[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 23. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Eluratas

Baltisaksa ja eesti uurijate tööst muinasaegse sadama otsimisel
Autor: Jaan Laas
Reede, 03. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Saksa ajaloolased ja ajaloohuvilised on 1215. aasta suvel toimunud kahe Riias resideerinud piiskopi ja paljude ristisõdijate merereisist Saksamaale üle Läänemere üheksal suurel kogel ning neid merereisil tabanud kimbatustest palju kirjutanud.

Viimaste sajandite jooksul on esitatud mitmesuguseid, sageli ka vastukäivaid sündmuste kirjeldusi, analüüse ja arvamusi.

Saksa uurijate ja asjahuviliste pika aja jooksul esitatud arvamused nendest sündmustest ning Portus novuse asukohast on võtnud kokku baltisaksa ajaloolane ja publitsist Carl Friedrich von Stern (1859–1944).

1937. aastal Riias avaldatud töös “Uus sadam Saaremaal (Portus novus in Osila)”, mis ilmus väljaandes “Kaastööd Idabaltikumi ajaloolises geograafias (Beiträge zur Historischen Geographie des Ostbaltikums)” esitas ta lühidalt mitmesuguseid konkureerivaid seisukohti Uue sadama otsingutes ja sündmuste kirjeldusi.

Uurija kaldus eelistama sadama asukoha diskussioonis vanemate saksa uurijate seisukohti, mille järgi koged olid tormi eest varjunud Sõrve poolsaare lõunatipu kohal asunud muistsesse sadamasse (saksakeelsetes allikates Zereli). Saarlaste laevavägi kogunes selle versiooni järgi Sõrve idakaldal ning Saksa koged pääsesid põgenema üle Suurrahu madaliku, mis asub Vesitüki laiu põhjatipu ja Sõrve sääre ranna vahel.

Mõnda aega peeti seda Sõrve sadamakohta baltisaksa uurijate poolt täiesti sobivaks Uue sadama asukohaks. Seal toimunud, kroonik Henriku poolt kirjeldatud sündmuste seostatust ümbritseva maastikuga hinnati üldiselt põhjendatuks. Vaid ajaloolane ja arhivaar Hugo Lichtenstein (1869–1902) eitas neid järeldusi. Väärib märkimist, et H. Lichtenstein oli eelnevalt uurinud eestlaste ja lätlaste sõjategevuse iseloomu ja eripära 13. sajandi esimesel poolel. Tema käsikiri jäi aga avaldamata (Stern 1937, lk 11).

Kõrvuti eeltoodud versiooniga on Carl Stern oma ülevaates esitanud muu hulgas ka Christian Eduard Pabsti poolt poleemika käigus toodud tõdemuse, et ka Ariste lahe rannikuala ei või jätta edasistest otsingutest kõrvale. See märkus meenutab taas mitmeid varasemaid versioone, mis paigutasid Uue sadama Sõrve maakaela lähikonda. Need seisukohad on olnud tõenäoliselt seotud veel 800 aastat tagasi kunagise Salme jõe kohal kulgenud veeteega, mis oli muinasajal Lõuna-Saaremaa tuntud ja oluline liiklussoon ning seega ka strateegiliselt tähtis ala.

Ariste (Kaugatuma) lahe rannikuala põhjaservaga külgnevat ala on Uue sadama võimaliku asukohana nimetanud 20. sajandi lõpus ka mitmed eesti ajaloolased ja ajaloohuvilised. Nii on Uue sadama võimaliku asukoha paigutanud Salme jõe läänepoolsesse suudmesse V. Lõugas, sellest põhja pool asuvatesse Riksu lahte (järve) J. Holm ning Pilguse lahte B. Pao. Salme jõe suudmest lõuna poole, Lõu lahe alale on Uue sadama asukoha paigutanud V. Mäss ja L. Tiik. Kõigi nende erinevate paigutuste vahemaad ei ole suured (vt Mäss 1996, lk 92).

Baltisaksa ajaloolaste hulgas, nagu juba märgitud, oli 20. sajandi algupoolel levinud arvamus, et Uus sadam asus Sõrve sääre lõunatipus, hilisema Sääre (Zereli) sadama alal. Eesti uurijatest on seda seisukohta toetanud E. Tarvel ja A. Luige.

Eeltoodust näeme, et baltisaksa ajaloolaste ja eesti uurijate pika aja jooksul avaldatud seisukohad ja hinnangud Uue sadama asukoha ning 1215. aastal toimunud merelahingu koha suhtes on mõneti lähedased. See lisab tõenäosust ka Ariste lahe ranniku põhjaserva jäävate võimalike Uue sadama asukohtade suhtes. Need kõik on lähestikku.

Eelnimetatud neli võimalikku Uue sadama asukohta Ariste lahe rannikul ja lahe rannikust pisut põhja poole markeerivad Edela-Saaremaa rannikuala, mille suhtes võiks öelda, et see on köitnud juba pikka aega uurijate tähelepanu. Kuid ükski neist neljast kohast – Lõu laht, Salme jõe läänepoolne suue, Riksu laht (nüüd järv) ning Pilguse lah – ei ole seni leidnud piisavalt tõendamist Uue sadama asukohana.

Seoses muinasaegse suure laevaväe kogunemissadama tuvastamisega Lõmala juures (vt J. Laas, Eesti Loodus, 2014 nr 2, 2016 nr 6-7) ning selle küsimuse käsitlemist mitmetes muudes materjalides, võib arvata Sõrve maakaela sadamamõistatuse lahendatuks. Suure muinassadama asukoht Saaremaa edelarannikul, kunagise laialt tuntud Salme väina veetee läänepoolse otsa läheduses, on mitmes seoses uus ja mõjuv tõsiasi.

Meenutame siinkohal, et omaaegse muinassadama, Uue sadama kividega ääristatud kaarja mereranna pikkus on 301,6 meetrit. Midagi sellist ei kujune suvalisse kohta iseenesest! Ilmselt on see vaatlusaluse koha pikaajalise arengu tulemus. Tõenäoliselt kätkeb see vanema muinassadama aega nüüdseks maatõusu tõttu kinnikasvanud Toomalõuka kunagise lahe (Lämuniidu) lõunaservas ning hilisema Uue sadama perioodi Lõmala poolsaare idaservas.

Tuvastatud muinassadama ja Salme jõe idapoolse suudmeala ning ühtlasi ka Suure katla ja Liivi lahe vahekaugus on linnulennult 8,1 km, mööda rannikulähedast veeteed 10,3 km. Mereliste kauguste mastaabis võib seda pidada suhteliselt väikeseks vahemaaks. Seega saame hinnata nendegi uurijate seisukohti ja arvamusi uues valguses, kes on pakkunud Uue sadama asukohaks Salme väina lähikonda, Salme maakaela.

Näeme, et kui 1937. aastal võis baltisaksa ajaloouurija Carl Stern kirjutada: „Vana oletus, et kui veel 700 aastat tagasi lõikas Salme oja läbi Sõrve maakitsuse ja sealne laevatatav veetee, mis ühendas Riia lahte Läänemerega, oli identne meie krooniku (Henriku Liivimaa kroonika, JL märkus) Uue sadamaga, on täiesti ümber lükatud“ (Stern, 1937, lk10).

Seoses muistse suursadama tuvastamisega Toomalõuka küla juures ja sellest veelgi vanema, lõunapoolse sadamapaiga arvatava asukohaga Läkuniidu alal näeme, et see „vana oletus“ ei ole siiski „täiesti ümber lükatud“. Pigem võib selle omaaegse „oletuse“ lugeda nüüdseks „täiesti kinnitust saanuks“. Pealegi, kui otsida muistset Sõrve maakitsust läbiva veetee äärest veel teisi võimalikke ja sobivaid sadamakohti, siis tuleb tunnistada, et neid seal ei leidu. Seega, nii vanem, kui ka hilisem ehk noorem Uus sadam asuvad praktiliselt Sõrve maakaela lähedases merelahes, mis on nüüdiskaardil märgitud kui „Lõmala lõpp“.

Ka muistse Uue sadama ümbrus, niipalju kui seda saab nüüdisajal muutunud asjaolude tõttu kohapeal hinnata, on kooskõlas seal toimunud võitlusi pealt näinud kroonik Henriku kirjeldustega.

Muinassadama jälgede seletamisest ja hoidmisest

Omaette probleem on muistse suursadama nüüdisajani maapinnal säilinud suurte ja mõjusate jälgede seletamine.

Lähemal vaatlemisel on ilmselge, et nüüdse Lõmala sadama läheduses merelahte ääristava, suurtest maakividest kunagisele kaldajoonele rõhtsalt rajatud kaarja kaldakindlustuse otstarve ei saa olla „maanteetamm“ või miski muu sedalaadi asi. See ei saa olla ka vana, 300 meetri pikkuse, pealt horisontaalseks ehitatud kiviaia jupp, nagu vahel püütakse seletada ja paberites näidata. Kui hoolega vaagida, siis näeme, et see kivirajatise kaar jälgib täpselt kunagist, 900 aasta tagust veepiiri joont ning see langeb kokku ka nüüdisajal näha oleva sadamalahe veepiiri kujuga. Järelikult on see konstruktsioon rajatud omaaegsele veepiirile.

Selle kivikonstruktsiooni kujunemise üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et muinasajal seisnes sadamate rajamise töö põhiliselt selles, et sobivas kohas ja sobiva kaldega merepõhi tuli vajalikus ulatuses hoolega puhastada suurematest kividest. On loogiline, et merepõhjas leiduvad suuremad kivid sikutati selle töö käigus kaldajoonele, kus neist sai miski kaldakindlustus lainete uhtumise vastu ja arvatavasti ka toekam jalgealune.

See põhjapuhastus tehti harilikult küllaltki suurel alal. Kõnealuse suure muinassadama puhul on puhastatud laiuti (idast läände) ümmarguselt 100 meetrit ja pikuti (lõunast põhja) umbes 350 meetrit. See sai nähtavaks 2016. aasta sügisese merevee taseme madalseisu ajal.

Muinassadama lõunapoolses otsas on merepõhja kalle olnud looduslikult järsem ja sadama sügavus vastavalt suurem. Seda näitavad tõetruult nüüdisaegsed samakõrgusjooned. Seega oli see paik soodsamaks ankrukohaks suurema süvisega laevade jaoks. Samas on olemasolevatest kartograafilistest andmetest näha, et just selle kaldakindlustuse lõunapoolse otsa juurest lähtus muinasaja lõpu poole väike madal väin, mis jagas hilisema poolsaare kaheks osaks.

Nüüdisaegsete samakõrgusjoonte alusel hinnates oli selle väikese väina laius lõunast põhja suunas, nüüdse poolsaare kohal, umbes sadakond meetrit. See madalaveeline väin sobis hästi teadaolevate lahingukirjelduste järgi Saksa kogede väljavedamiseks lääne suunas, sügavamasse vette.


Täna loetuimad
Perekondlik (2)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu (1)
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (1)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (11)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (3)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (1)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (1)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (28)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (21)
Kommentaarid
Rahvas, rahvus, riik (1)
Nelja maakonna naiskodukaitsjad õppisid evakuatsiooni (3)
Igor Gräzin asub tööle Saarte praostkonna vikaarina  (29)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (5)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (1)
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (21)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (1)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu (1)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (28)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud