[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 14. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Eluratas

75 aastat tagasi pidime Sõrvest lahkuma (2.)
Autor: Ellen Kapsta
Reede, 18. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Bremenhaven läks põlema ja uppus koos inimestega. Laevas oli olnud üle 5000 inimese. Pääsesid vaid vähesed. Saarlastest pääsesid sellelt laevalt üksikud.

Mis sai aga neist haavatud noortest poistest? Jube mõelda… Laevalt pääses eluga ka ema sõbranna, kes sellest õnnetusest emale pikalt kirjutas. Tema elas siis juba Austraalias ja pidas emaga kirjavahetust. Ta saatis emale pilte ja jõuluks alati kaardi koos kirjaga.

Juba järgmisel õhtul viidi meid uuesti laevale. Seekord sai meie pere kõik kokku. Aga see öö oli omakorda väga kole. Pärast mõnetunnist sõitu anti käsklus kõigile, kel vähegi võimalik, minna laevalaele, et õnnetuse korral oleks võimalus kiiremini päästepaatidesse saada.

Kõik trepid olid inimesi täis. Suur aga oli kõigi imestus, kui hommikuks olime endiselt Ventspilsis. Laev oli lihtsalt torpeedode vahel tagurpidi sõites tervena pääsenud. Järgnes uus sõit sama laevaga. Päeval saime natuke magada, aga öö oli samasugune kui eelmine. Terve öö seisime püsti. Väljakäiguni jõuda oli tükk tegu.

Inimesed olid tigedad. Kogu aeg anti valjuhääldist saksakeelseid teateid ja korraldusi. Siis jäi kellelegi ette üks ratastoolid vanamees. Ma ei olnud elus kuulnud jubedamat häält kui tema appikarje. Kas ta tõesti üle parda heideti? Kui olin juba üsna suur tüdruk, oli see hääl magades aeg-ajalt mu kõrvus.

Õnneks olime selle veetee elusana ületanud. Olime jõudnud Gdanski sadamasse. Edasised sündmused on jäänud meelde enam mitte kuupäevade, vaid sündmuste sisu erakordsusega.

Gdanskist Ohmstetteni laagrisse

Gdanskis paigutati meid ühte suurde sõjamoona kuuri. Kuuri ühes otsas olid torpeedod ja teises otsas naised lastega. Mehi sinna ei lubatud. Olime seal mitmed tunnid, kuni meid paigutati rongi peale. Ruum oli külm ja kõht tühi.

Järgmine peatus, mida mäletan, oli Poznani täisaun. Ka seal lahutati pered. Kogu kaasas olev varandus pandi kuhugile ära. Olime jälle mingis suures ruumis, kus oli palju inimesi. Olime alasti ja liikusime elavas järjekorras kontrollideni. Neid oli mitu ja nad karjusid pideval valju häälega järjekorras seisjate peale.

Olime väga hirmunud. Kontrolliti pead, käsi, kaenlaaluseid. Täide leidmisel aeti juuksed kohe nulli peale. Pärast kontrolli läbimist pandi kõikidele pähe jubedalt haisvat salvi ja saadeti pesuruumi. Pärast pesemist said inimesed oma riided kätte. Ka neid oli vahepeal desinfitseeritud. Pered said uuesti kokku õues. Oli õhtune aeg. Küllap meid viidi uuesti rongile.

Järgmine suurem peatus oli meil traataia ja püssimeestega piiratud Ohmstetteni laager Oldenburgi lähistel. Seal oli palju rahvusi: leedulased, valgevenelased, lätlased, poolakad, eestlased. Elasime suurtes barakkides, kus olid ainult magamiseks mitmekordsed narid. Keset ruumi oli mingi ümmargune küttekeha, katus pea kohal suurte haakidega kinnitatud. Söögiks anti meile peedilehtedest keedetud laket. Maisileiba jagati kaalu järgi. Konservikarpidest noppisime enne söömist ussid välja. Kõht oli pidevalt tühi.

Igal hommikul seati täisealised inimesed nimekirja alusel rivisse ja viidi püssimeeste saatel laagrist välja tööle. Õhtul hilja tõid sõdurid nad laagrisse tagasi. Väravas kontrolliti, et keegi ei tooks kaasa põllult nopitud kartuleid. Vahel oli see mõnel õnnestunud ja siis oli lastel põli. Neid kartuleid küpsetati ahjus tuha sees ja ka viiludena ahju küljel.

Selles laagris sünnitas ema 28. novembril 1944 poja, kellele pandi nimeks Vambola. Mina aga sain siin seitsmeaastaseks. Minu sünnipäevakingiks oli ahju küljel küpsetatud pannkook. Ema oli pannud kodunt kaasa võtud väikesest jahukogusest paar lusikatäit jahu vee sisse…

Väikevend lahkus jäädavalt

4. detsembril viidi meid Ohmstetteni laagrist sõdurite konvoi saatel rongiga Kreuz-Ostbahni laagrisse. Rong oli rahvast puupüsti täis. Terve tee tuli seista püsti. Vambola nuttis kogu aeg, kuni ta lõpuks ema süles suri.

Rongilt laagrisse viidi meid rivistatult püssimeeste saatel. Vambola taheti ema käest ära võtta, aga ta hakkas võtjatele vastu. Laagrisse jõudes tuli ema juurde üks sakslanna. Ta oli seda segadust tee ääres näinud ja teadis, milles on asi. See naine oli kohapealne surnuaiavaht. Ta võttis emalt lapse ja lubas emale, et ta korraldab matuse.

Matus toimus kirikus. Too hea inimene suutis ka kogu meie pere laagrist paar päeva hiljem oma vastutusel välja tuua. Vambola maeti kohalikku surnuaeda korralikus kirstus ja riides. Pärast matust viis see naine meid oma koju ja pakkus meile maitsvaid saiakesi ja teed. Ta kodu oli väga puhas. Majas oli keskküte, varem ma sellist asja kuskil näinud ei olnud.

Rinne lähenes

Meie elu Ohmstetteni laagris oli kole. Magada tuli ühe suure ruumi põrandal põhkudes. Kogu kodunt kaasa võetud varandus oli oma juures. Süüa sai veelgi viletsamalt. Pesta polnud peale hoovis oleva kaevu kusagil. Väljakäigu asemel olid õues suured lahtised augud, üle nende oli pandud paar lauakest.

Inimesed jäid haigeks ja riietesse tulid täid. Paljud surid. Nad maeti lihtsalt laagi hoovi kaevatud aukudesse ilma kirstuta. Laagrist viidi inimesi tihti püssimeeste saatel taludesse tööle. Tööl käisid ka minu vanemad. Ema jäi malaariasse ja oli väga haige. Jõuluõhtul tõid kohalikud naised laagrisse kuuse ja korviga lastele maiustusi, millest igaüks sai natuke.

Lahing Klein-Lubsi pärast algas lennukite undamise ja meie maja aknaklaaside purunemisega. Lahing oli üsna lühike. Järgmisel päeval tulid laagrisse punaarmeelased. Meid kästi ise külast toitu otsida ja riideid muretseda. Kuna küla oli kohalikest elanikest tühjaks läinud, siis tuli ka loomi talitada. Laagrist päriselt lahkuda ei lubatud. Ja kuhu meiesugusel minna oligi? Oleks kohalikeks peetud ja maha lastud. Kuna oldi juba varem näljas, siis mõjus selline omal käel toidu hankimine laagrisolijatele halvasti. Jäädi kõhuhaigusesse, mis paljudel juhtudel lõppes surmaga.

Õhtuti tulid laagrisse purjus nõukogude sõdurid ja otsisid tüdrukuid. Neid peideti, kuid ikkagi leiti. Kord viidi laagrist kõik mehed püssimeeste saatel ära. Oldi hirmul, et nad lastakse maha, kuid järgmisel päeval tulid mehed tagasi.

Olime laagris veel mitu kuud

Mõned pered said võimaluse minna suurest saalist maja tühjaks jäänud tubadesse. Kuid ka nendes oldi koos mitme perega. Ka meie pere sai võimaluse saalist lahkuda. Seda just seetõttu, et ema oli väga haige ja ka meil, lastel, polnud olukord parem. Olime ühes läbikäidavas toas.

Laagri endisel ülemal olid kurjad kalkunid, kes õues jooksvaid lapsi tihti taga ajasid. Jäin minagi kord ühele kalkunile ette. Mul polnud muud võimalust kalkuni eest põgeneda, kui joosta üle välikemmergu laudade. Aga laud murdus ja ma jäin augu serva lähedale rippuma. Kalkun lendas üle mu pea. Mõtlesin, et jäängi sinna, aga kogu jõudu kokku võttes sain siiski maapinnale.

Mind pesti puhtaks suures vihmaveetünnis ja keerati tekkide sisse. Kõige hullem oli see, et jäin seal ilma oma ainsast jalatsite paarist. Isa tegi naerist kingaliistud ja uuteks jalavarjudeks sain mingist mantlisaba riidest sussid. Tegelikult ma nendega suurt ei käinudki, sest olin jäänud haigeks ja nõrgukeseks. Isa enamasti tassis meid ükshaaval süles.

Algas kojusõit

Laagrirahvas pidi enne lahkumist tegema ära põllutööd. Eestisse tulemine oli aga omakorda raske. Enamasti olime lahtistes loomavagunites. Kord võeti vagun mingi rongi sappa, samas aga jäeti kuhugile päevadeks maha. Söödi kuivikuid ja raudteejaamadest toodi sooja vett joogiks. Rongidel nagu polnudki mingit kindlat sõidugraafikut. Juhtus ka seda, et nii mõnigi meist jäi rongi ootamatu edasiliikumise tõttu lihtsalt perest maha ja pidi vaatama, kuidas teised uuesti üles leida. Õnn oli, et oli kevadine aeg, muidu oleks vist külm ja vihm nõudnud omakorda ohvreid.

Meelde on jäänud Varssavi raudteejaam. Olime seal mitu päeva. Süüa polnud eriti midagi. Tuul tõi lähedalolevast koolimajast üksikuid vihikulehti. Tegime neist laevukesi, mida sai rentslivees ujutada. Ühel päeval oli linnas suur undamine ja kirikukellad helisesid. See oli 9. mai 1945, sõja lõpu päev. Kõigil oli hea meel.

Meie tagasitee kulges veel läbi Bresti. Neid vahepealseid jaamu ma ei mäletagi, sest olin üsna väetike ega suutnud vagunist ära tulla. Järgmine peatus, mida mäletan, oli Narva linn. Oli palju varemeid. Laagrirahvas otsis varemete vahelt söögitegemise võimalusi. Tehti lõkkeid. Ka mina tahtsin minna teiste juurde, kuid raudteerelsside ületamisel kukkusin ja sain haiget.

Ja siis olime lõpuks Tallinnas. Jaamas olid vastas rahvusvahelise Punase Risti esindajad. Lastele jagati riideid ja toidupakikesi. Meile olid vastu tulnud ka isa õde Roosi, kes elas jaama lähedal, ja teine õde Marie koos mehega.


Täna loetuimad
Maakonna koolid parandasid oma kohta (1)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (24)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (1)
Meil on Kuningas, halastav ja armuline (5)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (4)
Sõna uuristab kivi (6)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Tuleviku Kompassi külastas ligi 900 inimest
Saaremaa toidufestival meenutab ja tänab
JUHTKIRI - Jälle teemaks prügi
Oleme kõik tööriistad Jumala käes (1)
Sõna on eriliste kultuuride kasvatajal
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (7)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi  (1)
Kommentaarid
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (24)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (4)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (13)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Sõna uuristab kivi (6)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud