[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 21. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Eluratas

Kilde Pidula kirevast ajaloost, ordurüütlitest algkoolini välja
Autor: Julius Mark
Reede, 10. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Levinud arvamiste kohaselt on Pidula nimi tulnud sellest, et orduajal on asunud muistse linnuse lähedal pidalitõbiste varjupaik.

Pidalitõbiste varjupaiga olid 1240-ndatel aastatel asutanud ordurüütlid ja vastavalt selle aja seadustele ehitati sinna ka väike kabel-kirik.

Pidula Pajakoplis asus allikate lähedal mõisa sepikoda. Paekivist ehitatud võlvitud lagedega hoone oli kabelikujuline. Vanarahva jutu järgi olnud see pidalitõbiste kabel.

Pikapõllu taga Tõrvaahjumäel on liiva võtmisel välja tulnud inimluid. Seda kohta on peetud pidalitõbiste matmispaigaks.

1438. aastal, mil Pidula maad läksid piiskopi valdusse, viidi leprosoorium üle Jaani ordualadele. 

Pidula mõis

Pidula mõisa alguseks loetakse 1572. aastat, mil hertsog Magnus andis lääniõiguse alusel Joachim Stärckele Pidula küla. Mõisa valdkonnas oli siis Pidula küla viis talu kuue adramaaga ja Üru külast kaks talu kahe adramaaga ning kaks üksjalgtalu.

Pidula küla talupojad sunniti elama asuma Lemmjala soo äärde, kuhu siis ehitati jälle üles oma küla. Kuusemetsa ääres asunud talu järgi sai küla nimeks Kuusiku.

1603. aastal müüsid Stärcke pojad Pidula mõisa oma võõrasisale Stakelbergile.
Stakelbergi pojale Mathiasele andis Taani kuningas Kristian IV 1642. aastal Kööru külast kolm adramaad ja ühe veski.

1787. a abiellus Gustav Wilhelm von Toll (1729–1807) Stakelbergi vanema tütre Kristinega ja sai Pidula mõisa oma valdusesse.

Pidulas mõis püsis Tollide perekonna valduses kuni võõrandamiseni 1921. aastal. Viimane mõisnik oli Bernhard von Toll (1870–1944).

Kooliga alustati Vanaveskis 

Koolihariduse andmisega alustati Pidulas juba 1820. aastal, seda Kihelkonna pastori Gilzebachi nõudmisel.

Kool asus esialgu ajutiselt Vanaveskis väikeses toas ja koolmeistriks olnud Alase Mats. 1822. aastal ehitas mõis Kööru külasse kivipõranda ja korstnaga väikese koolimaja. Koolmeistriks oli seal mõisa puusepp Pärt Robert. Koolis käidi kaks päeva nädalas.

1850. aastal tuli koolmeistriks Priidu Teär (1826–1873), kes oli pärit Kuusiku külast. Priidu Teär oli koolmeister 20 aastat. Tema poeg  Jaen Teär oli koolmeister üheksa aastat. Priidu Teäre teine poeg Mihkel Teär (1855–1915) lõpetas Kaarma õpetajate seminari ja oli Mustjalas köster-koolijuhataja aastail 1873–1912.

1878. aastal tuli Köörule koolmeistriks Laes Aksel, kes oli sündinud 1949. aastal Kuusiku külas Kuusiku talus. Koolihariduse omandas ta Kihelkonnal.
Laes Akseli ajal ehitati 1883. aastal uus Kööru koolimaja endise koolimaja lähedale. Koolis käidi neli päeva nädalas. Lastele õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist, piiblilugu ja laulmist.

Laes Aksel oli muusikahuviline. Tal oli koolimajas orel, ta õpetas oma lapsed hästi laulma ja käis õpilastega ka Kihelkonna kirikus laulmas.

Laes Akseli poeg Aleksander Aksel-Aksalu (1882–1962) lõpetas Kaarma õpetajate seminari ja oli Kärla kiriku köster.

Laes Aksel oli koolmeistriks kuni 1895. aastani. Hiljem on Köörul koolmeistriteks olnud Mihkel Aksel, Mihkel Lisa, Mihkel Riis, Priidu Luugus ja Aleksander Vilbas.
1922. aasta kevadel lõpetas Kööru külakool tegevuse.

Pidula algkool

1922. aasta sügisel alustas Pidula mõisas tegevust Pidula algkool, õpetajaks Sohvie Allen. Järgmise aasta sügisel tuli Pidula algkooli juhatajaks Jakob Laul (1899–1942) ja õpetajaks Helene Tamberg.

Hiljem on Pidula koolis õpetajaid vahetatud tihti. 1949. aasta märtsikuus küüditati Pidula koolijuhataja Helmi Pruul koos oma nelja lapsega Siberisse. Tagasi kodumaale jõudsid nad alles 1957. aasta kevadel.
Pidula kool andis noorsoole haridust 150 aastat.

Täna loetuimad
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (12)
Igor Gräzin asub tööle Saarte praostkonna vikaarina  (13)
Orissaare teenetemärgi said kolm inimest
In memoriam - Arnold Teär 3.11.1930 – 19.02.2020
Mahavõetud puud suurendavad haigla parkimisruumi (5)
Särjepüük algas mullusest kuu aega varem
Seletamatud juhtumised
Laimjala aasta tegija on Anna-Liisa Õispuu
Saaremaal on tänavu diagnoositud kolm sarlakijuhtu
Tuba, kus maailm muutub paremaks
Noored muusikatipud Kuressaares laval
Vastlapäev on noorkuu teisipäev
Hiiumaa hümn sündis hoopis Viiburis?
Vaba Rahva Laul tänavu Haapsalus
Triin Kärblane viib ilusa Eesti moe Milano moenädalale
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (9)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (17)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (24)
Seksuaalne orientatsioon ei ole erivajadus (17)
Kommentaarid
Seksuaalne orientatsioon ei ole erivajadus (17)
Igor Gräzin asub tööle Saarte praostkonna vikaarina  (13)
Mahavõetud puud suurendavad haigla parkimisruumi (5)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (24)
Vald plaanib Lossi tänava taksopeatused kaotada (13)
Saare Ereki puitmajade tehas Hiinas seisab (7)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (12)
Muusikaolümpiaadil osales vaid kaks õpilast (3)
Suurkujud saavad soojad sallid ja mütsid (9)
Oumani sekretärist saab teenuskeskuse juhataja (26)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud