[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 13. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Eluratas

Konstantin Ramul ja psühholoogia
Autor: Peeter Olesk
Reede, 04. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Võis olla aasta 1968 lõpp, kui Otto Tiefi valitsuse haridusministri Arnold Susi tütar Heli (1929), Siberi-kogemusega saksa filoloog, jutustas ühes väga väikeses sõpruskonnas sellest, kuidas Emajõe Ateenas tähistati õppejõuna väga populaarse väliskirjanduse professori Villem Alttoa (1898–1975) 70. sünnipäeva.

Pidu peeti omaaegses üliõpilasmajas Tartu ülikooli peahoone kõrval ruumides, mida ka hiljem kutsuti vanaks kohvikuks. Akadeemilistest peovõõrastest oli kõige auväärsem kindlasti Villem Alttoa teaduskondlik kolleeg ja tema enese kui koolimehe õpetaja, psühholoogiaprofessor dr Konstantin Ramul (1879–1975).

Ramul oli sünnipäevalapsest üle 20 aasta vanem saarlane, kes küsimata väga pikast eluteest jätkas enesestmõistetavalt tööd kuni lõpuni. Tõenäoliselt sai ta sõna tervituseks esimesena, kuid ta ei piirdunud paari lausega. Tema kõne kestis 45 minutit ja oli väga tema moodi – täis paradokse ning vaimukaid, osalt koguni poliitilisi anekdoote. Konstantin Ramul rääkis aeglaselt, peaaegu kinnisilmi ja küllaltki vaikselt. Tema kuulamine nõudis tähelepanu ning kaasamõtlemist.

Heli Susi on tänini temperamentne jutustaja, ent ma ei usu, et ta oleks oma tookordses kirjelduses teinud Konstantin Ramuli värvikamaks kui vana mees tegelikult oli. Jah, leidub ka kirjeldusi, mille järgi pidas Konstantin Ramul loenguid kuulajate suhtes justkui täiesti osavõtmatult ega elanud eksamitel vastajale kuidagi kaasa, vaid oli vait, silitas oma poolpaljast pealage ja jälgis peamiselt üksnes seda, kui kiiresti üliõpilane küsimuse tuumani jõudis. Väline teatraalsus puudus ja tudengil oli võrdlemisi raske aimata, millega võiks õppejõudu meelitada.

Tagantjärele võiksime öelda, et see oli üks pool Konstantin Ramulist; see pool, mille keskmes asus aine väljaspool tundeid ja meeleolusid. Aineks oli psühholoogia kui teadus inimese kui elusolendi käitumisest niisugusel piirialal, kus füüsilist konstitutsiooni ehk talitlevat keha täiendab mõistus kui arukuse (võib ka väita – mõttetegevuse) kontsentratsioon.

Oli ometi ka teine pool, nimelt Konstantin Ramul kui korporatsiooni Sakala vilistlane, kellele olid siduvaks kõik need korbi põhimõtted, millest lahtiütlemine oleks tähendanud korporatsioonist väljaastumist. Joomakomme näiteks ei olnud kategooriline nõue, korporant võis olla ka täiskarsklane. Kuid rahvuslikkus oli Sakala üks aluspõhimõtteid, sellest taganemine oli välistatud.

Ja lõpuks võib Konstantin Ramulis sedastada kolmandatki poolt, sest olles kreeka-katoliku kiriku preestri poeg, kes sai noorena ka ise selle-usulise hariduse, oli ta eksperimentaalses psühholoogias kindlasti ateist, kes nõudis oma töös teadusele iseloomulikku tulemuste mõõdetavust ja kontrollitavust. Ilma pikemate arutlusteta arendas ta psühholoogia niisuguseks gümnaasiumiaineks, mille õppimine eeldas ka katselise osa läbimist. Tema vastavad raamatud on ilmunud mitmes keeles ja mitmes trükis.

Mõnda inimese eriomast parameetrit saab mõõta äärmiselt ligikaudselt. Selliseks parameetriks on näiteks keeleoskus. Kui pidada täiskasvanud inimlapsele jõukohaseks umbes kümne keele oskamist hälbega +/– 5, siis on –5 kindlasti usutavam või üldisem kui +5. Konstantin Ramul pidi oskama vähemasti kuut keelt: eesti, vene, liturgiline kirikuslaavi, ladina, saksa ja inglise keel, tõenäoliselt ka klassikaline kreeka keel.

Keeleoskusest märksa ühemõttelisemalt on mõõdetav aga kunst pidada meeles mingil viisil korrastatud arvude jada ja hulka, näiteks algarve või arvu 3, 14 kohti alates tuhandik-positsioonist. Konstantin Ramuli erihuviks teaduslikus psühholoogias oli uni ja unenäod. Ta pidas omaenese unepäevikut ning kogus ka kolleegide unenäokirjeldusi. Psühhopatoloogia vaatekohalt väärivad tähelepanu unenägudes peituvad kõrvalekalded reaalsusest, teadusliku psühholoogia jaoks on problemaatiline unenäo meelespidamine ja selle enesekohane analüüs ehk käsitlusviis, mida nimetatakse introspektsiooniks. See ei tarvitse olla ammendav ega lõplik, aga demonstreerib siiski inimese suutlikkust mäletada seiku, mis enamasti toimuvad alateadlikult ja mille katkestamine nõuab erakordset otsustavust.

Selles suhtes oli Konstantin Ramul kaasaegse eksperimentaalse psühholoogia rajaja, äärmiselt viljaka saksa õpetlase Wilhelm Wundti (1832–1920) vaimne õpilane. Wundt nimetas oma suunda füsioloogiliseks psühholoogiaks vastandina spekulatiivsele psühholoogiale, rõhutades eriti põhjuslikkust inimese seesmises käitumises. Wundt kasutab sel puhul meile harjumatult oskussõna „füüsika“ ja sellesama põhjuslikkuse üldisust inimese kui bioloogilise subjekti juures, mispuhul võtab ta tarvitusele oskussõna „matemaatiline füüsika“.

Matemaatika ei ole Wundtile niisiis mitte andmete statistiline analüüs, vaid psühholoogiliste nähtuste idealisatsioon. Konstantin Ramuli doktoritöö 1939 oli pühendatud enam-vähem samadele probleemidele.

Hilisem nõukogude psühholoogia leidis oma teemad hoopiski mujalt, näiteks inimese käitumisest äärmuslikes tingimustes. Sellisteks tingimusteks võisid olla sõjaaegsed püsiva jäljega traumad, kurttummus, pimekurtus, häiritud teadvusega inimese adaptatsioon jne. Pikk rida asjaomaseid uurimusi nendel teemadel pärineb filosoofiateadlastelt, lingvistidelt, mehaanikainseneridelt ja juhtimisasjatundjatelt. Nendega võrreldes olid professor Konstantin Ramuli uurimused muidugi n-ö vanamoodsad, ent võib ka öelda, et konservatiivsed.

Kummati rajanesid tema uurimused veendumusel, et teaduse aluseks on alati põhjendatud metoodilisus, järelikult niisugune tunnetusviis, kus juhuslikkus on minimaalne ja korrapärasus maksimaalne. Mugav oleks Konstantin Ramuli elutööst tuletada arvamine, nagu olnuks ta inimese uurimisel üldiselt skeptilisel seisukohal.

Sellele räägib vastu tema visadus just teises suunas, skepsise ületamine mitte oletuslikul pinnal, vaid kontrollitaval, peaasi aga, paljudele ka kättesaadaval põhjal. Siit siis ka tema huvi õpetada psühholoogia aluseid võimalikult varem, mitte alles tagantjärele.

30. mail 2019 möödus Kuressaares sündinud Konstantin Ramuli ilmaletulekust 140 aastat.

Tähtvere mõisas 1. X 2019. Ka professor Konstantin Ramul oli viimased aastakümned tähtverelane, kelle kodu, mis on mälestustahvliga tähistatud, asub siinkirjutaja kodust vaevalt kilomeetri kaugusel.


Täna loetuimad
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (10)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (6)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (30)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi
Eesti 100 parimast restoranist üks asub Muhus ja kaheksa Saaremaal (9)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (2)
Maakonna arengukonverentsil on kõne all kolme valla tulevik
Vald lammutab Vilsandi vana bioloogiajaama (8)
SÜG-i õpilased lähevad kodukandi tööandjatega tutvuma
Lugeja küsib, jurist vastab
Kuressaares meenutatakse vabadussõjalasi (1)
Raul Rebane: edukaks ei saa pingutamata
Noored katsetasid videomängude ööl uusi mängukonsoole
JUHTKIRI - Õhusõit on ajavõit
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (10)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (6)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (30)
Pereansamblid pidasid festivali
Kommentaarid
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (30)
Eesti 100 parimast restoranist üks asub Muhus ja kaheksa Saaremaal (9)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (10)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (2)
Vald lammutab Vilsandi vana bioloogiajaama (8)
Kuressaares meenutatakse vabadussõjalasi (1)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (6)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (5)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (18)
Selgusid lauatennise karikavõitjad (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud