[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 07. juuni 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Eluratas

Akadeemiline sõit tundmatusse
Autor: Peeter Olesk
Reede, 22. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Dokumentide puudumisel rajaneb järgnev peamiselt mõttekujutusel. Päris kindel on see, et matriklinumbri järgi oli esimeseks saarlaseks Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis stud med Albert Dionysios Tilk (1899–1980; matriklinumber 131), kes oli pärit Kuressaarest.

1924–1944 töötas ta arstina Saaremaal ja Pärnus, põgenes siis Rootsi ning jätkas seal arstina Göteborgis, kus ka suri. Vanad saarlased võiksid mäletada ka tema vanemat venda Voldemar Georgi (1897– ?; matriklinumber 159), kes õppis Tartus metsandust ja töötas Kangruseljal ning Karjalasmal abimetsaülema ja 1934–1944 Kuressaare metsaülemana. Temagi läks 1944 Rootsi, kuid ei jäänud sinna pidama, vaid sõitis edasi Kanadasse.

On usutav, et Kuressaarest Tartusse läksid vennad koos, kuid ühtlasi jääb küsitavaks, mismoodi nad seda tegid. Kui maad pidi, siis mööda ajaloolist postiteed kuni Kuivastuni, sealt üle väina ehk läbi Muhu Sundi ja seejärel piki teist postiteed Pärnusse. Võiks ju arvata, et Pärnust edasi sõideti otse Tartu, aga see oleks eksitus. Vennad võisid jõuda Emajõe Ateenasse nii Võrtsjärvest altpoolt üle Pikassilla ja Rõngu kaudu, ent võisid ülikoolilinna sõita ka läbi Vändra ja Laiuse.

Eestikeelse ülikooli esimestel aastatel õppis Tartus kümmekond saarlast.

Kui nad koduõuest välja läksid, siis mõned eelteadmised kõrgemast haridusest olid neil kaasas vähemasti Saaremaa ühisgümnaasiumist. Kui mitte rohkemat, siis ei tohtinuks nad võõristada ladina keelt sellel määral, mida kirjutas ette tollane apteegikorraldus. Siis oli veel loomulik, et arst kirjutas rohtude sisu välja mitte rahvapäraselt, vaid nomenklatuuri järgi ja proviisoril olid kõik ingrediendid oma majapidamises käepäraselt korras – mida kontrolliti ning mille kohta pidas apteeker ka ise täpset arvet.

Tõenäoliselt oli osa Saaremaalt Tartusse tulnud tulevasi tudengeid kas neli- või koguni viiskeelsed: kohalik murre, eesti ühiskeel ehk nn eesti kirjakeel, tsaariaegne vene keel, Goethe-järgne saksa keel ehk nn Bühnen-Deutsch (saksa teatrikeel) ja sissejuhatus ladina keelde. Mis on juba märksa problemaatilisem, see on noorte saarlaste kodumaa-tundmine Virtsust idamal ja lõunamal ehk sisemaal, kuhu polnud kaubainimestel mingit asja.

Ajalooliselt on ranna-Eesti liigendatud ristipidi – piki rannikut ja rannajoonest kuni esimese kirikuküla, postijaama ja juba suuremas mõõtkavas turuplatsi järgi. Sedamoodi arutledes oli Pärnu saarlastele võrreldamatult enesestmõistetavam kui Tartu. Eestikeelne ülikool tähendas seega ka kõrgemat sissevaadet kodumaale tervikuna. Algas too sissejuhatus mitte niivõrd geograafiast või metsadest, kuivõrd heast eesti keelest. Mida selle all tookord mõeldi?

Ülikooli õppetöö seisukohast andis end kõige hädalisemana tunda eestikeelse oskussõnavara korrapäratus. Hilisema Eesti NSV TA tegevliikme Johannes Voldemar Veski keeleloogika kohaselt pidi hea eesti keel olema võimalikult detailne. Sellel pidamusel oli kaks poolt. Üheks oli oskussõnade üksikasjalisus näiteks humaanmeditsiini vallas ehk teisisõnu pidi tema järgi võimalikult igat elementi ja igat protsessi inimese kehaehituses tähistama iseseisev sõna, olgu või niisugune, mis on saadud juba tuntud tüve tarviliku liitega täiendades. Näiteks decorticatio ehk kooretuks tegemine; kooretustamine; ärakoorimine, st koorena eemaldumine.

Teiseks pooleks saigi iseäranis liiteliste oskussõnade külluslikkus sõltumatult sellest, kui suur oli sääraste tuletiste koormus arstide praktilises asjaajamises. Kuna seda koormust ei mõõdetud, sisaldab Johannes Voldemar Veski ja tema töökaaslaste pakkumus mitte ainult meditsiinis tegelikult eesti keele terminoloogilist potentsiaali, mitte uusust, mis on praegu juba pikemat aega teistsugune kui sada aastat tagasi, sest ladina keele kõrvale või kohale on sugenenud inglise keel.

Kidane oli samal ajal ka küsimus, kuidas jõuab hea eesti keel veskilikus mõttes järele tehnoloogilisele progressile ehk teaduse värskeimale sõnale semantilise ruumi ulatuses. Pole raske märgata, kuidas väga paljud tollased uurimused on täiesti teadlikult avaldatud kas saksa või inglise keeles, põhjuseks mitte autorite põlgus emakeele vastu, vaid vajadus olla kättesaadav ka väljaspool kohalikku eestlaskonda. Sellele asjaolule tuleb lisada veel seegi seik, et nõndamoodi sai korraldada trükiste vahetamist isegi siis, kui trükised polnud temaatiliselt seotud.

Kuidas nood võõrkeelsed publikatsioonid Tartus sündisid? Eestlaste endi saksa keel ei tarvitsenud olla sugugi saksa riigikeel, baltipärasusi leidus küllalt sageli. Autor võis oma uurimuse esitada küll saksakeelse käsikirjana, ent keeleliselt vaatas selle üle mõni saksakeelse õppejõu abikaasa, kes siis tegi ka asjaomaseid parandusi. Juhuti võidi nõndamoodi talitada ka näiteks prantsuse ja inglise keele suhtes – ehkki 1930. aastatel oligi juba modernne mõelda ka Eestis prantslaslikult ja sama kümnendi lõpul inglaslikultki.

Ometi oli ka Tartus mõistetav, et kõigega, mis teaduses sünnib, siin tegelda ei jõuta. Uus sõna teoreetilises füüsikas, mille kohta oli siis moekas öelda, et tuumafüüsika on noorte meeste ehk poisikeste asi (theory of the atomic physics is the game of the young man), oli 1930. aastate lõpuks juba klassika, mida Tartus professor Johan Vilipi juures ikka veel võõristati. Millest saadi aru, oli Eesti põlevkivi keemilise struktuuri uurimine, see aineala, mida tuleb nimetada põlevkivikeemiaks, aga võib nimetada ka orgaaniliseks keemiaks. Orgaanik oli teatavasti Eesti TA tegevliige Koit Lääts (1928–2008), tõsi, algselt naftakeemia vallas.

Samuti peeti eestikeelse ülikooli sündides loomulikuks Eesti veeressursside ja nende omaduste tundmaõppimist – hüdroloogiat ning hüdroenergeetikat. Tagantjärele on lihtsameelne järeldada omaaegsete publikatsioonide pealkirjadest, et siis kasutatud oskussõnad varjavad vaid üksikasju ehk et üldistavamaid käsitlusi oligi võrdlemisi vähe. Kes mõtleb sügavamalt, see veendub isegi, kuidas Eesti looduse ja ajaloo uurimisel üritati vältida spekulatiivset lennukust ning esikohale seati andmestiku dokumenteeritus ehk empirism.

Mingit sellekohast ühiskondlikku kokkulepet ei olnud, vaid valitses lihtsalt arusaam, et oma teadus nõuab ka korrastatud kodu teadusele vajaliku majapidamise plaanis. See on eriti nähtav etnoloogias ehk rahvateaduses, kuid ka metsanduses.

Teisalt väärib tähelepanu tollaste õppejõudude panus algupäraste gümnaasiumiõpikute kirjutamisel. Jah, osalt olid selle taga puhtärilised kaalutlused koos lootusega, et nõndamoodi võis ülikoolis töötav inimene juba alates progümnaasiumist kujundada endale hilisemas auditooriumis teda mõistva kuulajaskonna. Osalt aga ei olegi kümmekond aastat stabiilse õpiku kirjutamiseks ja läbiproovimiseks ehmatavalt ülipikk aeg – kuigi näiteks siinkirjutaja on olnud alati seda meelt, et esimese omapoolse õpperaamatuni ükskõik millisel kõrgusastmel tuleks jõuda võimalikult noorema õpetlasena.

Eesti teadusest pärast teist maailmasõda on heaks näiteks professor Paul Ariste, professor Gunnar Kangro, professor Ülo Lepik, professor Julius Tehver ja… kahju seisnebki selles, et neid häid näiteid on väga vähe. Statistilise füüsika klassik, juut Max Born (1882–1970), kes sai Nobeli preemia juba elatanud õpetlasena (1954, seega 72-aastaselt), oli 38 aastat vana, kui ilmus tema esimene õpiku-laadne teos. Iseasi, kui ainet õpitaksegi mitte õpperaamatu, vaid hoopis üksikuurimuste põhjal, ainult et selline ettekirjutus on mõeldav aspirantide koolitamisel, mitte aga juba progümnaasiumis.

Nood noored saarlased, kellest ma alustasin, nii kaugele ilmselt ei mõelnud. Siiski oleks väga põnev saada umbkaudugi teada, milline oli stud med Albert Tilga jaoks esimene eestikeelne arstiteaduslik publikatsioon, mille ta Tartus endale muretses. Valida ei olnud mitme vahel, valida oli üksnes pool-Hamletlikult: osta või mitte osta?


Täna loetuimad
Vanalinna kool remonditakse koos staadioni rekonstrueerimisega (17)
Saarlase magistritöö pälvis tunnustuse (2)
Saaremaa vald soovib Muhuga ühtset alkoholipoliitikat ajada (4)
Saaremaa spordistipendiumi sai Johannes Treiel
Nädala loetavuse top 5
Saaremaal pole võimalik enam kunagi nii soodsalt puhata (23)
Kesklinna sulgemine lõpetab einetakso teenuse (57)
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (12)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (15)
Reformierakond andis kesklinna liikluse sulgemise osas järele (40)
Kommentaarid
Reisisihiks Saaremaa (8)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (209)
Reformierakond andis kesklinna liikluse sulgemise osas järele (40)
100 spaapaketti koroonaviiruse eesliini meditsiinitöötajatele kingituseks  (9)
Saaremaal pole võimalik enam kunagi nii soodsalt puhata (23)
Spetsialist soovitab hakke peletada nende endi hädakisaga (22)
Haigla audit valmib kõige enne jaanipäevaks (4)
Vanalinna kool remonditakse koos staadioni rekonstrueerimisega (17)
Kommentaar - Kas jalakäijad ummistavad Kuressaare kesklinna? (34)
Saaremaa vald soovib Muhuga ühtset alkoholipoliitikat ajada (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud