[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 16. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Eluratas

Valiida Grünthali õiteilu ja kaotusvaluga pargitud elu
Autor: Vilma Rauniste
Reede, 13. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Valli – nii kutsus seda töökat ja ilumeelega naist kunagine põllumajandusvalitsuse pere, mille koosseisus tegi Valli oma elutöö – sai selle nädala algul 94 aastat turjale. Ent küüru ei ole ta karvavõrdki vajunud, ehkki Valli elus on olnud väga palju kurbust.

Teda sünnipäeval külastades oli mu esimene soov saada retsept, kuidas nii auväärses eas olla veel sirgeselgne ja tegus. „Mul ei ole mingisugust retsepti. Ja elutüdimus võtab ka vahetevahel võimust. Siit ja sealt valutab, tasakaaluga on probleeme, nägemine on viletsavõitu. Kodust välja, Maxima poodi toitu ostma lähen alati kahe kepi ja seljakotiga. Oma õues käin küll ilma kepita,” rääkis sünnipäevalaps Valiida Grünthal.

Selge see, et selles eas tuleb võtta üht ja teist ravimit, südamerohtu kindlasti. Sest mõelda, kui kaua see pisike mootor on lakkamatult töötanud – 823 440 tundi!

„70-aastaselt haigestusin kehvveresusse, elasin siis mitu aastat vereülekannete abil. Arvan, et mu hädad on suuresti sellest tingitud. Olen olnud ka Tartu ja Pärnu professorite käes. Praegu on mu veri korras, seda tõbe mul enam ei ole.”

Sinu elutöö on kaheosaline – põllumajandus ja heakord. Räägime esmalt põllumajandusest. Olid põllumajandusvalitsuse plaaniosakonna töötaja, räägi sellest ajast, mida kõike tuli sul teha. „Pensioniealiseks saamiseni töötasin ainult plaaniosakonnas taime- ja seemnekasvatuse alal. Pahandusi mingisuguseid ei olnud, kõigiga oli mul hea kontakt ja läbisaamine. Üsna palju oli välitööd, minu ülesanne oli kontrollida seemnepõldude eraldamist, viljapõldude tunnustamist ja muud, välitööd oli mul kõvasti. Terve Saaremaa ja Muhu on mul läbi käidud. Vahel asutuse autoga (minul juhiluba polnud), vahel bussi või jalgrattaga. Jalgrattaga olen isegi Sõrve sõitnud.”

Kui pensionile jäin, tahtsin ikka veel töötada. Kõigepealt tegin korda põllumajandusvalitsuse krundi, seejärel KEK-i uue hoone haljastuse. Ülemus Enn Rettau on mulle öelnud, et tema tuleb igal hommikul ringiga tööle, et seda ilu näha. Ükskord, kui maja nurgal seisin, tuli mu juurde üks piimakombinaadi naine, mulle täiesti võõras inimene, ja ütles, et alati, kui ta siit möödub, on selline tunne, et kingad tuleks jalast ära võtta.”

Punaste lehtede ja tumeroosade õitega õunapuud

See on Valli rajatud elav tempel aastakümneteks! Kõik, kes kevaditi KEK-i hoonest mööduvad, on saanud imetleda Valli loodud ilu ja õitemerd. „Käisin ise neid punaseid õunapuid Tartu aiandist toomas, õitsemise ajal on need tõesti ilusad. Garaažide juurde istutasin ka pähklipuu ja kontorihoone mõlemasse otsa männid, mida tulnuks tagasi lõigata, siis oleksid nad ilusamad. Aga nad on lastud kõrgeks kasvada, seda ei tohtinuks olla.

Tiiki asetasin kastidesse istutatud valged ja roosad vesiroosid. Olen Nasvalt toodud paadiga tiigis heakorda loonud – paadis olles kiskusin ka tiigi põhjas olevad umbrohud välja. Tiigi äärde istutasin erinevaid lilli. Kahju, et seda tiiki nüüd enam pole.”

Pärast KEK-i haljasala rajamist ja selle hooldamist töötas Valli veel pargi vastas olevate ilusate nikerdustega majade ümbruse hooldajana. Niitis muru ja hoolitses lilleklumpide eest. See oli Valli viimane töökoht. Kui küsisin, millal see oli, sain vastuseks: „Kes seda enam mäletab.”

Kui koduseks jäid, mida siis ette võtsid? „Hakkasin roose kasvatama. Mul oli väga palju roose, umbes 200. Alles hiljuti saatsin selle kaustiku prügimäele, kus kõik sordid kirjas olid. Nii palju kola tekib, tundsin, et seda pole enam vaja.”

Lemmikroosi Vallil ei olevat olnud. Ta kinnitas, et kõik tema kasvatatud roosid olid tema lemmikud. „Kui kuulsin, et kusagil või kellelgi on ilus roosisort, sain sealt pistoksa ja pookisin alusele. Metsast korjasin kibuspuumarju ja kasvatasin seemnetest ette alused, kuhu sordid pookida. Pookimine oli mu üks kevadistest töödest. Väga huvitav oli näha, milliste õitega roosid mu aeda lisandusid.”

Kas see oli sul pensioni lisaks? „Ei olnud, ma ei müünud ühtegi taime, jagasin neid, kes aga tahtis. Õuna- ja ploomipuid olen ka üsna palju pookinud, osa sai antud Muhusse, Hellamaa aeda. Arvan, et osa võib seal praegugi alles olla.”

Poegade ja abikaasa kaotus

Nii palju kaotusvalu üle elada, kui Vallil on tulnud, ja seejuures püsti jääda on märk tema tugevusest. Või pigem töistest päevadest, mis aitasid muremõtteid veidigi hajutada. „Mai on olnud mulle väga suur abiline, ta on mulle tütre eest. Tema praegune abikaasa Peeter on samuti väga abivalmis, mõlemad aitavad, millega ma ise enam toime ei tule.”

Ja ta jutustas traagilise loo peret tabanud esimesest raskest hoobist. Poeg Lauri oli meremees ja sõitis välismaa laevadel. Lauri oli kapteni abi ja tal seisis ees kapteniks ülendamine. Kuid tema pere – abikaasa Mai ning lapsed Vahur ja Merike – elasid kodusaarel ja ta soovis koju pere juurde. Kapteniamet ja välisveed tuli vahetada kalapüügilaeva vastu kodulähedastes vetes.

Ühel saatuslikul hommikul, kui Lauri oli Sõrves kalavetel, oli kohale jõudnud märkamatu ja surma külvav tont: Tšornobõli tuumajaamas oli juhtunud tohutu õnnetus, mis püüti maha vaikida. See tragöödia sai avalikkusele teatavaks alles päevi hiljem. Tuul kandis kiirguse ka Eestisse, sealhulgas Sõrve suunas. „Eriti tugeva kiirituse sai Sõrve mereäärne piirkond. Haigestus ka minu poeg Lauri ja veel mitmed Sõrve lapsed. Lauri suri kiirituse tagajärjel pool aastat hiljem, 34 aastaselt.”

Tšornobõli ohver on ka Leisi vallas oma sünnikodus puhkust veetnud ooperilaulja Hendrik Krumm. Selliseid kaotusi poleks olnud, kui riigiisad oleksid käitunud inimlikult ning teavitanud rahvast õnnetusest ja vajalikest kaitsemeetmetest.

„Teise poja, Ralfiga, juhtus nii, et ta võeti sõjaväkke, nagu noored ikka. Ta teenis aega lennuväes. Haigestus seal ja pandi haiglasse. Talle tehti seljaajju mingi süst, mis võttis ära ta liikumisvõime, seetõttu tuli tal palju olla haiglaravil. Hiljem oli ta toitlustuses autojuht. Aga seljaga muutus aina raskemaks, ta ei saanud enam töötada ja jäi koduseks. Ralf suri 53 aasta vanuses.”

Kahe poja kaotuse vahel tuli Vallil matta ka abikaasa Vassili. Kuidas küll suuta seda kõike üle elada?

„Väga raske, väga raske. Iga päev mõtlen neile. Aga ma poleks saanud neid kuidagi aidata, et midagi muuta. Meie pereelu oli väga hea, meil polnud ühtegi riiuotsa. Pojad oli head ja abivalmid.

Mai on väga tubli, ta aitab mind igati. Ükskõik mis raskus mul on, ta ei jäta abita. Ta teeb ka suurema osa aiatöödest, ja kui korralikult ta kõike teeb! Samamoodi Peeter – lahtiste kätega ja aitab, kus saab.”

*  *  *

Naabrid Vallist:

Jaanus Kiil: Valli on väga tubli ja töökas inimene. Eriti palju olen temalt abi saanud aia kujundamisel ja taimede kasvatamisel. Ta ei hoia oma teadmisi endale, vaid jagab neid ka teistele. Samamoodi taimi. Igati hea ja vastutulelik. Igal hommikul toimetab ta juba seitsmest-kaheksast õues. Oleme naabrid 1966. aastast.

Lee Kiil: Valli on siiani töökas, käib õues, reha käes, riisub õunad kokku ja seejärel paneb need korvi. Põlvili maas ta ka rohib. Vallil on hea naljasoon, ta on positiivne inimene, kursis ka päevasündmustega. Ega muidu saakski, sest ta elu on olnud väga raske.


Täna loetuimad
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (2)
Mätja ja Tareste külade külalised nägid käkitegu (1)
Õunakohvikud olid tormile vaatamata avatud
Väike on suur! (2)
Mihklilaat ootab kauplejaid
Saaremaa on parimate reisielamuste seas
Ultima Thulel startis rekordarv osalejaid
Suurpõgenemise aastapäev paneb kirikukellad helisema (2)
Löökpilliring kutsub tutvuma
JUHTKIRI - Tervis, tavad ja halb ilm
Ultima Thule poodiumile mahtus ka saarlasi
Saaremaa ajaloo seostest Taaniga
Tänak tahtis sõita, Yaris mitte (4)
Võrkpallikoondis alustas EM-i kehvasti
Nädala loetavuse top 5
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (2)
Mätja ja Tareste külade külalised nägid käkitegu (1)
Õunakohvikud olid tormile vaatamata avatud
Väike on suur! (2)
Mihklilaat ootab kauplejaid
Kommentaarid
Tänak tahtis sõita, Yaris mitte (4)
Suurpõgenemise aastapäev paneb kirikukellad helisema (2)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (2)
Vastuoluline Elmar Ilp 100 (26)
Väike on suur! (2)
Maanteeamet avastas linnatänavatel puudusi (10)
Vald ei toeta lossi hoovi merepoolse tee remonti (2)
Muhus põrkasid kokku kaks autot (8)
Saaremaa Valsi ostu hädad löövad välja (6)
Mätja ja Tareste külade külalised nägid käkitegu (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud