[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 14. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Eluratas

Ühe jalaga mehel ei jää midagi tegemata
Autor: Vilma Rauniste
Reede, 27. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Selline uskumatu tahtejõuga mees elab Kavandi küla Tuksu talus, nimeks Maido Kaunis. Kui tallu jõudsin, oli Maido vana traktori juures seda põllule minekuks üle kontrollimas. Tema kõrval olid „abimehed” – rulaator ja kaks karku.

Karkude abil on ta teinud imeasju, teeb ka praegu, 78 aasta vanuselt. Tundus, et oma tegemistest kõige enam on ta rõõmus lauda otsaviilu üle. „Lauda viiluots, mida ma ühe jalaga tegin ja üles panin, selle jooksul pole ma kordagi kukkunud. Kui vaatan seda ja mõtlen selle tegemisele, olen selle üle väga imestunud ja uhke.

Toimetan iga päev hommikust õhtuni, aga tulemused jäävad nõnda kesiseks, rohkem mässin omaga. Vahel naeran enda üle, nagu see, et üle 70-aastane ühe jalaga mees on õunapuu otsas ja lõikab õunapuid. Kogu aeg peab pea töötama, ei tohi ennast ära unustada,” rääkis Maido, kui olime traktori juurest tuppa jõudnud.

Mida sa traktori juures toimetasid, mis masinatöö sind ootab? „Ma natuke rihtisin, et kultivaator traktorile taha saada. Tegin lisaseade, kuna ma ei jaksa tõstmisega seda paika panna. Panin ühe ratta sinna keskele, mida keerutades saab leida paraja kõrguse kultivaatori haakimiseks.”

Minu imestamise peale tema ratsionaliseerimisoskuse üle teatas mees, et ta ongi üleliidulise tunnistusega ratsionalisaator. „Tegin laevadel oleva akusüsteemi ringi. Oli nii, et kui laevade kaks akuplokki käima pandi ja need tühjaks lasti, siis ka raadio ei töötanud. Panin siis akud eraldi süsteemi, üks jäi raadio jaoks. See oli üks rats. Laevatehas sellise asja peale ei tulnud.

Teine oli saekaater, selle eest sain isegi 80 Vene rubla. Tehasest tulnul kaatril oli palgi ettevedamise mootor jäigalt otsas. Saikla ja Sikassaare mehed lasid sel põhjusel võlli puruks. Mõtlesin, et ei tasu nii kaua oodata, kui meie oma ka puruks läheb, ja panin mootorile eraldi kiilrihma. Kui mootoril läheb vedu liiga raskeks, hakkab kiilrihm libisema ja võll jääb terveks.”

Ametilt on Maido elektrik, töökohaks oli Saare Kaluri töökoda. Tööaastaid tuli tal kokku 33, sealhulgas kaheksa Vätta puidutööstuses masinate peal, kuna ta jalad jäid viletsaks. „Reguleerisin ja hooldasin masinaid, käiasin saeterasid. Sinna jäi mu kõrvakuulmine. 27 meest saagisid, müra oli hirmus vali. Esimesed päevad olid jubedad – kui läksin õue suitsu tegema, siis tükk aega oli kõrvades kohin. Tol ajal polnud kõrvaklapid veel moes.

Nuudi Vello ütles mulle küll, et kuulmisega võib probleeme tekkida. Tema isa töötas 14 aastat seimeril, lastes kahe saega hirmsa vingumisega laudu läbi, ja jäi kurdiks. Mul on kuuldeaparaat, kui on vaja kuskile minna, panen kõrva. Aga kodus ei taha ma seda kanda, paneb kõrvad hirmsasti sügelema.”

Elu muutev aeg

Kas oled nõus meenutama aega, mil tuli leppida ja õppida elama ühe jalaga?

„Ühel ööl ärkasin äkki üles, kui haige jalg teise vastu puutus, see oli jumala külm. Natuke aega oli veel rahu ja siis hakkas valutama. Tallinna haiglasse sõites lõi pildi eest ära. Mul tekkis millegipärast arusaam või nägemus, et mind viidi helikopteriga. Mälupildis olin selili helikopteri põrandal ja kopteri katusest paistis tiibade keerlemine. Merd nähes mõtlesin, et miks me Hiiumaale sõidame, miks mind Tallinna ei viida? Ärkasin Tallinna haiglavoodis, kui üht jalga enam polnud. Olen hiljem mõelnud, et kui helikopteri mürinat kuulsin, saeti ilmselt mu jalga.”

Enne amputeerimist, mis toimus abikaasa Aino sõnul 2012. aasta 12. oktoobril, oli jala päästmiseks tehtud mitmeid operatsioone. „Olen selle jalaga nii palju mässanud. Veresooned on läbi puhutud ja kõhust soon välja toodud ning luupekseni istutatud, kuid see ei tasunud ära. Natuke valuvaba aega sain juurde, ent mõne kuu pärast oli valu tagasi. Teise jalaga ma sellist mässamist enam ette ei võta.”

Maido jutustas oma soone-operatsioonist Tallinna haiglas nii humoorikalt, nagu see olnuks mingi pisike lõikus. Neljandal päeval tõusnud ta voodiotsa najal püsti, voodinaaber küsinud, kuhu ta nüüd minema hakkab. „Ütlesin talle, et mul on täna 70. sünnipäev, proovin, kas seisan püsti. Palatikaaslane istus seepeale oma ratastooli, läks koridori ja hõikas valju häälega, et Maidol on täna sünnipäev. Ja õed tulid kõik mulle õnne soovima.”

Elu ühe jalaga

„Aga kui olin jalast ilma jäänud, tuli hakata kohanema uue olukorraga. Esimene asi, kui haiglast koju sain, proovisin, kas saan ühe jalaga püsti. Kui seda ei saa, ei või üksi jääda. Üks mees sarnases olukorras külmus õues surnuks, kuna ei saanud ise püsti tõusta.

Mina saan praegu igas olukorras püsti, sest olen kergekaaluline mees. Eluaeg pole ma nii kerge olnud, mu tavaline kaal oli 80–82 kg, noorelt kaalusin lühikest aega ka 86. See oli aeg, kui olin sõjaväes ja sportvõimlemisega oli paus,” meenutas Maido. Sõjaväes olles sai ta sportvõimlemises järgu.

Aga kuidas sa õunapuude lõikamisega hakkama saad? Ja kuidas sul siis see lauda otsaviilu tegemine kulges, mille üle eriti rõõmustad?

„Alumiiniumredelil ronisin üles ja lõikasin. Hekki samamoodi, redelil istudes. Aga tead, mis ühe aastaga juhtus – istun küll redelil, aga lõigata enam ei julge. Aga lõigata ometi ju tuleb. Nüüd lõikan hekki traktoril olles.”

Otsaviilust rääkides ütles ta, et vana ja väsinud puukuuri taga oli ilusa palkseinaga hoone. Kuur tuli maha lõhkuda. Oskar oli aidanud lammutada. Maido ehitanud uue puudekuuri palkseinaga lauda teise otsa.

„See oli omaette ooper. Kui ma seda ehitasin, oli poeg Einar tööl Taaliku sadamas, kus meite poisid Lihula meeste tehnikaga tuugeldasid. Poeg lubas tulla ja aidata mul sarikad peale panna, siis tulid aga tuulised ilmad ja ta ei saanud kohe tulla. Ja kui ta siis tuli, oli mul viimase sarika panemine käsil. Ikka redeli abil natukehaaval üles minnes. Viimase sarika otsa tõstmisel sai ta abiks olla. Eterniidi suured tahvlid panin ka üksi katusele, abiks traktor. Panin tahvli traktorikopa peale ja tõstsin nii kõrgele, kui sai, seejärel lohistasin katusel paika. Ma ju ütlesin sulle, et olen saanud oma tegemiste juures iseenda üle palju naerda.”

Maido ütles, et maapinnast kõrgemal olevaid töid teha aitab traktor, kuid maadligi olevatega olevat ta hädas. „30 sentimeetrist madalamalt – katsu sa haamriga otse lüüa, et nael kõveraks ei läheks. Ratastooliga tuleb mitmeid kordi nikerdada ja proovida, enne kui asi õnnestub.”

Huumorimeel aitab

Kust sa selle tugevuse võtad, et mitte masendusse langeda? „Ah, et miks ma ei kurvasta? 1988. aastal käisin Tartus professor Tiku juures. Kas sa tead, kes oli Arvo Tikk? Ta oli Eesti juhtiv professor veresoonte alal. Praegu töötab Tartus tema poeg, kes on meie Einariga täpselt ühevanune. Tikk rääkis siis mulle kõigest, mis mind ees ootab. Et algul läheb üks jalg ja aastate möödudes ka teine. Ütlesin talle, et mul seda muret pole, ma nii kaua ei ela. Meie kandi mehed on kõik noorelt surnud. Aga kujuta pilti – hing välja ei lähe, no mis sa teed. Olen 78, ja ei midagi.”

Seepeale jutustas Maido oma „kaubast” professor Tikuga. Huvitav, kuid kurb lugu. Maido ema vend ehk onu Volli oli elanud Kanadas. „Mul oli Volliga kirjavahetus. Tikult kuulsin, et varem pandi operatsiooniga ka Jaapani veresooni, kuid venelane oli selle ära keelanud ja lubati kasutada vaid oma ehk Vene veresooni. Aga nendest pole kahe-kolme kuu pärast enam abi. Volli kirjutas mulle, et ütle sadam ja aeg ning Jaapani sooned on kohal. Tikk kutsus mind oma kabinetti ja ütles, et jätame selle asja katki, sest üksi neid panna ei saa, kuid keegi teda ei aita. Kõik kardavad, sest teise riigi sooni ei lubata panna.

Aga ta tegi minust meie vaikival kokkuleppel siiski katsejänese, ühendades minu seljal olevad veresooned ringi. Nagu ta mulle ütles, paneb tagumised arterid tööle ja garanteerib sellega mulle seitse aastat. Aga mul läks 18 aastat, kui polnud arstiabi vaja. Ta andis mulle kaasa veresoonte skeemi, klausliga, et see jääb patsiendi kätte. Paraku suri Tikk noore mehena. Ta oli kõige targem veresoonte arst.

Räägin veel ühe loo Tikust. Ühel noorel mehel juhtus õnnetus, laskis mingi masinaga käe otsast. Ta viidi kohe Tiku juurde, kes tegi operatsiooni. Mingi aja pärast tõstis ta siirdatud käega tooli üles.”

Ikkagi, kust sa selle rügamistahtmise võtad? „Mul on hea meel, et veel elan, et ma ei ole kolmekümneselt või kolmekümne viieselt surnud. Jalgadega algasid mul probleemid umbes viiekümneselt. Mäletan, et õunapuuaias käsivikatiga niites tuli iga kümne meetri järel maha istuda, kas või minutiks, siis sai jälle niita. See oli küll huvitav, et ainult momendiks koormuse mahavõtmisega töövõime taastus.“


Täna loetuimad
Maakonna koolid parandasid oma kohta (1)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (24)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (1)
Meil on Kuningas, halastav ja armuline (5)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (4)
Sõna uuristab kivi (6)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Tuleviku Kompassi külastas ligi 900 inimest
Saaremaa toidufestival meenutab ja tänab
JUHTKIRI - Jälle teemaks prügi
Oleme kõik tööriistad Jumala käes (1)
Sõna on eriliste kultuuride kasvatajal
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (7)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi  (1)
Kommentaarid
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (24)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (4)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (13)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Sõna uuristab kivi (6)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud