Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 19. jaanuar 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Eluratas

Põhjalummus – oli aasta 1978
Autor: Enda Naaber
Reede, 02. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Vana-Varandei asulas Põhja-Jäämere ääres elasid vanemad inimesed. Küsisin neilt teed mere äärde. Juhan Smuul olevat kunagi plaaninud kirjutada romaani Põhja-Jäämerest, aga surm tuli enne.

Mereäärde jõudes märkasin kohe suurt valget reisilaeva reidil ja pentsik mõte käis läbi pea: kas eestlased oma elus kunagi sellist valget laeva ootasidki?
Oli soe ilm. Seepärast julgesin suplema minna. Vesi oli puhas ja karske. Kallas oli kivine…

Oli juuli 1978. Kuulatasin, vaatasin, rääkisin iseendaga. Sellisel merel oli oma vaikne laul, kõrkjatel, nagu viiulipoognatel, oma heli. Jah, midagi tuttavat, aga ka midagi sellist, mida Saaremaal mere ääres pole kuulda-näha. Kõndisin hulga maad edasi. Mitte kaugel pilliroost oli luikede laat. Vaat see oli uudne!

Ja ma tundsin end nende seltsis hästi, peletamaks üksindustunnet.
Kuidas ma siia sattusin? Helikopter peatus tundras, mis asus rannikul.
Kui ma tund aega hiljem tagasi asulasse läksin, oldi tagasisõiduks jälle valmis, et maha astuda pealinnas. Seal veetsin veel pool päeva.

Räägitakse põhja lummusest. Et soojaltki maalt on ammugi tulnud inimesed siia tundratesse elama, kus aasta jooksul õhutemperatuur
0 kraadist üles ei tule. Kus ei saja kunagi vihma, vaid ikka lund. Ja põllumajandusega siin ei tegelda. Tööd leitakse peamiselt maavarade kaevandamisel.

Taimõri poolsaarest Valge mereni elavad neenetsid, Skandinaavia poolsaarel aga laplased ja saamid. Sajandite jooksul on inimesed siin rajanud asulaid, linnu. Ikka jõgedele ja merele lähemale.

Kui ma 1979. aastal suvel kätte võtsin ja koos tütre Tiinaga Lapimaale sõitsin, mõistsin, et mindki saatis põhja lummus. Teist korda nägin ja tundsin polaarpäeva võlu. Aasta hiljem jaanuaris aga olin jälle Lapimaal, et veenduda polaaröö lummuslikkuses. Sõit rongis Murmanskini oli juba muljetavaldav. Silmapiir kumas. Päike oli pooles mastis, justkui kukkumas linna elamisse.

Millise vaatepildi aga sain tundras, nii et kui koju jõudsin, oli esimene asi võtta pintsel ja paber ning jäädvustada tundraelamus. Maalisin koguni neli maali. Ja laplase portree. Ja ühest kauplusest otsisin soojemaid riideid... Leidsin põdranahast vesti.

Keegi tark kirjutaja on öelnud: „Viimasel ajal on tundrasse tekkinud uusi elatusallikaid. Tööd leitakse peamiselt maavarade kaevandamisel. Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikud on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma.“

Kui Valgel merel sõites ootasin päeva, siis muigasin korraks enda üle. Olin ju kaugel Eestist ja siia ei tule päev veel mitu kuud. Pikk videvikuaeg kui siinse looduse üks pärisosasid muutuski ka lummavaks. Magasin neil öösiti 4–5 tundi. Ka laeval. Hiljem tundraski, kus sain jutule kohalikega ja nautisin neid tutvusi, milles oli nii palju külalislahkust. Nad rääkisid, et talvel on tundra tühjem. Loomad, linnud otsivad külma tõttu paremaid paiku. Põhjapõdrad lähevad metsatundrasse.

Kaks ööd ööbisin tshummis, kus elas naine kahe poisslapsega. Ja ei olnudki külm, sest magasin põhjapõdranahast vaiba all. Kuidas siis sain hiljem maalida tundrat mälupiltide järgi? Lihtsalt. Need olid lausa sööbinud mällu kui midagi erakordset. Rünkjas taevas värvidega punasest kollakani, lumevaalad, põhjapõder, tshumm. Hallus üleni.

Minult on küsitud, miks mind ei kutsu kaasa lõunamaa, vaid hoopis põhjamaa? Ma leian viimases rohkem sarnast oma Saaremaaga, Eestiga. Külm, karske põhjamaa... Meri, linnud.

Ja tundra on juba midagi sellist, mis annab pildi maailma looduse omapärast, mitmekesisusest, uudsest. Looduslastest nagu me saarlased, muhulased olemegi.

Täna loetuimad
Praamid võivad minna ristkasutusse (1)
Kuivastu lähedalt leitud vrakk võib olla vene hävitaja (1)
Maakonnas nädalaga 13 teelt väljasõitu (1)
PRIA maksis mullu Saaremaale toetusteks üle 20 miljoni euro (3)
Tänasest on lubatud minek Lääne-Eesti merejääle
Nädala loetavuse top 5
Viikingipealik võis otsa leida Saaremaal (3)
Nüüdseks on selgunud Aasta Küla tiitlit püüdev koorekiht (6)
Praamid võivad minna ristkasutusse (1)
Kalurid pole riigi otsustega rahul (12)
FC Kuressaare uus tegevjuht on Mikk Saarela (34)
Kommentaarid
Viikingipealik võis otsa leida Saaremaal (3)
Pargitud autod segavad lumekoristust (11)
Kuivastu lähedalt leitud vrakk võib olla vene hävitaja (1)
Betoonpostide murdumine jättis Koguva ligi kaheks päevaks elektrita (12)
FC Kuressaare uus tegevjuht on Mikk Saarela (34)
Praamid võivad minna ristkasutusse (1)
Kalurid pole riigi otsustega rahul (12)
PRIA maksis mullu Saaremaale toetusteks üle 20 miljoni euro (3)
Valdo Randpere paneks hääletusele Saaremaa Lätile loovutamise (46)
Lumetõrje info teenuskeskustest (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud