[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 17. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Intervjuu

EKSKLUSIIV! Mart Laar: tervis läheb paremaks ja tempo on õnneks maas (14)
Autor: Mart Soidro, literaat
Laupäev, 19. november 2016.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Mart Laar pajatas oma Tallinna-kodu töölaua taga rõõmsalt, et ei ole kunagi saanud Saaremaal olla nii kaua kui sel aastal. Vahedat juttu “kuulas tähelepanelikult” Sandor Petöfi büst – Ungari rahvusluuletaja nimelise kaaluka auhinna pälvis Laar 2011. aastal vabaduse ja demokraatia edendamise eest Ida-Euroopas. FOTO: Toomas Huik

“Jah, ma olen õnnelik inimene. Elada elu, kus on olnud vürtsi ja värvi, häid sõpru, usku, lootust ja armastust…” ütles intervjuus Meie Maale kahekordne peaminister, suvesaarlane Mart Laar, kes on tänavu veetnud Saaremaal tervelt kaks toredat kuud.

Mart, oleme elus ainult ametlikel puhkudel teineteist teietanud. Jätaksime lugejatele tobeda mulje, kui teeksime seda ka Saaremaa lehes Meie Maa.

Katsuks tõesti sellest teietamisest hoiduda.

13 aastat tagasi tegin sama diktofoniga sinuga viimati intervjuu.

(Vahele) Kas see ikka veel töötab? Tehnikaime!

Kuidas tervis? Kui heas vormis sa oled?

Tänan küsimast. Nagu näed, läheb tervis tasapisi ikka paremaks.

Mis sind seob Saaremaaga? Meheikka jõudes sa ilmselt ei kaalunud võimalust, et “võta naine, kui võimalik, Narvast”?

Sellist mõtet küll ei tekkinud. Võtsin naise hoopis Saaremaalt. Olen suvesaarlane. Meie lapsed on saanud sünnist saati suviti Saaremaal olla.

Kas saare naised on kuidagi erilised?


On küll. Nabast vahest ei hakka rääkima, aga nad on kanged.

Tõsiselt? Oled omal nahal tunda saanud?

No kuule, kuidas ma muidu selliseks olen saanud.

Su hea sõbra Ivo Linnaga meenutasime siinsamas Meie Maas jaanipäeva eel, miks oli Saaremaa nõukogude ajal kui unelmate saar, kuhu kõik minna tahtsid. Nojah, eelkõige rikkumata inimesed, see ö-täht, puutumatu loodus, magushapu Borodino leib, humalapildiga Saaremaa õlu... Jätka loetelu!

Transvaali tänav Kuressaares! Suurbritannia poolt annekteeritud vabariigi auks antakse Kuressaare linna tänavale nimi!

Kusagil 1980. aasta paiku saatsin oma tulevasele abikaasale kirja ja märkisin linna nimeks Kuressaare. Kiri jõudis kohale. Ilus oleks mõelda, et ka Transvaali tänavale, aga 1980. aastaks oli Katrin Nõukogude tänavalt oma vanaema juurest juba ära kolinud.

Katrini teine vanaema, kes oli Siberis käinud, heldis, kui Kuressaare sai oma nime tagasi. Ja minu jaoks oli see esimene kord, kus sain aru, et tasub ikka poliitikas olla.

Enne seda võtsime muinsuskaitse seltsiga Kingissepa ausamba Kuressaare kesklinnast maha. See sai üleval olla vaid aasta. Ühel ööl ilmusid Kingissepa kuju ette kalossid ja kiri: “Hakka astuma, Viktor!”. Peagi Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja teisaldatigi.

Minu meelest oled sa olnud Eesti lähiajaloo Forrest Gump, kes viimased kolmkümmend viis aastat on olnud kõigi olulisemate sündmuste keerises, et mitte öelda keskpunktis. TRÜ ajalooteaduskond, Noor-Tartu, servapidi Euromais, muinsuskaitse koos oma pärimuste kogumise ja ausammaste avamisega, kodanike komiteed, viimane ülemnõukogu, Eesti taasiseseisvumine, riigikogu valimised. Siis peaminister, Tallinna volikogu esimees, uuesti peaminister, teaduste doktor, Milton Friedmani auhind vabaduse edendamise eest, IRL-i esimees, kaitseminister, Eesti Panga nõukogu esimees. Sinust saaks teha hea filmi!

(Naerab südamest) Väga huvitav idee. Jah, ma olen õnnelik inimene. Elada elu, kus on olnud vürtsi ja värvi, häid sõpru, usku, lootust ja armastust…

Nüüd oled IRL-i auesimees. Sellesama erakonna, kes tahab korraldada vasakpööret – kui uskuda kindral Laaneotsa – ja viia meid tagasi 1940. aastasse...

Laaneots, kui ta soovib, võib sinna tagasi minna. Mina ei tahaks ja tean, et nii ei lähe. Laaneots peaks peeglisse vaatama ja mõtlema, kuidas me praeguse olukorrani jõudsime.

Aga see oli väga naljakas, kuidas peaminister lasi ennast umbusaldada.

Kunagi oli Edgar Savisaar valitsuse juht ja kõik pensionärid arvasid, et ta on asendamatu. Tuli Tiit Vähi ja selgus, et ei ole asendamatu. Siis tuli Mart Laar ja vaadati, et igaüks võib olla peaminister. Aga Taavi Rõivas tõestas, et igaüks ikka ei või...

Kas Rõivas oli üldse erakonna liider?

Reformierakonna siseelu ei tea, aga mulle tundub, et sinu küsimuses peitus ka vastus.

Mida arvad IRL-i esimehe Margus Tsahkna ideest minna tagasi oma lätete, Isamaa juurde?

Nimevahetusest ei muutu midagi. Tuleb minna tagasi lätete juurde.

Kas Tsahknat võib pidada sinu mantlipärijaks?


Võib. Aga minu mantlisse mahub mitu Tsahknat ära.

Tohoh!

(Naerab) Arvestades minu kehakaalu.

Kas Isamaal ja Vabaerakonnal oleks mõttekas panna seljad jälle kokku?


Mõttekas oleks see kindlasti, aga see ei sõltu enam Isamaast. Õigemini: Isamaa nimel on võimalik rääkida siis, kui käitutakse samamoodi kui veerandsada aastat tagasi. Nagu Reagan ütles kommunistide kohta: “Kui sa kõnnid nagu part, ujud nagu part ja prääksud nagu part, siis sa oledki part.”

Kui Isamaa hakkab kõndima ja prääksuma nagu Isamaa, siis ongi Isamaa. Muidu mitte.

Mis saab sinu erakonnast? Kirjutasid nädalapäevad tagasi, et ei kujuta ette, et Isamaa läheks rahulolevalt valitsusse, mille liikmeil on toimiv koostöölepe Vene võimupartei Ühtse Venemaaga.

Leping Ühtse Venemaaga mulle muidugi ei meeldi. Aga see ei anna veel põhjust rääkida vasakpöördest. Reformierakonda ja Ansipit see lepe omal ajal ei häirinud, kui nad tegid Savisaare ja Keskerakonnaga valitsuse. Vaat siis oleks võinud vasakpöördest rääkida. Ja mis seal salata, ka aastal 2001, kui Siim Kallas moodustas Edgar Savisaarega valitsuse.

Palju saab poliitikule, kunagisele mõttekaaslasele, kes – ülekantud tähenduses – on sul naha üle kõrvade tõmmanud, üldse andeks anda?

Saab ikka andeks anda. Pikka viha ei pea ma kellegi vastu. Võib-olla ei taha ma – ülekantud tähenduses – päris tema kõrval enam istuda.

Paistsid juba ülikooli alguses silma oma nõukogudevastasusega. Kui raudne eesriie poleks avanenud, kas siis oleks sinust saanud Nikluse ja Tarto sarnane dissident või Kelami-tüüpi polüglotist kanakasvataja?

(Üllatunud küsimuse rõhuasetusest) Väga raske vastata! Siin oleks kõik sõltunud õnnest, sest 80-ndate alguses oli vähemasti selles küsimuses “valikuvabadus”. Kui julgeolek oleks teadnud, et raamatu “Eesti 1944” pole kirjutanud mitte Narva rinde veteran, vaid mingisugune poisinolk, oleks mind paremal juhul oodanud kanakasvatus, halvemal juhul aga vangla.

(Mõtlikult) Midagi oleks minuga igatahes juhtunud. Kui ma 1982. aastal abiellusin, ennustas abikaasa, et temast saab dekabristi naine.

Meenub, et ühe 1989. aastal Vikerkaares ilmunud artikli pärast, mis käsitles hävituspataljoni tegevust, algatati Mart Laari suhtes kriminaalasi. Ise olid tollal välismaal. Ilmselt lootis nõukogude võim, et sinna jäädki…

See juhtus ühe minu esimese välissõidu ajal. Ajaloolise pärimuse kogumine oli just hoo sisse saanud ja sellele otsustas tollane võim lõpu teha. Kui vanasti saadeti inimesi Siberisse, siis sel ajal saadeti neid Rootsi. Arvan, et mitmed Eesti avaliku elu tegelased, kes oleksid võinud siin suurt rolli etendada, lülitati sel kombel Eesti elust välja.

Ilmselt oli tollastel võimukandjatel minuga sama plaan, sest ajaloolise pärimuse kogumist ja mälu kardeti väga. Minu puhul ei olnud ju uurimine mitte ainult algatatud, vaid ka lõpetatud. Mis tähendas seda, et suure tõenäosusega ootavad mind tagasipöördumise korral trellid… Aga see mäng oli väga läbinähtav. (Pahaselt) Mulle oli mõeldamatu lahendus, et ma jätan Eestis kas või mõneks ajaks teadmatusse oma naise ja väikesed lapsed.

(Sarkastiliselt) Nõukogude võimule oli see muidugi halb üllatus.
Mind süüdistati eelkõige selles, et levitasin laimu punaarmee kohta. Oleksin kirjutanud, et hävituspataljon tappis naisi ja lapsi, oleks nõukogude võim selle võib-olla alla neelanud.

Pärast seda olid kõva mees!

Astusin ju Moskva vastu. Ka Arnold Rüütlil läks ju seetõttu hästi. (Naerab)

Lisaks pärimuse kogumisele olid tollal ka agar taastatavaid ausambaid avama. Ega sa ole kokku lugenud, mitme Vabadussõja ausamba ja mälestustahvli avamisel 80-ndate lõpus käisid?

Ei ole! (Naerab) Ma hea meelega osaleksin nende avamisel jätkuvalt, sest ajaloo jäädvustamine on mulle siiani väga hingelähedane teema. Tahan ka kõigis tulevastes ametites selle eest hoolt kanda, et mälu ei kaoks.

1990. aastal kandideerisid viimasesse ülemnõukogusse Töökollektiivide Liidu nimekirjas. Ega vist erilisi valikuvõimalusi nimekirjade osas, kes veel kandideerisid (Rahvarinne, venelased, Vaba Eesti), olnudki?


Probleem oli selles, et tollal oli valimistel kandideerimine veel suhteliselt piiratud võimalustega. Eesti Kristlik-Demokraatlikku Liitu, kuhu ma kuulusin, ei olnud ametlikult registreeritudki. Nii oligi meil kokkulepe selle keerulise nimega organisatsiooniga, et me kandideerime küll nende nimekirjas, kuid edaspidi oleme iseseisvad. Nii ka läks.

Pääsesid oma valimisringkonnast nr 1 viimasena ülemnõukogusse ja esimesena jäi välja Lennart Meri.

Umbes 30 häälega võitsin.

1990. aastal oli hästi keeruline valimissüsteem. IX voorus oli sul 5946 ja Lennartil 5915 häält. Savisaar tegi õnneks targa valiku, et Lennarti oma valitsuse välisministriks kutsus.

See oli Eesti Komitee nõudmine. Ja Savisaarel oli meie hääli vaja, et peaministriks saada. EK ei olnud muidugi ühtne. Paljud ei usaldanud juba siis Savisaart kopika eestki ja tagantjärele tuleb tunnistada, et neil oli õigus.

Igatahes sai ülemnõukogus palju nalja! Mind huvitaks museoloogilisest aspektist, mis sai nendest punapassidest, mida sa ülemnõukogu päevil ühte suurde purki korjasid?

(Kimbatuses) Need sai nagu… Aa, mulle meenus, et tegemist oli protestiaktsiooniga. Selle purgi andsin härra Uluotsale, kes esitas eelnõu, mis arvanuks isikut tõendavate dokumentide nimistust välja Eesti kodaniku isikutunnistuse.

1992. aasta riigikogu valimistel oli valimisliidul Isamaa õigupoolest kolm peaministrikandidaati. Mis sai kaalukeeleks, et sind eelistati Kaido Kamale ja Illar Hallastele?

Kust mina pean seda teadma? No ilmselt sai otsustavaks, et valimisnimekirjas olin ma esimene. Aga keegi ei uskunud ju ligilähedaseltki nii head tulemust! Mäletan, et mu abikaasa küsis Tiit Pruulilt korduvalt, et mis siis ikkagi saab, kui Isamaa võidab. Pruuli keerutas ja ütles, et eks me siis vaatame…

Mäletan, et veel 1992. aasta suvel suhtuti sinusse kui vahvasse muinasjullesse ja koduloo-uurijasse, mitte kui riigimehesse. Millal hakkasid uskuma, et Mart Laarist võib tõesti saada peaminister?

Hirm tekkis siis, kui hääletustulemused hakkasid selguma. 1992. aastal saabusid need väga kaootiliselt ja vastu hommikut. Aga samas olid mitmed inimesed mind selleks ette valmistanud. Ma ei saanud näiteks tükk aega aru, miks Carl Bildt mind mitmesugustele majanduslikele ja poliitilistele väljaõpetele kutsus. Neil millegipärast oli juba suvel selline tunne.

Algus ei läinud ju sugugi halvasti! Kui mõned keelevääratused, nagu likviidsuse likvideerimine, kõrvale jätta…

Muuseas, kõik minu nõunikud, kaasa arvatud Ardo Hansson, olid selle kuulsusrikka kõne enne läbi lugenud! Aga mis puudutab majandusega tegelevaid ministreid, siis antud hetkel kedagi teist (Ain Saarmann, praktiline majandusmees – M.S.) polnud lihtsalt panna... See majanduse peal olev pink oli 1992. aastal poliitikute hulgas ikka väga lühike. Oli küll hiilgavaid eksperte, aga inimesi, kes oleks julgenud selles olukorras ameti vastu võtta, paraku polnud.

Olgem ausad: enamus poliitilisi konkurente vaatas ju 1992. aasta valitsust kui surmaminejate valitsust. Valitsust, kes teeb ära hulga ebapopulaarseid otsuseid, kuid kes kirjutab samas alla ka poliitilisele enesetapule.

(Mõtlikult)
Jutt, et ebapopulaarne otsus toob kunagi tulevikus sulle populaarsust juurde, on jama.

22. septembril 1994 esitas kuningriiklane Kulbok ultimaatumi, milles ta nõudis Mart Laari tagasiastumist 72 tunni jooksul. Seda ei järgnenud. 26. septembril esitati riigikogule otsuse eelnõu umbusaldamise kohta, mille palusid panna riigikogus samal päeval ka arutlusele. Võib ju mõelda, et kui poleks sel päeval seda arutlusele lasknud panna, oleks kõik võinud teisiti minna…

(Õudusega) Siis ma oleksin ametisse jäänud.

Sest samal ööl uppus parvlaev Estonia.

See oleks küll olnud kõige julmem, mis saab ühe inimesega juhtuda. Jääda tänu sellisele tragöödiale ametisse? Midagi jubedamat ei suuda ma endale ette kujutada.

1999. aastal tegid come back’i ja said taas kõigile üllatuseks peaministriks. Kui Isamaaliitu poleks kaasatud Jüri Mõisa, kes võttis valimistel 7000 häält, oleks peaminister tulnud Reformierakonnast, kes sai valimistel Isamaaliidust 5000 häält vähem. Kuid kas see ei olnud tagantjärele mõeldes mitte Pyrrhose võit?

Pyrrhose võit oli võib-olla 1999. aasta Tallinna kohalike valimiste võitmine. Võib arvata, et all-linnas opositsioonis istudes oleks see taganud kolmikliidule Toompeal pikema ea. See oli Pyrrhose võit Isamaaliidu erakonna, mitte aga tallinlaste jaoks. Sest tuulutamine, mida Jüri Mõis suutis Tallinnas teha, oli tähelepanuväärne.

2001. aasta detsembris teatasid paljudele üllatuseks, et astud valitsusjuhi kohalt tagasi. Oma teise ametiaja suurimaks puuduseks pidasid haldusreformi ebaõnnestumist. Mis olid aga suurimad õnnestumised?


Esiteks see, et me suutsime 1999. aastal Mart Siimanni poolt pärandatud august välja ronida. See on nagu logu jalgrattaga mäkke ronimine! Kui oled aga läbi raskuste tippu jõudnud, on ikka mõnus küll… Hoiad aga lenkstangi, tuul vihiseb kõrvus ja kõik plaksutavad. Kuid ei tohi unustada, et pärast laskumist on vaja edasi vändata.

Suurimaks saavutuseks pean ma seda, et me suutsime ennast NATO-sse murda. Seda poleks ma suutnud ilma Jüri Luige, Toomas Hendrik Ilvese ja tollase rahandusministri Siim Kallaseta. Tõsta kaitsekulutuste SKP 1,4%-lt 2%-le ja teha see populaarseks otsuseks oli omaette kunst. Selle nimel ohverdati väga palju teisi asju.

Aga sellest kirjutan ma oma mälestusteraamatu “Pööre” II osas, mille tahaks tuleva aasta sügiseks valmis saada.

Kas midagi jäi sellest teisest peaministri ajast ka kripeldama?


Ei jäänud. Mul oli kolm kriteeriumi, mille järgi saab mõõta, kas olin hea peaminister. Sõbrad jäid samaks, naine on sama ja lapsed tunnistavad sind jätkuvalt omaks. Julgen jätkuvalt peeglisse vaadata.

Räägime lõpetuseks siis veel päevakajalistel teemadel. Ei saa öelda, et selle aasta poliitikaelu oleks igav olnud.

Alustame sellest, et Reformierakond oleks pidanud kuulama Ansipi soovitust, et ei maksa kõiki ametikohti sihtida või vähemasti mitte endale krahmata. (Irooniliselt) Rõivas teda ei kuulanud, sest neil on mitu head presidendikandidaati.

Sinu teise valitsuse ajal oli meeskonnas ka üks krapsakas tüdruk, kelle nimi vähemasti algusaegadel ei öelnud suurt midagi.

Ühtepidi oli ta tõesti krapsakas, aga teistpidi igav – midagi halba või isegi naljakat ei oskagi Kersti Kaljulaidi kohta esimese hooga meenutada.

Aga need, kes pidasid Kerstit peaministri kantseleis alguses halliks hiirekeseks, said ikka väga kõvasti petta! Kui ta mingi ülesande sai, mõtles ta kõik üksipulgi läbi. Ja ütles alles siis oma arvamuse välja. Kuulsin juba enne ta tööle tulekut, et Kersti oli väitnud, et ma ei tee majandusvallas päris õigeid asju. Või et ei tee nii, nagu peab.

Nüüd, tagantjärele sain Kerstilt kiita, et ta ei kuulnud selle kolme aasta jooksul kordagi, et mõni asi tuleb teha üksnes sellepärast, et seda on erakonnale vaja.
 
Ühesõnaga: väga hea oli temaga töötada. Ta on lisaks kõigele muule ka bioloog, aga selle eriala inimesed pidid, erinevalt meiesugustest humanitaaridest, õppima füüsikat ja matemaatikat.

Ma kuulen Kadriorust hallide ajurakkude krudinat ka siia, Ao tänavale.

Tervis on inimese kõige kallim vara. Mart, kas see kõik, millest me eespool rääkisime, vääris ikka küünlaid?


Vääris, Mart!

Tervis läheb paremaks ja tempo on õnneks maas. Ma ei ole kunagi saanud Saaremaal olla nii kaua kui sel aastal. Tervelt kaks kuud! Transvaali tänaval käis meil külas palju sõpru, ka endisi peaministreid. Nad võisid küll olla üllatunud tagasihoidlikust elamisest, aga neile meeldis meie juures Saaremaal.

*  *  *

Kes ta on?

MART LAAR


Sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis.

Eesti peaminister aastail 1992–1994 ja 1999–2002, kaitseminister aastail 2011–2012. Praegu Eesti Panga nõukogu esimees.

On olnud erakondade Isamaa, Isamaaliit ning Isamaa ja Res Publica Liit esimees.

Oli Eesti Kongressi, Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi ülemnõukogu liige, seejärel valiti nii VII, VIII, IX, X, XI kui ka XII riigikogu liikmeks.

Lõpetas 1978 Tallinna 46. keskkooli ja 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal cum laude. Kaitses 1995 Tartu ülikoolis magistri- ja 2005 doktorikraadi.

Abikaasa Katrin on saarlane, abielu sõlmiti augustis 1982. Mart ja Katrin Laaril on poeg Mihkel ja tütar Kadri.

Allikas: Vikipeedia

Täna loetuimad
Pihtlas nähti haruldast lindu (10)
Isamaa kinnitas valimisnimekirjad (3)
Aasta Praktikant on Ashwath Venkatasubramamian  (1)
Väleda Päti üldvõidu said seekord Saarlased
Kes meelitab inimesi vollesaali?
Aeg lubab ja Moskva räägib jultunult  (1)
Saarlaste tähtpäevi 2019. aastal (1)
Uus aasta võiks alata korras elukohaandmetega
Saarlase meeskond võitis lumesaha leiutusvõistluse
Vollemeestele kodus kaks kaotust
Kevin Saar kutsuti Eesti koondisesse
Kaitseliidu vormid ja sümboolika raiuti raamatusse
Müürisepp võttis Väljakivilt revanši
JUHTKIRI - Lõpumärgid ja maailma liikumine
Nädala loetavuse top 5
Pihtlas nähti haruldast lindu (10)
Isamaa kinnitas valimisnimekirjad (3)
Aasta Praktikant on Ashwath Venkatasubramamian  (1)
Väleda Päti üldvõidu said seekord Saarlased
Kes meelitab inimesi vollesaali?
Kommentaarid
Aasta Praktikant on Ashwath Venkatasubramamian  (1)
Pihtlas nähti haruldast lindu (10)
Isamaa kinnitas valimisnimekirjad (3)
Aeg lubab ja Moskva räägib jultunult  (1)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (785)
Kokaiinismugeldaja taandus Kuressaare hamburgeriärist (67)
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (418)
Volikogu kehtestas kosmeetilise alkoholimüügi piirangu (41)
Südalinna plaanitakse kiirtoidukohta (85)
Vald laseb uusaastaööl linnas õhku 2500 eurot (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud