetas seda, et kui on infosulg, on külajutud. Need on aga pärssivad ega ole kunagi edasiviivad. Kõik peab olema selge ja konkreetne. Volikogu liikmetele peab info jõudma enne kui ajakirjandusse. Millest jäi vahest veidi vajaka, oli meeskonnatöö.

Kui hästi talud sa ise kriitikat?

Ma olen oma lähedastele öelnud, et kui Orissaare puhul oli pigem positiivne kajastus – meil ei olnud sellist suurt ämbrit või probleemi –, siis nüüd tuleb olla valmis ka selleks, et ette võib tulla negatiivsust. Kuid ma ise talun seda üsna hästi. Esialgu vaatasin ajalehes ikka, kuidas pildile olen jäänud, aga nüüd see enam väga ei huvita. Oluline on see, mis tekstis kirjas. Ka täna hommikul, kui Meie Maad vaatasin, siis foto allkiri oli juba selline, et mõtlesin, et mis sealt nüüd tuleb, aga tekstis oli kõik okei. (naerab)

Kuidas sujus koostöö Orissaare vallavalitsusega?

Ühtepidi on mul kahju, et me Velloga (Vello Runthal – Orissaare vallavanem, toim) ei sattunud ühte nimekirja. Kindlasti me oleksime täiendanud seda tandemit. Meil oli ka eriarvamusi, aga suutsime need alati ära lahendada nii, et see ei jõudnud majast välja.

Mida pead suurimaks õnnestumiseks Orissaare vallas?

Kindlasti Orissaare gümnaasiumi rekonstrueerimist. Seal oli keerulisi hetki omajagu. Kaks hanget, mis mõlemad läksid kallimaks kui planeeritud. Neid otsuseid oli raske teha, aga me leidsime, et tuleb risk võtta. Tagantjärele võib öelda, et oli õige otsus.

Kas just töövõit, aga selle koosseisu tähtsaim otsus oli omavalitsuste ühinemine. Olin Ida-Saaremaa valla läbirääkimiste eestvedaja, aga läks nii, nagu läks. Minu jaoks oli oluline see samm läbi teha ja näha, kas leiame ühisosa. Leiti, aga kahjuks mitte piisavalt palju, et oleks saanud jätkata.

Saaremaa valla õnnestumise nimel tuleb tööd teha ja otsuse õigsust näeme aastate pärast. Selle nimel me ju pingutame. Et meil oleks võimekas omavalitsus ja siin oleks kõigil hea elada ka kümne-kahekümne aasta pärast.

Kas Orissaare valla puhul on ka midagi sellist, mis jäi kripeldama?

Raske südamega tuleb tõdeda, et Orissaare jahisadam ei ole nii atraktiivne, kui me lootsime. Arendaja otsimisel osales vaid üks pakkuja. Samas on hea meel, et nüüd on Illiku laiul olemas arendajad, kes on südamega asja juures.

Sa oled õppinud matemaatikat.

Jah, õppisin Tallinna ülikoolis, kuid õpetaja lapsena sain üsna ruttu aru, et õpetajaamet ei ole minu teema ja seetõttu ei astunud Tallinna ülikooli magistrantuuri, mis on suunatud pedagoogikale. Samas on mind alati huvitanud avalik õigus, võtsin neid aineid ka ülikoolis juurde.

Miks mitte õpetajaks?


Sest ma nägin, kui raske töö see on. See on andmine ja pühendumine. Mulle piisab täiesti kahe lapse joone peal hoidmisest. Matemaatika on mulle alati meeldinud. Kui ma ootasin meie esimest last – Ahto oli merel –, siis ma lahendasin oma lõbuks matemaatikaülesandeid.

Marili ema Lia töötab Orissaares algklassiõpetajana. Tema seitse aastat noorem õde Maria töötab Tallinnas Otto Bock Estonia AS-is tehnoloog-normeerijana.

Oskasid sa arvata, et suundud poliitikasse?

Võib öelda, et huvi poliitika vastu on mul alati olnud. Juba kooliajal jälgisin poliitikas toimuvat. Plaanisin ajalugu õppima minna. Väga meeldis ka ühiskonnaõpetus. Kuid poliitika on mu elus kuidagi sujuvalt alguse saanud. Mul tekkis tunne, et ma tahan kuidagi ühiskondlikku ellu panustada ja see panigi mind kandideerima. Mulle on sobinud see tee…

On sul mõni suur eeskuju?

Ühte konkreetset, keda välja tuua, ei ole, igaühest midagi. Madiselt (Kallas – toim) on väga palju õppida. Meie vanusevahe on viis aastat ja kui vaatan tema esinemisi, siis mõtlen, et kas ma võiksin viie aasta pärast seda sama hästi teha. Ma hindan seda, kuidas ta on tulnud välja ühinemise läbirääkimiste pingelistest olukordadest ja neile lahendused leidnud. Seda oskust võiks meil kõigil rohkem olla.

Kui palju kodus poliitikast räägite?

Selle kohta on mul üks hea näide. Tütar Merilee (6) tuba värvides oli mul õde ka siin ja arutasime tööd volikogus. Ja siis teatas Merilee meile äkki, et, emme, ära muretse, sa saad nagunii volikokku, mis sest, et oled sotside nimekirjas. Mul jäi selle peale värvirull seisma. Nii et ilmselt me räägime palju. (lagistab naerda)
 
Miks sa valisid just sotside partei?

Inimeste pärast. Saaremaal me räägime eelkõige inimestest ja nendevahelisest koostööst, mitte niivõrd erakonnapoliitikast. Loomulikult, laias laastus võib öelda, et ma jagan ka nende põhiväärtusi, aga mitmeid valitsuse tasandil tehtuid otsuseid ma ei toeta.

Kuidas ühildada pereelu ja poliitikat? Eriti, kui oled mehe töö tõttu palju lastega üksi?

Ahto sai sel sügisel veidi pikemalt puhkust. Meil on see 15 aasta jooksul teine kord. Tegime tööjaotuse: tema viib lapsed lasteaeda ja kooli ning siis õhtul olen mina lastega. Ahtost on väga suur abi mulle. Nüüd, kui ta aga kahe nädala pärast taas tööle läheb, on jälle harjumist, et ise kõigi nende kohustustega hakkama saada.

Kui Ahto on merel, siis hoiavad lapsi vanaemad, keda on meil kokku kolm: minu vanaema Juta, Ahto ema Orinõmmes ja minu ema Orissaares. Olen neile kõigile väga tänulik selle eest. Hea on näha, et lastel ei ole probleemi vanaemade juurde jäämisega. Vahel küsivad suisa ise, et kas nad võiksid jääda. Loomulikult on seda igapäevast rutiini meil keeruline juurutada, aga me oleme seni hakkama saanud.

Öeldakse, et väga keeruline on harjuda sellise elurütmiga, sellistel juhtudel räägitakse lahkukasvamisest jne. Kuidas on teie peres?

Ma ei ole seda tundnud, pigem ma arvan, et see samas ka rikastab.
(Meie vestlusega on vahepeal liitunud Ahto, kellel parasjagu maja ehitustööst puhkepaus.)

Ahto: On neid, kellel selline elu sobib, kuid samas paljudele see ei sobi. Ka minu kolleegid ütlevad, et on raske leida endale elukaaslast. Tööl käiakse, aga elu on siiski kodus.

Ahto töötab kaubalaeval, mis sõidab Soome lipu all, vanemmehaanikuna. Veetakse kaupa Belgiast Inglismaale, iga päev üks reis.

Kuidas te teineteist leidsite?

Marili: Orissaare alevis. Oleme lõpetanud ühe kooli, meie vanusevahe on neli aastat. Esialgu olin mina siin koolis, Ahto ülikoolis. Kui mina olin ülikoolis, siis oli Ahto sõjaväes ja pikal praktikal merel, nii et meie kõige pikem periood, mis me oleme päevast päeva koos elanud, on kõigest kaheksaüheksa kuud. Võibolla see ongi see, mis on meid koos hoidnud.

Ahto: Kuna me nii noorelt kokku saime, siis oleme ilmselt sellise eluviisiga ka harjunud.

Kelle sõna peres maksab?

Marili: Oleneb olukorrast. Kui mul on mingi arvamus, siis ma ka esitan selle. Kui aga Ahto suudab ära tõestada, et teine variant on otstarbekam, siis annan järele. Meil mõlemal on nii erinev maitse. Kui läheme poodi midagi valima, siis teeme täiesti erinevaid valikuid. Kuid mis mulle Ahto puhul meeldib, on see, et kui ta tuleb merelt, siis ta alati arvestab meie elurütmi ja reeglitega. Keeruline on peres ka esimene päev, kus me võitleme kõik ta tähelepanu eest. See hetk ma tunnen, et ma ei ole üldse targem kui lapsed. (sosistab lustakalt) Viimastel kordadel olen läinud neil hetkedel trenni. Jooksmine ja jõusaal on mu hobid. Jooksmine tuli mu ellu siis, kui lapsed olid väikesed.

Ahto: Meil ei ole nii, et kelle sõna maksab, vaid me arutame kõik omavahel läbi. Oleme kui võrdne võrdsega.

Miks olete valinud just maaelu?

Ahto: Tulen laeva pealt, kus on müra, vibratsioon ja kõikumine, aga kodus olen keset loodust. Vaatan, kuidas linnud lendavad ja kuulatan seda imelist vaikust. Ning siin, oma maja juures, on meil tegemist ilmselt elu lõpuni.

Marili: Mulle meeldib mandril käia, aga kodus, Saaremaal, on kõige parem.

Täna loetuimad
Saaremaa mehed tõmbasid merest uhkeid kalu (6)
Esimesed Sõmera Kodu asukad kolivad Kuressaarde (11)
Valjala põhikool tegi riigile juubeliks ilusa kingituse
Haruldane leid
PRIA toetustest saarele 185 000
Kõrkvere poel uus omanik
Visit Saaremaa saab uue volikogu
Saaremaa-Läti laevaliinile otsitakse hoogsalt väliskosilast
Mereakadeemia keskusi juhib Anni Hartikainen
Suure-Rootsi veereostusega hakkab tegelema Saaremaa vald (1)
Poolakas läheb praamipistise pärast Tallinnas kohtu alla (1)
Jõulukuusk kaalub viis tonni
Kirikuteated
Taevaliku Taaveti imetabane ilming
Orissaare saab kiire interneti
Nädala loetavuse top 5
Kohvik Vahvlimaania avas Aurigas uksed (14)
Rõivakauplus kolib internetti (10)
TAGASIVAADE: Äge jalgpallitüdruk Kristina Teern
Teenuskeskuse juhi töö eeldab mitmekesisust (17)
Saaremaa mehed tõmbasid merest uhkeid kalu (6)
Kommentaarid
Esimesed Sõmera Kodu asukad kolivad Kuressaarde (11)
Kohus ei nõustunud Sõnajalgade kriitikaga kohtuniku suhtes (1)
Teenuskeskuse juhi töö eeldab mitmekesisust (17)
Saaremaa mehed tõmbasid merest uhkeid kalu (6)
Suure-Rootsi veereostusega hakkab tegelema Saaremaa vald (1)
Poolakas läheb praamipistise pärast Tallinnas kohtu alla (1)
Parvlaevade Runö ja Soela täiendamiseks üle 300 000 euro  (10)
Vald viiks lennupiletid uude keskkonda (2)
Militaarmuuseumi lahtine tulevik külvab segadust (7)
Palju maksab Tänaku ralliauto? (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2017. Kõik õigused kaitstud