[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 13. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Eluratas

Randlaste pereelu Varuli rannas (1)
Autor: Jaan Holm
Reede, 01. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Koduloouurija Jaan Holm on alljärgnevas artiklis kasutanud genealoogide Aldur Ruumeti, Harri Tuuliku ja Kalle Kesküla uuringuid.

Jõe Adu p Jaen Leesi (1863–1929)

Koimla külas Leesi Paweli (1789–1871) ja Matise Jaeni tütre Anna noorim poeg Ado Leesi (1836–1912) abiellus 1858. aastal Lümandast Jõgevälja Peetri tütre Marie Jasneriga (1835–1921). Oma perele ehitas ta Koimla küla kaguservale väikese jõekese kaldale vabadikukoha, mis saigi nimeks Jõe.

Adol ja Mariel oli kolm poega: Jaen (1863), Jakob (1867) ja Mihkel (1877). Noorim poeg Mihkel suri lapsena 1882. aastal. Ebatavaliselt tolle aja tavadele sai isa rajatud Jõe vabadikukoht mitte vanimale pojale Jaenile, vaid nooremale vennale Jakobile. On mõeldav, et siin võis kaalukeeleks saada ka vanemate vähemalt esialgne mitte just heakskiit Jaeni otsusele abielluda üpris noorelt (20-aastaselt) endast kaheksa aastat vanema kahe lapsega lesknaisega. Kui nii, siis seda enam väärib tunnustamist nii noore mehe kindlaksjäämine oma valikule.

Jakob abiellus 1896. aastal Riia Jakobi koguduse liikme Jüri t Marie Palkiga ning neil oli vaid kaks tütart: Alide Pauline (1898–1980), hilisem Jõe talu perenaine, ja Wilhelmiine Elisabeth (1900–1962).

Jõge mööda voolavad veed

Sutru metsaalustest soodest: Haavassoo, Iganessoo ja teistest madalamatest maa-aladest voolavad veed Jõe talust mööda mere poole, Nõmme silla alt läbi Riksu niitu. Hürtsi metsa alt, haarates kaasa ka Subisoo veed, mis Vesiku nurgalt langevad Kiisa järve (Kiisasoo). Järvest Lõimepõllu ja Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi riikliku tähtsusega maanteesilla alt läbi Riksu järve. Järvevesi voolab merre Kargesilma-Koormasjõe-Käära-Silmmerejõe kaudu (viimased jõgede nimetused on muinassadama sissepääs uude sadamasse Portus Novus 1215. aastal) merre.

Jalutuskäik mereranda

19. sajandil kuulus Muha rand Kärla mõisale ja oli jagatud Koimla küla taluperedele. Kõrgemal rannaseljandikul kasvatati lapimaadena rukist, madalamal alal oli mereadruga väetatud viljakam muld, kus kasvatati kapsaid, kaalikaid, nn kaapsusaed. Ükskord kõrge merevee tõusu ajal tõi loodetuul kapsad üle rannavälja Kotlandi-Riksu külavaheteeni.

Ühel tormisel sügispäeval läks Jõe Ado poeg Jaen Muha randa merd vaatama. Koormasjõe sillast üle saanud, suundus ta otse läbi mätliku heinamaa Koigapõllu kruusamäelt Muha ninale. Kogu meri oli valge, sügavates lainetes. Vahutavad murdlained murdusid mühades mererahudel, heites kaldakividelt kõrgele valget vahtu. Üle merelahe paistsid Pääniske talumajad, Koovi laht, Katri pank.

Meenuvad suvepäeva heiastused, kui Koimla külarahvas oli rannas heinateol. Tavaliselt on ilusal suvepäeval näha Karala ranniku lähedal Naistekivi saarel kasvav pihlakas – täna kadus see möllavate murdlainete varju. Jalutades mere kaldal, meenus imeilus päikesepaisteline suvepäev, kui merepind oli peegelsile, taevas selge, õhk suviselt kuum – kaugelt merelt kostis lindude huikavaid häälitsusi. Rannaseljandikul lõhnas aromaatselt lillaõieline nõmmliivatee-timmeljan, oli tunda mõrkjat kõrbelõhna. Äkki märkasime merel moonutatud, muutuvaid kujutisi – tekkis terendus-miraaž, optiline atmosfäärinähtus, mis mõnikord on nii selge ja loomulik, nagu oleks korraga avarale merele tekkinud maismaa.

See huvitav vaatepilt oli küllaltki lähedal, seal nagu paistsid metsad, majad. Arvasime nägevat ka liikumisi, askeldusi. See tekitas huvi vaatama minna, kes seal kõnnib, mis seal sünnib – müstiline, huvitav silmapete, looduse moonutatud peegelpilt.

Täna aga paistis meremöllus Varuli sadama soemaja ja hulk kalameeste võrgumaju ning vabuaia poste-teibaid, veidi eemal aga väike majahütike. Nii mõtiskledes jõudis mereuudistaja Pidaja aiani. Mõtles, et hüppaks üle kiviaia, lõi käega, sest jalad olid juba koduteele astumas. Jõudes Muha pukktuuliku juurde, mõlkus mõtetes ikka see üle merelahe paistnud väike hütike. Tuuliku alt üle Känniku karjamaa nurga ta otse jooksis kordoni (tongrite) keldrikaevu juurest Luudjamäele. Siit ümber Varuli lõuka oli tükk maad, sest meri oli vallutanud ka pool heinamaad.

Me teadsime, et sa tuled

Ta jõudis Pälli-Uusi taluperede heinaliste puhkemaja juurde. Ukse avamisel tormas talle vastu väike laps, hõigates: “Kust sa siia said?” Teine lastest hüppas voodist otse tulijale sülle ja vadistas: “Me teadsime, et sa tuled. Ema ütles, et sa tuled varsti.”

“Aga, kus siis ema on?” küsis tulija.

“Läks käbisid korjama. Ema ütles, et me vaikselt toas oleksime. Väljas viib tuul meid merre.”

Tulija ei osanud arvata, et selles väikeses lobudikus elavad lapsed. Ta manitses lapsi tuppa jääma, sest väljas oli tõesti tõsine torm ja läks ise laste ema otsima.

Lagedal rannamaal polnud kedagi näha. Meri möllas, vahutavad lained tormasid kaldale. Äkki märkas ta suurele kivile toetuvat inimkogu. Okstest punutud kartulikorvis olid korjatud männikoored ja kivi kõrval paar lauajuppi.

“Korjasin kütteks. Tuul viib toast sooja välja,” kostis tormisel merekaldal vaevukuuldavalt otsitava hääl.

See hingeline läbielamine köitis Jõe Ado ja Marie vanima poja Jaeni selle lastepere külge. Temast sai lastele hea onu, kasuisa, abistaja ja aitaja lesestunud pereemale.

Oma perele toasoojaks mereheite korjaja oli Reino Jüri tütar Ann Laug (1855–1942).

1. detsembril 1874. laulatati Kihelkonna kirikus Leedri külast Kaasiku Oolu poeg Ado Toop (1854–?) ja Reinu Jüri Ann Laug (1855–1942). Ado isa Ool oli Leedri küla Kõrtsi talust eraldunud Kaasiku talu vabadik, Ado ja Annu abiellumise ajal oli isa Ool juba surnud, kuid selles väikeses vabadikumajas elas peale Ado ja tema ema Liso veel isa vend Jaen oma päris suure perega.

Elamuks seadsid Ado ja Ann endale lagedal Riksu mererannas asuva Pälli-Uusi küla heinaliste väikse puhketoa. Siin Varuli rannaseljandiku jalamil sündis neil kaks last: Peter (18.08.1875–?) ja Liso (17.12.1877–?). Ajavahemikul 1877–1882 tabas Annu ja tema peret ränk saatuselöök – pereema oli lesestunud. Selle perioodi koguduse surmameetrikas ega muudes dokumentides isa Ado surma kusagil märgitud ei ole. Järelikult on ta teadmata kadunuks jäänud – merel hukkunud.

Ann Laug ja Jaen Leesi (1883–1929)

Me ei tea, kui kaua Ann lesepõlve pidas ja millal saatus viis tema pere kokku Koimla küla teismelise noormehe Jaen Leesiga. Nad abiellusid 6. märtsil 1883. Kuna lagedal rannamaal väikese majahüti juures maad eraldi ei olnud, võis pereema Pälli ja Uusi külaperede heldusest kasutada väikest peenramaad kapsaaias. Põhiliseks elatusvahendiks sai olla vaid pereisa teenistus kodust väljaspool.

Kuigi Jaen lahkus kodust väga noorena, oli tal nähtavasti isa kõrvalt omandatud korralikud puutöömehe oskused ning innuka mehena sai ta neid edasi arendada. Jaeni ja Annu perre sündis neli last: Mihkel (1883–1965 Stockholmis), Marie (1886–? Ukrainas), Ado (1888–? USA-s) ja Jakob (1891–1916 suri poissmehena).

Jaen Leesist sai väljapaistev paadimeister. Pärimuse järgi on teada, et ta töötas ka laevadel ning parema teenistuse otsingul on elus kahel korral ka Ameerikasse jõudnud. Vaadeldes nende perekonnaelu kroonikat, toimus Jaeni esimene Ameerika-reis ilmselt pärast viimase poja Jakobi sündi 1891. aastal.

Pärast Ameerikast tagasi jõudmist rajati seal teenitud kapitali eest 1897.–1898. aasta paiku uus elupaik Nasvale. Ehitati Leesi talu hooned, sealhulgas ka esimene paadiehituskuur. Sellest paadiehituskuurist sai alguse paadiehitus Nasval. 100. aastapäeva tähistamisel 1998. aastal paigaldati praeguse Saare Paadi tootmishoone juurde sellekohane mälestusmärk.

Jaeni teine Ameerika-reis algas ilmselt enne esimese maailmasõja puhkemist 1913. Selleks ajaks oli ka noorim poeg Jakob küllalt vana, et isa ning vanema venna Adoga kaasa minna. Vahepeal puhkenud maailmasõja tõttu kujunes Jaeni Ameerika-reis kavandatust tunduvalt pikemaks ning tagasi sai ta tulla alles pärast Eesti iseseisvumist 1918. aasta paiku. Jaeniga kaasa läinud pojad aga jäidki Ameerikasse.

Kuna vanim poeg Mihkel lahkus kodust üpris noorelt, 1898. a paiku, samuti ainuke tütar Maria, siis Jaeni teise Ameerika-reisi ajal elas Ann ilmselt täiesti üksinda Nasva Leesil.

Loomulikult kasvasid Jaen Leesi peres ka Annu lapsed esimesest abielust – Peter ja Liso Toop ning koos kogu perega tuldi Nasvale.

Siin leidsid nad peagi elukaaslased ning uued kodud. 1903. aastal abiellus Peter Toop Nelli Andersoniga (snd 1883) ja läks koduväiks, kus sel ajal meeshinge majas ei olnud. 1905. aastal sündis neil poeg Peeter Karl Aleksander. Pereisa Peter suri aga noorelt. Kuna Nelli psüühika ei pidanud saatuselöögile vastu, lõppes tema elu vaimuhaigete varjupaigas.

Ilmselt kasvas noor Peeter meheks jällegi Jaen Leesi peres ning täiskasvanuna järgnes oma onule Ameerikasse. Liso (Liisa) Toop abiellus samuti 1903. aastal Mändjala küla Jürna talu perepoja Aleksander Sepaga (snd 1877).

Pärast Jaeni Ameerikast naasmist said Jaen ja Ann vaid napilt kümme aastat rahulikult koos elada, kuni 1929. aastal oli saatusel perele varuks järgmine ränk löök. 1. oktoobril väljus Jaen Üüdibe-Läätsa rannast ilmselt omavalmistatud laiapõhjalise lodjaga merele, et tuua see Nasvale. Paraku läks ilm vastu õhtut tormiseks ning Jaen oma lootsikuga elusalt enam randa ei jõudnudki. Nii tema lootsik kui ka mõni päev hiljem Jaeni enda surnukeha leiti Kulli-Mändjala rannast.

Ann elas veel 13 aastat üksinda Leesil, kuni 1942. aastal lõppes temagi elutee väga palju läbi elanud vapra naisena 87 aasta vanuselt.


Täna loetuimad
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (10)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (6)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (30)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi
Eesti 100 parimast restoranist üks asub Muhus ja kaheksa Saaremaal (9)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (2)
Maakonna arengukonverentsil on kõne all kolme valla tulevik
Vald lammutab Vilsandi vana bioloogiajaama (8)
SÜG-i õpilased lähevad kodukandi tööandjatega tutvuma
Lugeja küsib, jurist vastab
Kuressaares meenutatakse vabadussõjalasi (1)
Raul Rebane: edukaks ei saa pingutamata
Noored katsetasid videomängude ööl uusi mängukonsoole
JUHTKIRI - Õhusõit on ajavõit
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (10)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (6)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (30)
Pereansamblid pidasid festivali
Kommentaarid
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (30)
Eesti 100 parimast restoranist üks asub Muhus ja kaheksa Saaremaal (9)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (10)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (2)
Vald lammutab Vilsandi vana bioloogiajaama (8)
Kuressaares meenutatakse vabadussõjalasi (1)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (6)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (5)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (18)
Selgusid lauatennise karikavõitjad (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud