[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 23. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Eluratas

Ravimid siin ilmas, apteegid teises ilmas
Autor: Peeter Olesk
Teisipäev, 31. detsember 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

„Siin ilmas“ ei tähenda sugugi ainult ravimeid kodus. Nimelt tuleb mul tarvitada nelja sorti arstimeid, millest kahte või kolme apteekides ei müüdagi.

Välja arvatud niisugused erandid nagu klaaskombud, ei ole apteekidest saada dieedijärgseid toiduaineid. Osa neist on müügil biopoodides, osa turul, osa peenral, osa puu otsas või metsa all. Apteekides pole ka paljusid taastusravi seadeldisi. Siis on sellised rohud, mille retsepte sa ei näegi ja need kirjutatakse välja analüüsipõhiselt tarvitamiseks kohe „sealsamas“, näiteks haiglas.

Esmalt võetakse sinult vereproov, siis analüüsitakse seda vähemasti tund aega ja alles seejärel tehakse nahaalune süst. Edasi tulevad käsimüügiravimid, näiteks teatavad verevedeldajad. Ning, üldsegi mitte kõige lõpuks, nimetaksin ma retseptiravimeid, millest osa võib kirjutada välja tõesti ka perearst, aga kõike ta välja kirjutada ei tohi, sest tal puudub õigus teatud ravimite ordineerimiseks.

On hea, kui muist ravimeid on mul kodust väljas kaasas, kuid mitte iga ravim pole tarvitatav ilma eelneva töötluseta. Banaan enam-vähem on, õun ei ole. Sul on isegi vedanud, kui tead, et toit koosneb ühest komponendist nagu tomat, ehkki sa ei tea, milliseid mikroelemente ta sisaldab ja missuguste kemikaalidega teda on töödeldud.

Kirjutan siin nendest üksikasjadest peamiselt sel juriidilisel põhjusel, mis on tegelikult ürgvana. Juuras valitseb iidne komme küsida siis, kui seadus jääb segaseks, selgust seaduse autorilt. Kuidas tema mõtles ja kavatses?

Apteegireform ei ole ühekordne akt, see on pikk rida seadusemuudatusi ja määrusi. Sellel on mitu autorit, aga ma ei ole juhtunud märkama, et nad kõik oleks läbi- või üleküsitud. Kuna seda pole tehtud, tuleb hakata ise oletama. Saan asjast aru nii, et apteegi- ja omandireform on täiesti erinevad protsessid, millest esimene puudutab seda, mida apteegis tehakse ning teine seda, kellele apteek kuulub.

Apteek kui hulk sellekohaseid ruume koos sisseseadega, kaup apteegi sees, vaheladu, kemikaalid ja ingrediendid. Iseseisvas apteegis on umbes neli ruumi, mitte vähem. Sisseseadeks on külmkapid, kuid ka arvutid. Kaubaks võivad olla valmisrohud, poolrohud ja need retseptiravimid, mida ei tehta haiglaapteekides analüüsipõhiselt. Vaheladu on „peatuskoht“ ravimi kui kauba teel tootjalt jaemüüjani. Kemikaaliks võib olla tsink nn preparaadi kujul, kuid ka raud sõltuvalt sellest, kuidas see on ordineeritud.

Vanasti võidi apteegis müüa „poolt Mendelejevi“ tabelit. Ingredient on näiteks piiritus. Kuidas kogu seda kraami tarvitada ja kellel on õigus seda teha, see on korraldatud paljude õigusaktidega ligikaudu samamoodi, nagu on reguleeritud ingredientide kogused, ravimite annused, aegumistähtajad, arstimite kangused jne.

Mainisin eespool poolrohtusid. Kui valmisrohi on näiteks aspiriin või ka validool, siis poolrohi on mee- ja sidrunimaitseline Coldrex, mis sisaldab paratsetamooli, fenüülefriinvesinikkloriidi ja askorbiinhapet, ent millest tehakse ravimtee, mitte ei panda seda lihtsalt keele alla.

Mida nii keerulises majapidamises reformida, ma ei tea ega ole ka eriarstil ja proviisoril nii palju aega, et minusugusele kõik ära seletada. Tean vaid, et Coldrexi ma omal käel ei tee ja apteegis nõutavat steriilsust ma meie kodus ei taga. Hulgitootja minuga isiklikku tarnelepingut ei sõlmi ning oma verd ma meie kodus ei analüüsi. Kodustes tingimustes saab valmistada küll lihtsamat füsioloogilist lahust, kuid kust võiks osta fenüülefriinvesinikkloriidi, selleks tuleks mul leida vastav haigete silmadega abivalmis naabrieit. Tema ehk kasutab neid silmatilku juhul, kui puuduvad vastunäidustused, näiteks südamehäired.

Apteegireformi üheks eesmärgiks oli parandada apteegis töötavate asjatundjate proviisori-alast kutseharidust, aga viga tehti sellega, et kutseharidus, järelikult ka selle omandamine, aeti segamini omandiõigusega apteegi kuuluvuse mõttes. Apteek kui omand ei ole seesama, mis proviisor kui pädevus apteegis töötamiseks. Pädevus tähendab väljaõpet ülikoolis (farmatseutidel kõrgkoolis), järelikult umbes viieaastast stuudiumit ja praktikat, millele lisandub töötamine profileeritud apteegis.

On meditsiinilisi õppeaineid, kus apteekri stuudium on kokkusurutum kui arstil, näiteks füsioloogia. Teisalt on jällegi niisuguseid õppeaineid, mille sisu on muutunud ja muutub veelgi, näiteks molekulaarbioloogia ja biokeemia. Kes mida õpetab, see võib akadeemilise leiva jagamisel olla väga valus küsimus. Pealegi muutub tänapäevane farmakoloogia sedavõrd kiiresti, et nüüdne meedik vajab pidevat ümberõpet, sealhulgas nii entsüklopeedilises kui ka distsiplinaarses mõttes. Perearst pole üldsegi mitte nn üldarst ning pereproviisorit pole minu teada olemaski.

Minu meelest on tehtud aga veelgi üks viga (või siis seletagu asjatundlikum inimene meile lahti, milles mina eksisin). Meie apteekide tüpoloogia on kahtlaselt jämedakoeline. Kui suured on haruapteegi õigused ja võimalused võrreldes universaalapteegiga, sellest saab kuidagimoodi isegi aru.

Kõige universaalsem on haiglaapteek, ehkki ka seal ei tarvitse leiduda kõiki arstimeid, samuti kui neid pole ka hulgitootja vahelaos. Suhkruhaigetel võib mõnikord enne uinumist minna vaja tükk leiba; nendel aga, kes põevad gluteenitalumatust, peab see olema valmistatud riisist. Ma ei tea Eestis apteeki, kus müüdaks emba-kumba, ent on toidupoekesi, kus riisileiba ei müüda, sest turg on niivõrd väike.

Üks on selge: kes vajab ravimit kiiresti, kuid kellel pole seda ei kodus ega kaasas, vajab kõigepealt autot ja kui tal pole sedagi, siis ajab asja joonde kaine autojuht. Sama kehtib ka siis, kui küsimus ei seisnegi ravimis kui arstirohus, vaid hoopis raviseadeldises, näiteks „lisakopsus“ kas voodi kõrval või kotiga seljas. Apteegis ei müüda hingamisõhku ega hapnikku, ka mitte akusid ega toitepatareisid raskekujulise õhupuuduse leevendamisseadele vahelihase halvatuse korral.

Oletagem nüüd lootusrikkalt, et mingi väljapääs surmast ellu siiski leitakse. Leitakse teine naabrieit. Vanatüdrukust moor vahest mitte, aga naine, kes sünnitanud ja üles kasvatanud näiteks neli last, ometi. Tema teab ilmaletoomise kunsti ning oskab teha lihtsamaid kirurgilisi operatsioone. Tunneb maarohtusid ja valmistab tõmmiseid. Tuleb toime. Ent ta on nõutu kaasaegses farmakoloogias, farmakokineetikas ja ravimite sobimatuses ning kus ta võib hätta jääda, on ühekordsed haigushood ja erinevad haigused, millest igaüks nõuab isesugust ravi.

Nagu oleks sellestki vähe! Arst ja ühes temaga proviisor võivad jääda kinni ka sellisesse haiguslukku, kus põhjendatud diagnoosini jõutakse erinevatel aegadel või kus diagnoos ise ongi erinev ja seda saab täpsustada ainult statsionaarselt ehk haiglapäevade jooksul.

Suhkruhaiguse raviskeemi muutmine võib kesta minimaalselt nädala, verevähi diagnoosi ümbertegemiseks võib kuluda vähemalt üks kalendrikuu päevaravi, kaks analüüsikorda nädalas. Sedagi siis, kui patsient on nõus (tavaliselt on ta seda tagantjärele) ja ümbertegemisega lepib.

Oletagem aga vastupidiselt ehk lootusetult ning nimelt nõnda, et haiguslooga kursis olevat proviisorit ei ole. Kohe üldse mitte. Võib-olla on ta vanemapuhkusel, võib-olla täienduskoolitusel, võib-olla ise haige. Eestis ei ole paraku vikareerivaid apteekreid, nii et jääb üle kas panna apteek päriselt kinni või leida keegi, kes teeb ületunde. Nendes tõsioludes ja -asjades naabrieit juba appi ei tule.

Minu arvates tuleks ennekõike reformida apteegikorraldust ja alles seejärel apteeki kui omandit. Muidu lähevad asjad niiviisi, et isegi kodus võib tekkida küsimus, kelle omandusse kuulub perekondlik apteek näiteks juhul, kui omand kuulub pärandvara hulka või, mis veelgi hullem, mis saab abielu kestel soetatud farmakoloogilistest preparaatidest juhul, kui need abielu lahutamisel hakkavad kuuluma erinevatele pooltele.

Millest ma alustaksin? Kõigepealt sellest, kes on proviisor ja mis on proviisoriapteek ning kes seal rohtusid valmistada tohib ja mida seal müüma peab. Kui ei müü, siis minu meelest ei tohiks arst kirjutada välja rohtu, mida saab osta ainult välismaalt. Ma ei kirjutaks nii, kui poleks pidanud aitama üht arsti, kes otsis Soomest kullerit, kes tooks talle sealt imikule tarvilikku ravimit, millel Eestis puudub müügiluba.


Täna loetuimad
Perekondlik (2)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu (1)
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (1)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (11)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (3)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (1)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (1)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (28)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (21)
Kommentaarid
Rahvas, rahvus, riik (1)
Nelja maakonna naiskodukaitsjad õppisid evakuatsiooni (3)
Igor Gräzin asub tööle Saarte praostkonna vikaarina  (29)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (5)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (1)
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (21)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (1)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu (1)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (28)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud