Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 24. jaanuar 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Intervjuu

Romaanis on vaja ka blää-blää-blääd teha
Autor: Ene Kallas
Laupäev, 21. september 2013.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Indrek Hargla on sama viljakas kui tema loomemaja ees kasvav pirnipuu. FOTO: Heli Illipe-Sootak

Taaskord seisan omamoodi lõhkise küna ees. Ühelt poolt oleks justkui lihtne teha väga tuttava inimesega intervjuud, teisalt aga keeruline.

Kõigest on justkui räägitud, kõike arutatud, ja sellest, mida pole, see polegi oluline.

Hiljutine visiit Viimsisse, õigemini Soosepa tänavale ei olnud mitte külaskäik kuulsa kirjaniku Indrek Hargla juurde, vaid vanade hääde sõprade külastamine. Tõsi, eesmärgipäraselt, sest päev varem, neljapäeval esitles ta Kultuurikatla aias nii vastset raamatut kui ka tema stsenaariumi järgi vändatud seriaali teise hooaja esimest osa.

Mida sa praegu ise arvad sest “Süvahavva“ teisest hooajast, niipalju kui oled näinud?

(Indrek lonksab just poest toodud õlut, vaatab silti ning sõnab: “Hmm, Poola õlle kohta huvitav.“) No mis ma oskan öelda? Teise hooaja kokkupanemine alles käib. Ma ei ole seda tervikuna näinud, nii et ma ei saa hinnangut anda.

Siiski, kuidas esimene osa tundus?

On erinevaid võimalusi, kuidas film kokku monteerida... (Mõtleb midagi öelda, aga ei ütle.) Samas, minu mulje on ebaoluline. Ega see pole mulle tehtud, sest mina ju tean kõike, mis seal on, eks. Tähtis on see, et kõrvaltvaataja jaoks asi kerima ja hargnema hakkaks. Et oleks selge, mis ja kus toimub, kellega ja miks.
Esimest osa on võimalik monteerida hästi mitut viisi. Praegu oli valitud hekseldatum viis.

Aga esimese hooaja kohta nüüd, pärast väikest pausi, oskad ometi midagi arvata?

Ma vaatasin ta nüüd mitu korda üle, kui ma seda romaaniks kirjutasin. Mida rohkem ma vaatan, seda paremini näen nüansse, seda, mida näitlejad on seal teinud. Need tulevadki mitmekordsel vaatamisel välja. Väiksed geniaalsused ja kunstid.

Eestis ei ole varem sellist asja tehtud nagu “Süvahavva“. Selge on see, et paljudel tuli teha mitmeid asju esimest korda. Ja mõnikord jääd mõtlema, et mida üldse on Eestis võimalik teha hästi? Kas seda üldse on? See ressurss on meil niivõrd napp. Televisioon, kino, kunst, kirjandus – kõige sisse läheb meil palju vähem ressurssi kui Lääne-Euroopas. Teater oleks meil justkui väga hea. Aga ooper? Kas Eestis on üldse võimalik midagi teha Euroopa või maailma tasemel? Kui me kõigepealt tahame kokku hoida ja loeme raha ja üritame alati, et saaks kuidagi odavamalt... Ja nii igas asjas. Eestis ei ole võimalik teha samal standardil, sama kvaliteediga telesarja kui mujal maailmas. Kinoga on meil umbes sama lugu. Ja siis tuleb leiutada, kuidas hakkama saada.

Varraku pressiteates oli öeldud, et “Süvahavva“ raamatuid tuleb kolm, kas see kehtib ka seriaali hooaegade kohta? Kas nii vara saab üldse midagi öelda?

Vaata, selleks sa pead teise hooaja lõpuni nägema, et aru saaks. See teine peab ära lõppema ja siis tehakse ka see otsus, kas tuleb kolmas või ei tule. Aga ma olen alati öelnud, et ei olemas lugu, mida ei saaks edasi kirjutada. Välja arvata siis, kui kõik tegelased maha surevad, ja siis, kui neist ei jää järele ühtegi last ega ka mitte mälestust. Kõike saab alati edasi teha. Tammsaare kirjutas ka ju viis osa “Tõde ja õigust“. Esimene oli täiesti valmis, lõpetatud romaan, aga näed, ikkagi kirjutas edasi. Mina ei ole see, kes seda ressurssi omab, et nagu tellida, et saagu. Teine hooaeg jookseb ja lõppeb sellise koha peal, et see lugu võiks vabalt edasi minna.

Ja teise teema juurde hüpates – ütle ausalt ja otse, miks te käite igal suvel Saaremaal?

Suvel tuleb lapsi ja naisi ujutada. Siis nad ei vääksu nii palju. Saaremaal on hea neid ujutada ja saab ka matkata ja nii edasi. (Hakkab naerma.) No ja suitsulest.

Kuna mina olen enamasti sel ajal tööl, kui te meil külas olete, siis õhtust programmi tean, aga päevast mitte. Mis asju te päeval siin ajate?

Vist on igal pool käidud, ka maalinnades. Aga Maasilinnas pole käinud. Sel aastal käisime kirikuid lähemalt uurimas. Saaremaa on olnud Eesti ajaloos hiiglama tähtis koht, maakonnana. Sellise omaette kultuurilis-poliitilise üksusena. Tema ajalugu on pisut erinev Mandri-Eestist. Seda on võimalik praegu veel leida ja näha. Saaremaa oli ju muinasajal Eestis kõige rohkem asustatud maakond. Ja seda on veel praegugi võimalik seal ette kujutada ja käia ja vaadata. Erilised kirikud on Saaremaal, väga vanast ajast ja... Ja igal pool võib neid lugusid kuulda ja näha. Neid, mis kunagi on olnud.
Lugusid, mida ei pea välja mõtlema, vaid ära kasutama...
Jah, noh, aga välja võib ka mõelda.

Töötavaks muudab loo mu meelest see, kui väljamõeldis on asetatud reaalselt toimivasse tausta. Melchioris kasutad sa lausa ajalugu.

Melchioris on see, et ma hakkan reaalsest ajaloost kõrvale kalduma. Tallinn oli selline peamiselt majandustegevusega tegelev linn ja eks siin igasuguseid poliitilisi intriige ka oli, aga sa ei saa siin kirjutada kuningate lugusid ja suurt poliitikat. Siin ei toimunud suuri intriige. See ruum jäi sellest kõigest kõrvale. Ja siis tulebki välja mõelda, kuidas natuke vängemaid, kõvema kraadiga intriige ja lugusid raamatusse tuua.

Kas sa Saaremaale ei ole mõelnud Melchiori tuua?

Ma mingit lugu nuputasin, kuidas noor Melchior palverändab Karja kirikusse. Võib ju vabalt Tallinnast tulla sinna mingi palverändur ja seal kohapeal võib midagi juhtuda? Eestlaste kohapealne võim oli Saaremaal väga pikalt palju tugevam kui Mandri-Eestis, sest seda oli raske kontrollida.
Saaremaa oli väga jõukas maakond. Kohalikud võimustruktuurid olid üpris tugevad, rahvarohked, ja saarlastel olid omad majandussidemed Skandinaaviaga. Lepingutes, mida Saaremaa vanemad sõlmisid, on näha, et seal oli päris kõva autonoomia. Ristiusu vastuvõtmisel tuli loobuda näiteks mitmenaisepidamisest. See võis vanadele eestlastele tunduda kõige ebaõiglasem, umbes sama, nagu tänapäeval tuleb keegi ütlema, et mis üks naine, peab olema kolm naist!

Milline su tavaline tööpäev välja näeb?

Eks ta nii ole, et kusagil lõuna paiku ma hakkan tööle. Aga päeval on ikka inimesel käimisi ja tegemisi ja ega see kirjutamine ole ainult füüsiline kirjutamine, vaid tihtipeale tuleb midagi lugeda ja uurida. Praegu ma hakkan alles visandama viienda Melchiori uut osa. Mingi tunnikese päevas ma loen mõnd raamatut, milles ma loodan leida mõnda asja, mida ma otsin. Aga tavaliselt on öösel, jah, kõige rahulikum-vaiksem, siis ei pea enam kuhugi minema. Ja siis ma kirjutan kusagil kolme-neljani. Suvel, siis, kui hakkab valgeks minema, on vastik, siis ei saa enam, aga tulevad pimedad ajad, siis on hea.

Palju sa korraga kirjutad?

Oleneb, mida sa kirjutad. Romaani olen ma päevas suutnud kirjutada kümme lehekülge, mis on enam-vähem ka selline maksimumpiir. Ma ei kujuta ette, kas mõni kirjanik suudaks päevas kirjutada rohkem teksti. Kui sa aga kirjutad näiteks juttu, siis... Jutt on selline tihe. Romaanis on vaja natuke blää-blää-blääd teha, ja seal tegelased võivad natuke pikemalt rääkida ja seal sa võid taustast pikemalt rääkida... Aga kui kogu tekst on 20 lehekülge, siis on seal seda mõtlemist ja pingutamist, kokkusurumist natuke rohkem. Kui ma kirjutan juttu, siis olen avastanud, et pausidega olen ma seda kirjutanud päevas kaks-kolm lehekülge. Seda ei ole palju, aga nii ta tahab tulla. Kui ma loen mõne päriskirjaniku mõtisklusi, siis olen sattunud selle peale, et seitse lehekülge päevas on paras taks. Paljud teevad nii, et kirjutavad neli lehekülge hommikul, neli õhtul. Eks see ole individuaalne.

Kas sa ennast päriskirjanikuks ei peagi? Oled edukas harrastaja?

Ma ei tea. Ma olen kirjanike liidu liige ja kui ma telliksin nimekaardi, siis sinna ma paneks ka peale “kirjanik“. Mingis mõttes ma olen, aga kas Eestis saabki keegi olla ainult päriskirjanik? Eks ma kirjutan ka mingeid artikleid ja stsenaariume...

Aga USA-s on sama asi ja nad käivad ülikoolides loenguid pidamas.

Mhmh. Aga Eestis on turg ikka niivõrd väike, et see, kui sa üldse natukenegi raamatuga teenid, ei ole võrreldav sellega, kui sa avad Kehras autokummitöökoja. Sa teeniksid kindlasti palju rohkem kui oleksid võrdlemisi populaarne kirjanik Eestis. Selles mõttes ei saa sellest rääkida.

Kas sa oma lõbuks ka loed?

Peab ikka lugema, aga aega on vähe. Tekib tunne, et nüüd ma loen, aga ma ei kirjuta. Et kas ma olen vähe oma lõbuks lugenud? Muidugi tahaks rohkem lugeda, kui jõuab.

Mida sa eelistad lugeda?

Mulle meeldib lugeda moodsamat ajalooteaduskirjandust, kriminulle, ulmekaid. Aga jällegi, väga kaua ei saa, siis südametunnistus hakkab koputama.
(Umbes sel ajal pistis koolist koju jõudnud Berit, Indreku vanim tütar pea ukse vahelt sisse ja teatas: “Issi, ma tahan süüa!“ Jutt jätkus veel mõnda aega, kõndides mööda kirjanduslikke radu, aga umbes kümne minuti pärast “issi“ tõusis ja tassis välja lihakärsatamise aparaadi. Ning söögitegemine võis alata. Liha sai palju ja maitses hea.)

Täna loetuimad
Keskerakond jääb Saaremaa koordinaatorita (24)
Koerad puresid inimest (8)
Perekondlik (3)
Vald tahab kehtestada ülesaaremaalise reklaamimaksu (15)
Andres Põdra: oluline, et kogukonnatunne ei kaoks (4)
Poole sajandi vanune Regula jätkab meresõite (2)
Lugu Saaremaa piimatoodete maine ühest kujundajast (5)
Vastulause artiklile „Kalurid pole riigi otsustega rahul“ (13)
Reisijad saavad praamidel toidu kontaktivabalt ette tellida (5)
Paarisuhtest ja riigist (14)
Saaremaa valla elanike arv püsib muutumatuna (7)
Jäävihm ja tuisk tõid elektrikatkestusi  (5)
Ruhnu lennuki jaoks valmis angaar (6)
Lummavatel lumistel loodusradadel (2)
JUHTKIRI - Reipalt edasi, Regula! (5)
Nädala loetavuse top 5
„Suure Tõllu” raamat sobib igas vanuses lugejale
In memoriam VAHUR TÕNISSOO (24.04.1964 – 17.01.2021)
Raivo Aeg võtab aja maha (17)
Praamid võivad minna ristkasutusse (7)
Keskerakond jääb Saaremaa koordinaatorita (24)
Kommentaarid
Koerad puresid inimest (8)
Keskerakond jääb Saaremaa koordinaatorita (24)
Perekondlik (3)
Paarisuhtest ja riigist (14)
Ruhnu lennuki jaoks valmis angaar (6)
Viikingipealik võis otsa leida Saaremaal (7)
Vastulause artiklile „Kalurid pole riigi otsustega rahul“ (13)
Jäävihm ja tuisk tõid elektrikatkestusi  (5)
Reisijad saavad praamidel toidu kontaktivabalt ette tellida (5)
Andres Põdra: oluline, et kogukonnatunne ei kaoks (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud