[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 07. juuni 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Eluratas

Keeletundlikkus kui rikkus
Autor: Enda Naaber
Reede, 07. veebruar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Olen korduvalt mõelnud selle üle, et iga inimene võib oma keeletundlikkuses rikastada emakeelt. Uutest sõnadest ei tasu rääkida ainult keeleteadlase Johannes Aaviku puhul, uusi sõnu on loonud kogu eesti rahvas.

Selle näitena nimetaksin murdekeelt, mille oleme päranduseks saanud eelmistelt põlvkondadelt. Eelmise sajandi 60-ndail aastail kogusin Muhu inimestelt just murdesõnu. Sain neid kokku 161.

Mõned näited: hiilepuu – vaher, jädima – riidlema, kuipima – jalutama, matakas – uss jne. Oma kodust aga sain selgust, et on olemas veel murdekeel lastest. Näiteks: pupu – puder, lala – jalg, riti –riiakas laps, põssa – põrsas jne.
Kas tänapäeval tekib ka murdesõnu? Arvan, et ei teki. Uussõnu aga küll. Ja see info liigub meedias.

Kui Johannes Aavik (tänavu detsembris möödub tema sünnist 140 aastat) 1911. aastal alustas keeleuuendusega, pani ta suurt rõhku mitte ainult murdesõnade elustamisele, vaid hakkas ise ka uusi sõnu looma. Soome keelest tõi ta palju laensõnu.

Paarkümmend aastat tagasi järgisin tema eeskuju ja leidsin, et mitte ainult soome, vaid ka inglise keelest võib emakeelde sõnu laenata. Näiteks: bäänima – keelustama. Ban on inglise keeles keelustus. Saitima – tsiteerima. Inglise keeles on cite tsiteerima.

Soomest laenasin aamu – hommik, kuva – pilt, sää – ilm, ulkona – väljas jt.
Kui kasutan mõnd vähemtuntud sõna, siis on see kas murdesõna või keelelooming. Artikleid või raamatuid kirjutades kogen seda küllaltki tihti.
Keele tajumine, selle kasutamine loob rikkuse.

Kuulutasin hiljuti välja murdevõistluse. Esimesed tööd on saabunud. Kuid – ärgem rutakem! Aega on kuni 1. märtsini. Annaksin natuke nõu. Kes võistlustööd tegema hakkab, peaks arvestama sellega, et ta tuletaks meelde kõik kanalid, mille kaudu on ta emakeele omandanud. Ja kui kirjutamisel tekib uusi sõnu, siis kasutage neid julgesti.

Meil räägitakse veel sellisest keelest nagu ajalehekeel. Milline keel see on? Oli ju korrektoreid, kes ajakirjaniku või kirjasaatja loo nii ära töötlesid, et midagi rahvapärast ei tohtinud selles olla. Valitses mingi kummaline mõõdupuu.
Saarlaste ajalehe Kommunismiehitaja korrektorid olid aga meelestatud nii, et see ei tekitanud pingeid.

Paaril korral kerkis küsimusi, kas ikka kasutada Johannes Aaviku uusi sõnu. Muusik Joosep Aavik, kes oli omal ajal lehe kirjasaatja, kasutas nimelt oma kuulsa sugulase uussõnu. Läks isegi vaidluseks, kuid... Jah, toimetaja Prooses lahendas probleemi, öeldes „jah“ uussõnadele.

... Annaksin väikese koduse ülesande. Kas tunnete oma emakeelt? Kui hästi?
Öelge, mida tähendavad murdesõnad kõõtsama, karme, patsima, likki, umpsima? Aga uussõnad õdu, oikur, väädu, kestik, mugri? Pakkuge ise murdevõistlusel välja uusi murdesõnu ja uussõnu! NB! Töö võib kirjutada ka luulevormis.

Teadvustan endale, et alati olen ma suhtunud murdekeelesse jaatavalt. On taas väga keeletundlik aeg. Nii mõnigi võib endalt küsida: kas ma olen keelerikas? Küsigem! Sealt algabki oluliselt tähtis samm – huvi rikka keele vastu. Teadmine, et igal ajal saab ennast sõnadega täiendada. Leida isegi avastusi, kuidas oma keelt rikastada.

On ju nii ilusti öeldud – emakeel. (Nagu on ka ilus sõnapaar „isamaa“.)
Ema on see, kes laulab lapsele hällilaulu, laulab kaunis  emakeeles. Ja võib-olla just sealt algab taju, kui ilus on iga öeldud sõna. Kui vajalik on sõna. Aga keel ju sõnadest koosnebki.

Kellel kirjandus- või keeleküsimusi, võib julgelt pöörduda Saaremaa raamatuklubi poole. Kuigi me oleme väga loodusealtid, on tähtsad ka teised teemad. Nii me tähistame igal aastal Maa päeva, keelepäeva, märgime ära tuntud inimeste tähtpäevi. Just nüüd ongi aeg mõelda ja tegutseda Johannes Aaviku juubeliaasta puhul.

Minevikus ei räägitud kaua aastaid sellest mehest. Tänu mag phil Helgi Vihmale sai Johannes Aavik teenitud eluõiguse ja väärika koha meie keeleteaduses. Loodi Johannes Aaviku Selts, asutati Aavikute majamuuseum, märgati ja hinnati lõpuks ometi tema loomingut. On ta ju ainulaadne isiksus.

Saaremaa raamatuklubi igal üritusel räägime sellest, tutvume tema loominguga. Kirjandusteadlane Reet Neithal on öelnud, et aeg väärtustab meie elu ka rasketel aastatel. Inimlikud saavutused leiavad alati oma ülima tee.

Mõeldes oma kaunile emakeelele, püüame mõista, et ükski sõna ei tohiks olla nagu relv. Kuri sõna võib inimest rängalt solvata. Aga heaga võib luua vikerkaarelise elukanga.

Täna loetuimad
Vanalinna kool remonditakse koos staadioni rekonstrueerimisega (17)
Saarlase magistritöö pälvis tunnustuse (2)
Saaremaa vald soovib Muhuga ühtset alkoholipoliitikat ajada (4)
Saaremaa spordistipendiumi sai Johannes Treiel
Nädala loetavuse top 5
Saaremaal pole võimalik enam kunagi nii soodsalt puhata (23)
Kesklinna sulgemine lõpetab einetakso teenuse (57)
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (12)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (15)
Reformierakond andis kesklinna liikluse sulgemise osas järele (40)
Kommentaarid
Reformierakond andis kesklinna liikluse sulgemise osas järele (40)
100 spaapaketti koroonaviiruse eesliini meditsiinitöötajatele kingituseks  (9)
Saaremaal pole võimalik enam kunagi nii soodsalt puhata (23)
Spetsialist soovitab hakke peletada nende endi hädakisaga (22)
Haigla audit valmib kõige enne jaanipäevaks (4)
Vanalinna kool remonditakse koos staadioni rekonstrueerimisega (17)
Kommentaar - Kas jalakäijad ummistavad Kuressaare kesklinna? (34)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (208)
Saaremaa vald soovib Muhuga ühtset alkoholipoliitikat ajada (4)
Isad saavad üle kolme kuu taas sünnitusest osa (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud