[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 29. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Eluratas

95 aastat perekonna jõulupärimust
Autor: Karin Sibul
Reede, 13. detsember 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

95 aastat tagasi, 1924 abiellus Saaremaa Pidula kooli juhataja Jakob Laul (1899–1942) Kiirasaare külast Ranna talust pärit Elviine Tambergiga (1900–1969). Perre sündis neli last –Juta (1926–2011), Velda (1929–2007), Edda (1931–1955) ja Venno (1938–2018).

“Kirjutan oma ema ja isa mälestuseks, kes oskasid oma perekonnas luua ilusaid, meeldejäävaid hetki, võiks öelda: iseseisvaid, sellele perekonnale omaseid traditsioone.” Nii alustas minu ema Velda Sibul (sünd Laul) Eesti Rahva Muuseumile tehtud kaastööd “Jakob ja Elviine Laulu perekonnast ja perekondlikest traditsioonidest” (1970). Siin ja edaspidi on tsiteeritud tekst kaldkirjas.

Mälestused piirduvad nelja jõuluga oma kodus, Pidula koolimajas aastatel 1936–1939. Nõukogude võimu saabudes 1940 jagati koolijuhatajad ja -õpetajad koolide vahel ringi. Jõulud Pammas olid viimased, mis pere koos sai veeta. 
Perekonna jõulupärimust kirjeldab Velda 1930-ndate aastate teisest poolest, kui oli ise juba seitsmeaastane.

Maast laeni kuuse muretses alati isa. See toodi tuppa jõululaupäeva hommikul ja peeti toas kolmekuningapäevani. Kui toad olid koristatud ja põrandad pestud, hakkasid lapsed ja isa jõulupuud ehtima, ema toimetas tavaliselt köögis. Ehteid oli alati palju ja nende kuusele riputamine vaimustav töö.

Jõulutoidud

Alati küpsetati jõuludeks omatehtud piparkooke, kuigi ka linnast toodi toredaid, värviliste glasuuride ja kaunistustega. Kunagi ei puudunud ka jõuluvorstid. Selleks oli valge tanguvorst, mitte verega tehtud. Saaremaal tuntud kui makid. Traditsiooniline oli ka ahjus hautatud-küpsetatud liha, mille juurde kuulus äädika ja köömnetega tehtud peedisalat.

Iga kord küpsetati ka mitut sorti kooke, saiu ja ikka jälle midagi omalaadset, kordumatut. Meelde on jäänud šokolaaditort, marmorkook, kaneeliroosid, pähklikeeks jt. Jõululaualt ei puudunud kunagi ka pähklid. Sügisel korjati ise neid nii palju kui võimalik, olenes saagi-aastast. Iga pereliikme jaoks olid pähklitangid ja nii võidi neid plõksutada, millal keegi tahtis. Laud jäi kogu jõuluööks toitudega kaetuks, et ka „vaimud saaks söönuks“ – tavatseti öelda.

Jõulukingid

Kingid olid jällegi nii omatehtud kui ka poest toodud. Ka kinkide üleandmine toimus iga kord ise moodi.

1936. Laulame klaveri saatel jõululaule. Korraga liugleb üks paberileht maha. Sellele on kirjutatud: „Jõuluvana jäi haigeks. Meie, pöialpoisid, tõime pakid kohale. Minge vaadake kantselei laua alla.“ Kohe võetakse igale põlev küünal kätte ja minnakse juhatatud paika.

Seal aga uus kiri: „Toriseja jättis paki peatrepile. Ninatark.“ Sealt leitigi suur pakk. Toas selgus: pole veel kõik. See oli ainult uus vatitekk, aga selle vahel teine kiri: „Õnneseen lipsas oma pakiga jalutusruumi kappi.“
Mindi ja saadigi kätte. Sealne kiri juhatas uude paika. Ja kui kõik seitsme pöialpoisi vembud olid kaasa tehtud, olidki kõik pakid käes. Aga milline põnevus lastele!

1937. Lapsed saadetakse toast välja, sest muidu ei saa jõuluvana tulla. Tuppa tagasi minnes pole jõuluvana kusagil.

On ainult suur kingikott keset tuba. Lapsed hakkavad kohe nuputama, kuidas oleks kõige huvitavam, kas loosidega või jõuluvana mängides pakke jagada. Ja siis koputatakse ning tulebki päris jõuluvana (isa kolleeg).

Tal olevat päkapikud kingikotte laiali vedamas, tema läheb aga ainult sinna, kus tuntakse puudust temast, pakkide jagajast... (Hiljem taipasime: lukustatud kapist oli vaja kingid kätte saada, selleks lapsed toast välja aetigi. Koti seljas tassimine oleks aga serviisile ja nääriehetele ohtlik olnud. Seepärast selline mäng.)

1938. Jälle lapsed toast välja! Tagasi tulles nähakse istuvat jõuluvana kuuse juures. Peagi selgub: vanake elutu. Kereks seljakott kinkidega, püksid-saapad õlgi täis! Oi seda lõbu, mis selle lahtiharutamisega sai.

1939. Lapsed kutsutakse tuppa, aga seal pole ei kingikotti ega jõuluvana „maketti“. Siis selgub: toa ja kantselei vahelise ukse alt on toodud toa poole terve hulk nööriotsi.

Isa palub igal võtta kolm nööri pihku, siis avab ukse ja iga nööri otsas on mingi pakk (maiustused, mänguasjad jne), kantselei laual veel igale nimeline pakk (ema käsitöödega, kellele kindad, kellele sall jne).

Omamoodi kingitusi (või vast õigemini öeldud – üllatusi) tegime noorema õe Eddaga (1931–1955) kahekesi ka jõuludeks. Nimelt vanemate teadmata õppisime ära kas ühe kahehäälse laulu või „massdeklamatsiooni“ (kus luges kord üks, kord teine ja siis jälle kahekesi korraga). Kuna elasime koolimajas, siis saime hästi õppida ja harjutada klassiruumides. Ühes klassis oleval orelil sai selgeks teha ka laulu häälepartiid.

Väga meeles on üks „massdeklamatsioon“, mille esitamisel otsustasime ka kaasa tegeleda. Repertuaar oli välja valitud alati juba mitu kuud enne jõule.
Nii jätsime seisma ühe sarvesaia õe oktoobrikuisest sünnipäevast, selleks et näidata seda koos laulureaga: „taat toob linnast uue mütsi, sarvilise saiapätsi“. Ja kuigi sai oli jõuludeks luukõva, täitis ta meie etteastes oma otstarvet sajaprotsendiliselt.

Jõulumängud

Jõuludeks toodi alati õlgi või põhku maha kantselei põrandale. See oli suur ja rõõmustav sündmus. Isa koputas ja hüüdis: „Laske jõulud sisse tulla!“ Kõik hõikasid läbisegi: „Las tulla, las tulla! Hurraa!“

Jõululaupäeva õhtul ja esimesel ning teisel jõulupühal hullati põhus ja mängiti mitmeid mänge.

Kõige sagedasemad olid need kolm. Kingsepa silma torkamine. Selleks kaks mängijat kaksiratsi, seljad vastamisi luuavarre seljas. Õletuustist oli tehtud kingsepp. Üks püüab luuavarrega õletuusti ümber ajada, teine takistab. Nalja sai palju. Kes kõige kauem elab? Selleks pilluti õlgi ahju peale (meil olid kõrged ahjud). Kellel kõige rohkem üles jäi, elab kõige vanemaks. Kes kõige enne majast lahkub? Susse visati ukse poole, kellel sussinina ukse poole, lahkub kõige enne.

Jõuluööl käidi kogu perega loomalaudas laterna valgel lehmale leiba andmas. Latern jäeti lauta, et jõuluööl oleks laudas valge. Nii pidi lehm kogu aastaks hädadest ära hoitud olema. Seda korrati ka uusaastaööl. Jõuluöö magati alati (nii lapsed kui vanad) kantseleis põhus. Hommikul, kui ärgati, hakkas suur hullamine: kellele põhku sai põue toppida, see pidi olema kõige unisem, laisem. (Põhku nimetati „pahnaks“.)

Esimese püha hommikul tulid naabripere inimesed (peamiselt vanapaar Adu ja Tiina Kerkel) meile raadiost jumalateenistust kuulama. Kaasa tõid ka ikka mingit pühade rooga. Üldse oli kombeks, et sugulasi-tuttavaid kutsuti külla ja käidi ka ise külas esimesel või teisel pühal, aga mitte vana-aastaõhtul. 

Järgneb 20. detsembril „Eluratta“ leheküljel.

Täna loetuimad
Saun läks ehitusveast põlema (5)
Volikogu valis Saaremaa uueks vallavanemaks Mikk Tuisu (19)
Perekondlik
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (7)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (10)
Ühe saare naise lugu kriisi ajal (3.)
Neljalapselise maapere tegemiste pusle
Kaubamajas tuleb Rave mööbli tutvustuspäev  (1)
Lugudega asjade pood
Politsei eest põgenenud juht sai 20 päeva aresti ja jäi autota (7)
Iga ruut Saaremaast on kaardistatud
Sõrves päästeti võrku kinni jäänud hüljes
Nelipüha on ristikiriku sünnipäev (1)
Viikingite suvehooaeg stardib homme
Kirikud kutsuvad üle läve astuma
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (17)
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (8)
Kommentaarid
Saun läks ehitusveast põlema (5)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (7)
Nelipüha on ristikiriku sünnipäev (1)
Volikogu valis Saaremaa uueks vallavanemaks Mikk Tuisu (19)
Politsei eest põgenenud juht sai 20 päeva aresti ja jäi autota (7)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (10)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (46)
Kaubamajas tuleb Rave mööbli tutvustuspäev  (1)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (17)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud