[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 31. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Eluratas

Saarlaste sõber Tartust
Autor: Peeter Olesk
Reede, 23. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Saaremaalt pärit sisehaiguste arst, kauaaegne Tartu ülikooli õppejõud professor Kuno Kõrge oli mitmetele oma lähedastele tuttavatele perearst ammu enne seda, kui sõna „perearst“ sai seadusliku sisu.

Ta oli teraapias universaal, asjatundja, kes valdas nii diagnoosimist kui ka ravi, nii klinitsist kui ka eksperimenteerija, kes tihtipeale tegi rohkem, kui oli tema kohus. Betti Alveril ei olnud kuni kõrge eani ühtegi kiire kuluga akuutset tõbe, ta ei vajanud pikka haiglaravi. Küll vajas ta aga toetavat hinge ja südant, mida Kuno Kõrge koos oma abikaasaga pakkuski.

Seevastu Betti Alveri teine abikaasa, kirjandusteadlane Mart Lepik (1900–1971) oli saatuse poolt määratud läbi elama nii insuldi kui ka infarkti, temale oli tarvis nii haiglat kui ka kodust põetamist. Alati koormatud õppejõuna võinuks professor Kuno Kõrge delegeerida need ülesanded kateedrijuhataja kõrgustest allapoole, ent ei, ta tegi, mis tarvis, ise, lisades ravile ja hoolitsusele ka oma seltskondlikkuse ning üldise harituse. Mitte et temast saanuks veel ühe perekonna liige, kuid ta võttis kõigest osa ja mul on raske kujutledagi, et ta oleks Alveri-Lepiku kodus vaadanud kella selleks, et minna mõnele koosolekule.

Kindlasti räägiti noil „koduvisiitidel“ poliitikast ja kirjandusest. Kui palju tuli jutuks Saaremaa, on mul raske aimata, sest ehkki Betti Alver oli Saaremaal viibinud, sai ta kohalikke olusid ning inimesi tunda rohkem kirjanduse kui elamise ja olemise põhjal.

XX sajandi alguse Saaremaad tundis seestpoolt Alveri ja Lepiku õpetaja professor Gustav Suits, aga on enam kui kaheldav, kas Gustav Suitsul oli ka tahtmist oma noorpõlveseiklustest Lääne-Saaremaal ja Vilsandil üliõpilastelegi jutustada.

Pigem mitte. Pigem oli hiljemini hoopis nii, et Betti Alveril oli rääkida omapärasustest Põhja-Tartumaa lääneservas, Mart Lepikul Rakvere ümbrusest ning sõjajärgsest Leningradist ja Kuno Kõrgel neist paigust, kus ta oli olnud teaduslikul lähetusel. Igal juhul ma arvan, et Kuno Kõrgel polnud tarviski teha Betti Alverist ja Mart Lepikust uusi Saaremaa sõpru, sest tolles südamlikus õhkkonnas, kus nad kohvi juues juttu ajasid, oli ka pikema jututa selge: mis on lähedane ühele, ei jää võõraks teistelegi. Professori reisimuljete varal käisid Betti Alver ja Mart Lepik ka seal, kuhu nad tegelikkuses ei pääsenud.

Tänavu mais ilmus Tartus aga üks raamat mehest, kellest professor Kuno Kõrge tegi tõepoolest Saaremaa sõbra ja paljude saarlaste tuttava. Nimelt on Tartu ülikooli kirjastusel avaldatud koguteos „Professor Kaljo Villako – arstiteadlane, haritlane ja kodanik“. Toimetanud on selle nägusa raamatu (197 lk) Kaljo Villako õpilane ja noorem kolleeg, arstiteaduskonna praegune dekaan professor Margus Lember (ise samuti otsapidi saarlane), ent poodidesse see ei jõua, sest kogu tiraaži sai enese kätte arstiteaduskond. Kui minul see siiski on, siis seepärast, et olen üks kaasautoreid.

Kui Kuno Kõrge oli esmajoones kardioloog tähenduses „arst, kes uurib häireid inimese tervises südametegevuse kaudu“, siis tema hea sõber Kaljo Villako (1919–2001) uuris ennekõike seedetrakti, konkreetsemalt magu ja tolle verevarustust. Ta oli saanud Tartus mitmekülgse hariduse, eriti diagnostilises tehnikas ega varjanudki, et suhtub kirurgiasse mõnevõrra skeptiliselt ehk – märgin seda siinkohal oma sõnadega – püüdis leida võimalusi, kuidas saaks patsiendi olukorda parandada võimalikult ilma noata.

Paljudel juhtudel teeb arst noa abil lõpliku otsuse, mida enam tagasi võtta ei saa. Näikse nõnda, et Kaljo Villakot huvitasid peamiselt just niisugused juhtumid, kus üks otsus ei oleks veel igavesti lõplik. Seda mu oletust kinnitab tõsiasi, et Kaljo Villako tegeles eraldi probleemiga, kuidas üks diagnoosimisviis võib täiendada teist ja et see on koguni vajalik, kuivõrd igal viisil on oma piirid nii rakendamisel kui ka tulemuste tõlgendamisel. Olen isegi olnud ultraheliaparaadi otsiku „all“ põhjusel, et röntgenoloogiline pilt polnud piisav ja maksast võetud proovitükk oli paratamatult selektiivne.

Kahjuks ei tulnud meil Kaljo Villakoga kunagi jutuks, kui põhjalikult ta oli õppinud tundma röntgenitehnika füüsikalisi aluseid väljaspool x-kiirte meditsiinilist rakendust. Polnud juttu ka sellest, mismoodi ta õppis ära statistika matemaatilise osa, mida läks tarvis populatsioonilisteks uuringuteks piimasuhkru talumatuse kohta.

Üks paiku, kus vastavad uuringud läbi viidi, oligi Kuressaare koos saarlastest patsientidega. Töörühma, mis oli koosseisult rahvusvaheline, kuulus ka mitu saarlasest või Saaremaal töötavat kolleegi, kellest ehk kõige südamlikumalt on kõnealuses raamatus oma mentorist kirjutanud professor Heidi-Ingrid Maaroos. Iseenesest oleks äärmiselt põnev teada saada, mismoodi Kaljo Villako oma ja oma töörühma tegemistest Kuno Kõrgele jutustas, ent ma ei kahtle selles, et ta ei piirdunud kuiva aruandega. Kuivalt ei rääkinud professor Kaljo Villako õieti millestki. Küllap mitte ka siis, kui ta koos perega Saaremaal Kuno Kõrge maakodus suvitades oma poegadele sealsest loodusest jutustas või Tartus tagasi olles vanemale kolleegile kõneles sellest, mida oli näinud.

Olgu samas tunnistatud, et Kaljo Villako ei mõjunud üldsegi mitte pika jutu mehena. See tähendab inimesena, kes unustab end rääkima. Ei saaks väita, et ta elaski sissepoole, aga see tunne tekkis küll, et ta kaitses oma sõltumatust viisil, mis jättis ruumi sõltumatusele ka teiste juures. Naer oli lubatud, surmtõsidus koormav. Nii ta ongi mul meeles alati reipana. On, nagu poleks ta kunagi olnud näiteks röntgenipildiga häirimatult ainult kahekesi. Ei, tema maailm oli märksa suurem kui ülesvõtte formaat ilmutatud kujul.


Täna loetuimad
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (29)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (9)
Autod ummistavad Ruhnu sadama kai  (1)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (3)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (11)
Leisi Noored soovib Melsase majas avada noortekeskuse
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (4)
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (4)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Saun läks ehitusveast põlema (10)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (19)
Kommentaarid
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (11)
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (29)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (9)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (19)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (3)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (11)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (30)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (65)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (199)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud