[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 07. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Eluratas

Kus sa oled, arst? (5)
Autor: Peeter Olesk
Reede, 28. veebruar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

See, mis toimub praegu Tartu ülikooli kliinikumis, ei ole raviotstarbeline. Muidugi arstitakse seal kogu aeg väga paljusid ja ma ei ole juhtunud kuulma, et keegi võimalikest patsientidest oleks välisukselt tagasi saadetud sõnadega „praegu me teid vastu võtta ei saa, sest meil valitseb siin masendaval määral arusaamatusi“.

On tõsi, et iga haige ei vaja tingimata haiglaravi ning kes vajab, selle otsuse võivad teha küllaltki paljud: kiirabibrigaadi juht, perearst, eriarst, valvearst ja mitte kõige viimases järjekorras ka potentsiaalne patsient ise. Jah, on teada juhtumeid, kus ükski raviasutus ei taha surijat, nagu on teada ka neid olukordi, kus surm ongi kiirem kui mis tahes arstiabi. Kuid seni, kuni akadeemiline kliinikum on avatud, ta ka töötab, misjuures mitte linnahaiglana, vaid üleriigilisena. Tartu ülikool on rahvusvaheline organisatsioon, kliinikum tema koosseisus ei ole kohalik, asutus üksnes linna piires.

Siiski ma arvan, et mitmed probleemid tuleb kirjutada eraldi lahti, sest ei ole loomulik, kui kliinikumi asju kutsutakse õiendama suhtekorraldusfirma. Esimene nendest on küsimus sellest, mis funktsioonid on kliinikumil. Tavaliselt nimetatakse kolme: ravi, uurimistöö ja õpetamine. Ent stopp! Keda õpetatakse? Ravialust, üliõpilast, nooremat kolleegi, praktikanti, võhikut ja teisitimõtlejat. Täitsa võimatu, et seda kõike suudaks teha üksainuke professor või ka dotsent. Selline koormus käiks selgesti üle jõu ka mõnele nn residendile ühes töörühmas.

Nii suure õpetamismahuga tuleb toime ikkagi vaid suurem kollektiiv, mille liikmed ei tarvitse sugugi üksteist iga päev näha. Neid saab siduda mõtlemisviis ja jagatud ravitaktika ehk nii-öelda seesmine üksmeel, igatahes mitte jäik ning kategooriline eeskiri.

Miks ei saa? Ei saa seepärast, et igasugune ravi ja selle õpetamine on oma olemuselt loov ning rajaneb paraku ka leidlikkusel. Näiteks tervisliku toitumise alused tuleb leida, nagu ka suur osa taastusravist. Kui see töö on tegemata, siis haigla üksi ei aita. Ma võin küll eksida, aga ikkagi tundub mulle, et kõige raskem on õpetada pensionieelikuid, sest nemad ei jaksa enam revolutsionäärid olla. Nad ei söö enam korralikult (või pole seda juba ammu teinudki), neil võib olla liikumisraskusi, nad ei pruugi enam hästi näha ja nad võivad olla kurdistunud. Kõike on.

Kuna niisuguste pealt doktoritööd ei kirjuta, siis võibki juhtuda, et haiglas tegeleb selliste hoolealustega kui mitte just resident, siis arsti asendaja, ehkki igaühe allkiri ei maksa. Olen minagi näinud allkirju, mis maksavad, kuigi pole näinud arsti, kes on allkirja andnud.

On paar punkti, kus ma tegelikult vajan silmsidet. Üks on arstliku valvekorra üleandmine kas palat- või koguni haigevoodi-haaval. Palatiõe raportist valvearstile ei piisa mulle kui inimesele. Teine kriitiline koht on minu kui senise haiglaravil olnu väljakirjutamine koos arstliku kokkuvõtte ja soovitustega. Kahju küll, ent seejuures on juhtunud enam kui kord, et arst pannakse ning mitte minu algatusel tegema asju, millel pole mingit otseseost ühegi arstliku erialaga, näiteks füsioloogilise endokrinoloogiaga.

Füsioloogiline endokrinoloogia on valdkond, kus väga palju sõltub ravimite põhjendatud doseerimisest nii mahus kui ka ajas – kas näiteks enne sööki või pärast seda ja millistel kellaaegadel. Niisiis on selleks vaja täpset mõõtmispäevikut, mida üldiselt peab haiglas töötav õde. Kuivõrd viimase ülesandeid võib täita hoopiski vanas mõistes meditsiinikooli õpilane, sedavõrd ei tule imestada, kui päevikusissekanne on ekslik või puudub sootuks. Kes peaks seda väga noorele inimesele õpetama? Kui seda teeb arst, siis enamasti torisedes või pahandades.

Mida on minusugune kui patsient pidanud haiglas õpetama? Süstimist ja veresuhkru mõõtmist nii minu ärkvel olles kui ka magades. Ma ei pane seda viimast pahaks, kuid miks pean tegema seda mina, kes ma võin ju olla küll kogenud, ent olen siiski väljaõpetamata?

Üldsusele märkamatult on Tartu ülikooli kliinikumist saanud iselaadne filter pidamaks kinni võimalikult palju kliinikumi-eelset koolitamatust, mis ei tohiks nii kaugele või kõrgele ulatuda nagu tegelikkuses võib märgata. See filtri-funktsioon on kahtlemata tarvilik, ainult et seda ei rahastata nagu ravitööd või õpetamist.

Ühel hommikupoolikul nägin oma palatis ühtaegu nii koristajat kui ka torulukkseppa. Koristaja puhastas kraanikausi äravoolutoru, lukksepp vaatas esiti pealt ja sekkus alles siis, kui oli vaja üks muhv asendada teisega. Asi sai korda, aga ainult selleks korraks, sest oli ilmne, et mõni järgmine patsient tekitab ikkagi uue ummistuse, kuna ta ei tee vahet valamu ja prügikasti vahel. Kõnelemata siis sellest, et ühe palati kaupa ei ole võimalik reguleerida äravoolutorude õiget kõrgust. Siinkirjutaja tohterdamist see kõik ei mõjutanud, kuid mismoodi peaks palatis üliõpilasi kasvatav arstist õppejõud ennast nendes tingimustes tundma?

Praeguseks on Tartus tõusnud esikohale küsimus kliinikumi juhtimisest ja üksikute kliinikute juhtide töölepingute tähtaegadest. Neis asjus räägib patsient kaasa ainult kaude. Mida patsient saab teha, see on võtta agaralt osa kohaliku omavalitsuse valimistest aastal 2021, mille järel võidakse kliinikumi nõukokku valida omavalitsuse uue koosseisu mõni liige (ei pea olema ilmtingimata linnapea).

Pean isiklikult paremaks niisugust lahendust, kus on huvide konflikt välistatud juba eos. Avameelsem olles arvan ma, et linnapeal tekib nõukogus huvide konflikt nii ehk naa ja see on halb, sest Tartu ülikooli kliinikum on, nagu eespool juba nenditud, üleriigiline ravi- ja teadusasutus, mitte kitsalt linlik. Kliinikumi nõukogu esimees peab olema mitte ametikohajärgne, vaid erapooletu autoriteet, kes mõtleb kaugemale kui mõni aasta.

On tõsi, et ta saab pärandiks pika rea probleeme, kuid neid ei ole ka võimalik lihtsalt kõrvale lükata. Ei ole, sest Tartu ülikool on autonoomne – mis on väga põhimõtteline asjaolu – ja järelikult on teatavas mõttes autonoomne ka kliinikum.

Mis paneb siinkirjutaja muigama, on see, et kui kaua aega tänitati meil seeüle, nagu oleks riik halb peremees, siis nüüd on moekas arvata risti vastupidist või vähemasti seda, et kõige parem on olla kahe pere koer. Ei ole ühestki otsast! Riik võib ühekordse rahasüstiga aidata näiteks haiglapindu remontida (pöörates vastavalt kahjunõude nendele, kes kas projekteerisid valesti või ehitasid viltu), ent minu arvates ei saa riik teha ettekirjutusi ravitaktikas ja selle õpetamises. Ses mõttes oli pentsik kuulda oma viimasel viibimisel Tartu ülikooli kliinikumis ühe õe suust, et nüüd on priiskamise aeg (jutt käis marlisideme taaskasutusest). Kuidas saab haiglas priisata? Niikuinii visatakse seal ära tohutu hulk toiduaineid.

Kas kliinikumi uued juhid – oletagem, et nad leitakse – peaksid hakkama esmajärjekorras tegelema just majandamisküsimustega? Võib-olla, kuid on tõenäolisem, et nad ei taha seda isiklikult teha, sest see pole kooskõlas nende kui meedikute profiiliga. Kirurg tahab lõigata ja peab väga palju juurde lugema või juhendama ka loomkatseid, ent ta ei taha olla uuesti õde või sanitar. See on asja üks pool. Teise poole tekitab asjaolu, et kaasaegses haiglas tuleb personalil ületada väga pikki vahemaid, päevas kuni vahest tosinkond kilomeetrit. Arst ja õde, see on tihtipeale eeskätt jalad, ehkki opereeritakse kätega. Kuid jalad on ennekõike selgroog, mis vajab järelikult ka iseseisvat taastumist ja sellekohaseid lisaharjutusi.

Tahan öelda, et kõik need ebakohad, mis iseloomustavad praegust ühiskonda igas ruumipunktis, peegelduvad ka haigla siseelus ja neid ei õnnestu kogu aeg uksest välja ajada palja sõnaga. Kuid on veel midagi. Kui pensioniiga on käes, siis see peaks toimima nagu teatav absoluut. Üksiku kliiniku juht peab olema noorem kui noor pensionär! Ta peaks olema vanuselt umbes 50-aastane. Volontäär jah, võib olla ka vana olija, ainult et mitte administratiivtööl.

Niisiis ma ei ennusta kliinikumi probleemidele kiiret ega kerget lahendust, ent lahendusi on vaja ja mitte ühekaupa. Neid on vaja teatavate moodulitena.


Täna loetuimad
Kurjad koerad kimbutavad kodanikke (16)
NATO hävitajad tegid patrulllende  (7)
Ruhnus jäi naine auto alla (5)
Sõrulased loodavad probleemsele teele lahendust (6)
Riigikohus ei võtnud Leedo firma kaebust menetlusse (12)
Perekondlik
Noore vaimuliku südant kõnetas Reeküla kogudus
Ametikooli populaarseimad erialad on lapsehoidja ja mootorsõidukitehnik (6)
Konidest valmis surfilaud (9)
Pindamistööd Kuressaare-Kuivastu maanteel  (1)
Muhus leiti tükike ajalugu
Inna Ligi tunneb Muhu saart nagu oma viit sõrme (3)
Korilased augustikuu looduses
Lustiline ja sportlik päev Orissaares (3)
Kirikuteated (8)
Nädala loetavuse top 5
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (22)
Päevapraadi seitse tundi päevas (21)
Koondamisliider on Lümandas registreeritud ettevõte (8)
Mootorratturid peatusid ja kukkusid  (7)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (20)
Kommentaarid
Riigikohus ei võtnud Leedo firma kaebust menetlusse (12)
Kirikuteated (8)
Päevapraadi seitse tundi päevas (21)
Kurjad koerad kimbutavad kodanikke (16)
Konidest valmis surfilaud (9)
Pindamistööd Kuressaare-Kuivastu maanteel  (1)
Ametikooli populaarseimad erialad on lapsehoidja ja mootorsõidukitehnik (6)
Sõrulased loodavad probleemsele teele lahendust (6)
NATO hävitajad tegid patrulllende  (7)
Inna Ligi tunneb Muhu saart nagu oma viit sõrme (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud