[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 25. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Eluratas

95 aastat meie pere jõulupärimust (2.)
Autor: Karin Sibul
Reede, 20. detsember 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Uue aasta saabumist oodati lugedes, lauamänge jt ajaviitemänge mängides, hilisõhtul lauldes (vana aasta ärasaatmise laule) klaveri saatel.

Täpselt südaööl sooviti vastastikku õnne. Kohe pärast seda läksime meie, lapsed, oma õpikute juurde ja lõime nendega endile kergelt pähe: siis pidi õppimises lahtine pea olema iga asja peale. Üks, kõige tähtsam õpik sai padja alla viidud ja esimene uue aasta öö (kuigi lühike) magatigi nii.

Vana-aastaõhtul tavaliselt enam mingit kinkimist ei tehtud. Erandiks oli meie viimane vana-aastaõhtu 1939. Uusaastaööl kostavad kõrvalt klassitoast järsku imelised kellalöögid. Ka isa teeb üllatunud näo: „Lähme vaatame, mis seal on!“ Minnakse küünlavalguse saatel. Klassi seinal vaatab vastu ilus seinakell ja kella all põrandal suur lai kelk (meie „unistus“) täis jõulukinke. Meeles on, et sel korral kinkis isa köögikomplekti (jahu-, manna- jne purgid) ning igas oli üks šokolaadist (hõbepaberis) vigur, nagu karu, jänes jt.

Pärast uue aasta saabumist käidi üheskoos koolimaja trepil kuulamas, kas 11 km kaugusel asuva Kihelkonna kiriku kellad kostavad. Vahel oli kuulda ka püssidest paugutamisi. Üldiselt oli aga maakohas vaikne.

Seejärel hakati ennustusmänge mängima. Üks peamine oli munakoorel küünla ujutamine pesukausis. Selleks tehti juba õhtul valmis terve hulk sildikesi, kus oli kirjutatud näiteks „halb uudis“, „saab palju raha“, „pulmakutse“, „ainult õnn saadab kõikjal“, „haigus“, „pikk reis“ jne. Sellised head ja halba ennustavad sildikesed kleebiti pesukausi servale. Kauss täideti pooleni veega. Vee peale pandi ujuma poolik munakoor kui saatuselaevuke ja sellel põlev väike küünlajupp. Igaüks liigutas oma näpuga iga kord vett ja tõstis „laevukese“ lainetele. Millise sildi juurde see peatuma jäi, selline siis ennustus ka oli.

Valati ka tina. Tina aeti vastavas pika varrega kopsikus sulaks ja igaüks valas siis oma käega seda külma vee kaussi. Pärast siis seinal varju peal püüti anda seletus.

Uusaastaööl jäeti ka toidud lauale ja käidi lehmale leiba viimas. Magama mindi kella 2 paiku öösel. Enamasti magati voodis. Harva olid põhud maas. See oli ikka jõuludel.

Traditsioonid, traditsioonid…

Loomulikult sooviks rohkem teada veel vanematest aegadest meie suguvõsas. Siin aitab meid vanavanaisa Reedik Tambergi (1867–1922) päevaraamat aastatest 1919–1922. Jõulude kohta on sissekanded napid ja kajastavad Ranna talu igapäevaelu. Jõuludega seotud sissekanded mainivad jahu ostmist pühadeks ja õlletegu. Õlleteo traditsioon pole aga peres jätkunud, oli ju Elviine abikaasa Jakob täiskarsklane ja karskusliikumise edendaja. Ka nende laste ja lastelaste peredes on pühi peetud alkoholita.

Nüüd, aastakümneid hiljem näen, et ema lapsepõlvekodust kandusid traditsioonid tema enda loodud koju, kust meie õe Kaiega oleme üht-teist juba oma peredesse üle võtnud. Ka meie lapsepõlvekodus oli kuusk alati maast laeni ja sellest põhimõttest peame oma peredega kinni siiamaani.

Kuuseehetel on kõigil oma lugu. Mõned on veel ema lapsepõlvekodust, vanim aastast 1937. On onu Venno Laulult kingiks saadud põrandalambi-kujuline ehe aastast 1962, algkoolis pinginaabri kingitud käbid ja palju muud. Neid ükshaaval kuusele riputades elustuvad aastatetagused sündmused ja igaühe teekond meie jõulupuule.

Küpsetamisoskuse sai vanaema Elviine Laul kaasa oma emalt Ann Tambergilt (1862–1922), kes oli noorena lühikest aega olnud mõisa köögitüdruk. Nii küpsetas Ann oma kodus Kiirassaare külas Ranna talus pühadeks selliseid saiu-kooke, mida külarahvas ei osanud: kaneeliroose, rosinast silmadega taignalinnukesi, moosi-plaadisaia taignaribadega kaunistatuna, puruplaadisaia jt. Külas ikka öeldud, et Ranna talus on „sakste” toidud.

Nende kookide küpsetamine on vanaema ja ema kaudu ka meieni jõudnud. Traditsioon on pühadeks alati midagi uut küpsetada.

Ka piparkookide suhkruglasuuriga kaunistamise omandas Velda oma emalt. Isetehtud värvilise suhkruglasuuriga filigraanselt kaunistatud eestiaegsete vormidega küpsetatud tillukesi piparkooke said kingiks sugulased ja tuttavad.
Eriti oodatud olid ja tegid lastele palju rõõmu tema enda joonistatud suuremad loomakujulised piparkoogid. 1976. aastal küpsetas ema kingituseks lausa 18 kilo.

Juba ammu on Velda tütred ka ise piparkookide küpsetajad-kaunistajad. Tütar Kaie teeb ka taigna ise. Rõõmuga meisterdavad piparkooke ka Kaie pojad, kusjuures Priit (1988) on oma pisitütrele Birgitile (2008) ka piparkoogimaju teinud. Kaie meisterdas esimese piparkoogimaja viieteistaastaselt.
Kes tõi jõulukinke?

Jõulukingid tõi minu lapsepõlves alati päris-jõuluvana. Kui olin väike, siis oli jõuluvana rollis vanaema Elviine või tema õde Minna Knaps (1909–1984). Mäletan selgelt, kuidas vanaema läks vahetult enne jõuluvana tulekut poodi hapukoort ostma ega näinud jõuluvana. Järgmisel aastal sai kontrollitud, et hapukoor on olemas, aga ometi lipsas vanaema korraks keldrisse moosi tooma ja jälle lugesin-laulsin ma tema eest jõuluvanale. Hoopis imelik oli, et kord oli jõuluvanal sõrmus nii väga seda moodi „sõrme kasvanud”, nagu Minna-tädil ja kord oli kampsunikäis vanaema kampsuni värvi.

Kui õde Kaie oli väike, siis sai näärivana tellida näärivanade kontorist. 1974. aasta vana-aastaõhtul käiski kuueaastasel Kaiel selline näärivana – naine, ja pesukummiga habe viltu ees! Ema Velda on kroonikaraamatus “Kaie vembud-tembud” kirjutanud sellest nii: Kui näärivana on lahkunud, läheb Kaie ema juurde ja ütleb, et tal on suur saladus, ega ema sellest kellelegi räägi. Ema lubabki ja mõtleb, et mis see küll olla võib. Kaie avaldabki saladuse: “Tead, see näärivana oli üks naine, täitsa kindlalt; aga ära seda kellelegi räägi. See on jube küll, aga muidu oli kena.” Kaie lastele on jõuluvana käinud tegemas nii sugulased-tuttavad kui ka Karin, aga oma nooremale vennale Kristjanile (2002) ka 13-aastane Tarvo (1991).

Jõuluõhtul on iga pere oma kodus, ühisele jõululõunale Kaie perega koguneme esimesel või teisel pühal. Viimastel aastatel, kui jõuluvanaealisi lapsi enam pole, valmistab igaüks oma kätega ühe jõulukingi ja need loositakse välja. Kingi lunastamiseks loetakse luuletusi või lavastatakse perekonniti minisketše.

Lisaks kingijagamisele lahendatakse mõistatusi, selgitatakse ühiselt vanasõnade tähendusi, mängitakse seltskondlikke mänge: ujutatakse munakoort pesukausis, võisteldakse mõistatuste lahendamises, tehakse võidukäimist, paberitükk jala all, kotisjooksu või võisteldakse pingpongipalli korvi viskamises. Alati lahendatakse ka ülesandeid, mida Kaie, Priit ja Tarvo on oma lapsepõlves jõulupakkide saamiseks või jõuluõhtu meelelahutuseks koostanud. See kõik on väga lõbus ja toob kaasa meenutusi paljudelt ühistelt jõuluõhtutelt.

Meenutatakse lähedasi

Üks peretraditsioon on olnud aastakümneid jõululaupäeval ja vana-aastaõhtul surnuaias lähedaste haudadel küünalde süütamine. Tartus elades oli see tavaks pärast kella 18, sest selleks ajaks pidid kõik tööd ja toimetused tehtud olema. Oli ju jõululaupäev tööpäev.

Tallinnas elades sai päev-paar varem perega Tartu surnuaeda sõidetud. Nüüd, mil bussiühendus on kiire ja mugav, sõidab Karin mõlemal päeval Tartu, süütab küünlad ja on mõne tunni pärast juba kodus tagasi. Tuhandetes küünaldes surnuaed on imekaunis. Traditsioon teha perepilt jõulupuu ees katkes minu lapsepõlves, aga viimased 30 aastat on jälle jätkunud.

Pere jõulupärimuse 95 aastale tagasi vaadates võib öelda, et traditsioonid, millele Jakob ja Elviine Laul oma peres aluse panid, on ajale vastu pidanud, aga pisut mugandunud. Põhku enam tuppa ei tooda!

Vanavanaisa Reedik teeb oma päevaraamatus kokkuvõtte aastast 1921:
Nüüd wana aasta jätan
Sind maha rahuga;
Ja uue sisse tõttan
Teadmata pilguga.

Uue, 1922. aasta juhatab ta sisse mõtetega, millega saame ka täna ühineda:
Teretades wastu wõtan,
Aasta uus, nüüd sind,
Kas meil tood ka elu õnne
Rahus lõpetad ka end?

Täna loetuimad
Perekondlik (2)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (5)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (18)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (3)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (10)
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata (1)
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (9)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (5)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (22)
Perekondlik (2)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (29)
Kommentaarid
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (18)
Kuressaares toimus robootikaliiga eelvoor (9)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (3)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata (1)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (34)
Rahvas, rahvus, riik (5)
Igor Gräzin asub tööle Saarte praostkonna vikaarina  (31)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (17)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (22)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud