[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 14. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Eluratas

75 aastat tagasi pidime Sõrvest lahkuma (13)
Autor: Ellen Kapsta
Reede, 11. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Umbes kümme aastat tagasi helises ühel õhtul hilja minu lauatelefon. Helistajateks olid minu Tallinnas elavad lapselapsed, 12-aastased kaksikud Anna ja Emma.

Nende jutt oli üsna lühike. “Vanaema, me peame homme koolis rääkima vanavanemate mälestustest sõja ajast. Teame, et sina olid sõja ajal Saksamaal mitmes vangilaagris ja oled oma silmaga sõda näinud. Räägi sellest meile.”

Ütlesin, et olin küll, aga paari sõnaga on sellest kõigest raske rääkida. Sõda oli ju paljudele inimestele väga kole aeg. Meestel tuli minna rindele kuulirahe alla, taevast heitsid lennukid alla pomme, paljud inimesed pidid lahkuma oma kodust. Seoses toidu puudumisega tuli kannatada nälga. Kõik see on nagu õudne unenägu, mida pole kellelgi tarvis üle elada. Sellega me jutt piirduski.

Kui ma järgmisel korral neile külla läksin, ootas mind ees üllatus. Väimees Tom pani mind arvuti taha ja minu ees seisis puhas leht, millel pealkiri “Elleni lugu”. Väimees palus mind kirja panna oma mälestusi lapsepõlvest, et järglased saaksid teada, kui erinev on nende lapsepõlv vanaema omast. Ja eks ma proovisingi esimest rida ekraanile saada…

Sünnikodu oli Sõrves

Sündisin neljapäeval, 2. detsembril 1937 kell pool kümme õhtul. Selle aasta talv oli tulnud varakult tuiskude ja rohke lumega. Kui isa läks Torgust ema juurde ämmaemandat tooma, eksisid nad suure tuisu tõttu teelt ega jõudnudki õigeks ajaks koju.

Titena oli minu hoidjaks kuueaastane külatüdruk Roosi ja hiljem minu isapoolne vanaema. Raskemini haige olin olnud vaid ühel korral. Kõike seda olen kuulnud ema käest.

Ma ei olnud veel kolmeaastanegi, kui meie pere pidi jätma maha oma kodu ja otsima endale uut eluaset.

President Konstantin Pätsi allkirjastatud otsusega 30. maist 1940 anti korraldus Sõrvest lahkumiseks 430 talundile. Selles loetelus oli ka meie majapidamine. Lahkumise lõplikuks tähtajaks oli 1. oktoober 1940. Nende talundite asemel lubati venelastele ehitada sõjabaasid. See oligi aeg, millest sai alguse sõrulaste laialipillutamine suurde maailma.

Meie pere kolis Kaali kanti, kus elasime mitmes talus. Ühes vanas majas polnud õiget põrandatki. Seekordne talv oli eriti külm. Pliidi all põles tuli terved päevad ja uksed kaeti paksude vatitekkidega.

Tagasi Sõrves, kuid mitte kauaks

1941. aasta sügisel lubasid sakslased meid Sõrve koju tagasi pöörduda.

Edasised kolm aastat olid minu lapsepõlve kõige muretumad aastad. Seda seniks, kuni sõda 1944. aasta sügisel oma lahingutega Saaremaa pinnale jõudis. Sel ajal oli Sõrves palju sakslaste sõjavoore. Ema pidi käima sõduritel Sääre majakas pesu pesemas, isa ei saanudki muud teha, kui sõdurite jalanõusid paigata. Isa oli lapsepõlves põetud haiguse tagajärjel kaotanud ühest kõrvast kuulmise ja pääses seetõttu sõjaväest.

Ka meie majja pandi saksa sõdurid, kes kuulasid õhtuti väikeste õlilampide valgusel raadiost rindeteateid. Mõnikord laulsid nad nukraid laule.

Kord võtsid sõdurid meid koos vennaga autosse sõitma. Äkki olid aga taevas jälle Nõukogude lennukid ja meil tuli kiiresti autost maanteekraavi varjuda. Sõdurid katsid meid oma kehaga.

Tavaliselt tuli päeva jooksu mitmel korral minna õuel olevasse suurde keldrisse varju. Mõnikord lõhkesid pommid meie majast vaid mõnikümmend meetrit kaugemal. Siis värises õhk ja aknaklaasid purunesid.

Mida lähemale rinne jõudis, seda vähem sai öösiti toas magada.

Ootamatult vuras õue auto

Päevad olid täis hirmu. Terved päevad ja ööd kostis kaugelt lahingumüra ja pidevalt olid taevas sõjalennukid. Mäebelt tulid meie juurde ema vanemad ja tädi Helmi tütrega. Maja oli täis ka sõdurpoisse. Ema ja isa pidasid plaani minna kodust ära metsa varjule, Stebeli kindlusesse, seda juhul, kui rinne veel lähemale jõuab.

Oli 27. oktoober 1944, pärastlõunane aeg. Ema pani just leivataigna astjasse kerkima. Leiba oli vaja kogu suurele perele. Aga sinna see tainas jäigi.

Ootamatult vuras õue auto, milles oli hulk väga kurje püssimehi. Anti käsk oma asjad kokku panna, sest paari tunni pärast tuleb suurem auto ja viib meie pere Mõntu sadamasse. Sealt aga viiakse meid laevaga edasi Saksamaale.

Ema vaidles vastu, väites, et nii kiiresti ei saa suur pere ilma leivata teele asuda. Samuti ütles ta, et on rase ning sünnitus võib peatselt alata.

Selle jutu peale võttis üks sõduritest välja relva ja tulistas meie koera, kes kiunudes maha varises ja suri. Emale tehti selgeks, et kui sõna ei kuulda ja käsku ei täideta, juhtub sama nii tema kui meie kõigiga.

Kaks sõdurit, või oli neid isegi enam, jäeti meid püssidega valvama ja auto vuras järgmise pere hoovi.

Mõntu sadamast Ventspilsi

Edasi oli kõik nagu õudusunenäos. Kiiruga pakiti riideid, toitu ja magamiseks tekke. Ema võttis kaasa ka fotoalbumid ja osa dokumente. Laudauksed tehti lahti, loomad aeti kõik välja, sest väljas võisid nad veel nädal aega süüa saada. Loodeti, et keegi loomad leiab ja enda juurde viib.

Oli üsna hämar, kui meile uuesti suur kongiga auto järele saadeti. Valju käraga kamandati meid autosse, kus oli ees teisi meie küla inimesi. Mõntu sadamasse jõudes oli juba päris pime ja laev, kuhu meid pandi, rahvast täis. Inimesed istusid oma kompsude peal.

Sõitsime terve öö. Hommikuks olime jõudnud Ventspilsi. Seal paigutati meid ühe mitmekorruselise maja, arvatavasti koolimaja saali. Ema aga läks kusagilt leiba hankima. Leiva või kaks ta kusagilt ka sai, aga millega ta selle eest tasus, ei oska arvata.

Olime selles majas paar päeva. Magati põrandal oma kompsude peal, sest kardeti vargaid.

Järgmisele laevale, mille nimi oli Bremenhaven, hakati meid panema vist pärastlõunasel ajal, sest oli veel valge. Laev oli tohutult suurem, kui eelmine oli olnud. Ma ei tea, kuidas see nõnda juhtus, et ema koos minu ja vennaga sattusime meie perest laevale, isa ja ülejäänud sugulased jäid kaldale.

Seal all laeva põhjas oli palju inimesi, eriti palju oli haavatuid, sidemetesse seotud oigavaid saksa sõdureid. See oli nii hirmus. Kui isa ja teised ikka ei tulnud, tiris ema meid uuesti laevalaele ja kui laev andis esimese vile, otsis ta võimalust laevalt maha saada. Lõpuks sai ta kellegagi kaubale, mingi meremees võttis meid vennaga kaenlasse ja nõnda ronisime sealt maha. Ema tuli ise. See oli nii kõrge ronimine, vähemalt meie jaoks.

Vaevalt saime maha, kui laev andis uue vile ja lahkus. Meid viidi tagasi samasse suurde majja.

Nüüd ma tean, et see laev sattus sellel ööl Vene lennukite tule alla ja ka torpeedo otsa. Laev süttis ja uppus koos inimestega. Laevas oli olnud üle 5000 inimese. Pääsesid vaid vähesed, nende seas ka üksikud saarlased.

Järgneb.


Täna loetuimad
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (1)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (2)
Saaremaa elas terve nädalalõpu rallirütmis
JUHTKIRI - Ausast võitlusest ja väärikast kaotamisest
Huvitegevust Saaremaal on toetatud ligi 700 000 euroga
Võrkpalliklubi toetab ratastoolis võrgufänne
Georg Grossi ülemvõim Saaremaa teedel
Eichfuss tegi skoori, Niits pikki minuteid
Ametikool kutsub OskusteÖÖ-le
Noortegarantii tugisüsteem aitab omavalitsustel noortest hoolida
Lühidalt
Patsientide nõukogu koguneb oktoobris
Hingesidemest ja selle väärikusest inimpõlvede kaitseks
Nädala loetavuse top 5
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (1)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (2)
Saaremaa elas terve nädalalõpu rallirütmis
JUHTKIRI - Ausast võitlusest ja väärikast kaotamisest
Huvitegevust Saaremaal on toetatud ligi 700 000 euroga
Kommentaarid
Projekt arvestas kaks korda väiksema veehulgaga (37)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (1)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (2)
Orissaare pood sulgeb 3. novembril uksed (9)
Kes kardab Gretat?  (22)
KG-s võeti õpetajate päeval napsu  (16)
Kikas: soojafirma müük oluliselt soojahinda ei tõsta (45)
Valsimaja müüs Puusilla tee kinnistu vallale (2)
Orissaare naine võitis helbekampaaniaga auto (1)
Sügisesi loodushetki (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud