[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 19. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Eluratas

Köögiviljad mürgises maailmas
Autor: Peeter Olesk
Reede, 02. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Pedagoogilises mõttes on köögiviljad väga tänuväärne toit. Neid saab süüa igal pool, kus see kedagi ei häiri, et sinu kõrval süüakse või ongi juba söödud näiteks kohalikku küüslauku.

Mitte väga liiale minnes võiks koguni väita, et just küüslauk õpetabki tolerantsi. Lisaks on köögiviljad alati kaasaskantavad ja sageli ka hõlpsasti kultiveeritavad. Tõsi, kui kinnisel laval käib teatrietenduse mingi vaatus, siis ei ole ma juhtunud märkama, et keegi saalis sööks samal ajal värskelt hapendatud kurki või järaks toorest kaalikat.

Nii metsikud me siiski ei ole, isegi vist mitte vabas õhus. Kuigi – kui kinos võib limpsida jäätist, siis miks peaks olema keelatud süüa sealsamas aedmaasikaid? Kui põhjuseks on mingi taimekaitsevahend, on keeld muidugi arusaadav, ent „paljas“ kuum vesi ei tarvitse ses suhtes olla piisavaks puhastusvedelikuks ja kust sa kino välisukse lävel või eemal turult seda kuuma vett ikka saad? Kas ei ole hoopiski nii, et mürkide teemal me oleme rohkem haritud kui mürgiärastajate suhtes?

Kuid kõigepealt – mis on köögivili?

Väga lihtsalt öeldes on köögivili kõik, mis kasvab mulla sees või peal ja kõlbab suhu panna ilma erilise töötluseta. Nagu näiteks naeris või rohelised sibulapealsed. „Kõlbab suhu panna“ tähendab paljude jaoks „kasvatada mahedalt“ ehk ilma halva keemiata. Köögivili ei ole puu- ega teravili, järelikult ka mitte igasugune aedvili. Slaavi keeltes on vastav sõna algselt indoiraani päritolu, jõudnud Balkanile seega Kesk-Idast läänemalt (näiteks Ees-Aasias), kus ta tähendas taimi, mille kasvavaid osi võis tarvitada toiduks. Niisugused taimed on näiteks spargel ja spinat. Aedviljad on ennekõike puuviljad.

Nende kõrval eristaksin ma ka põlluvilja, mis võib olla päevalill, kuid ka põlduba. Kes himustab üleküpsenud hernest ega saa teisiti, sellel on asja säärasele põllule, kus kasvatatakse seda segavilja (ega mitte vikki!), mis annab loodusliku toese söödahernele. Järgnevas huvitab mind aga hoopiski selline aedvili, millest võib saada köögivili. Mõnikord koguni peab saama, sest kui ei saa, „läheb“ ta kompostiks.

Eestis kasvavad taliõunasordid peavad asjatundlikul hoolitsemisel vastu umbes märtsini. Siis hakkab ka leivaahjus kuivatatud õun otsa saama ja jäävad järele moosid, kompotid, sügavkülmutatud mahlad ja vein. Edasi tuleb II klassi importõun Lääne-Euroopast. See võib olla kergelt mõlgitud, tõenäoliselt korjatud maast, mitte nopitud ladvast. Kuigi on võimalik veel teinegi seletus, nimelt et õun muutub II-klassiliseks alles siinses kaubanduskettide võrgustikus, milles II sort läheb kergemini läbi kui esimene.

Mitu korda on II klassi õun saanud head ja halba keemiat? Pritsides ja väetades saame head keemiat ühe õunapuu kohta aastas umbes kolm korda, kuid see ei ütle suurt midagi õunaaeda ümbritseva õhu koostise kohta ega mitte ka nendel puhkudel, kui keemiat kasutatakse mujal. Eesti maaülikooli doktorant, päriskodult saarlanna Lagle Heinmaa on uurinud inimtervisele kasulikke ja kahjulikke ühendeid maheõunamahlas (www.maheklubi.ee, 2016), ent nõuab aega ja Euroopa Liidu uut rahaeraldust selleks, et ta võiks uurida mehaanilisi vigastusi õuntel Euroopa Liidu sees.

Puhtlogistiliselt võiks valminud õun taluda niisuguseid vigastusi vähemasti neljal korral: 1) potsatamine maha, 2) ümbertõstmine veopakendisse, 3) transport Eestisse ja 4) ümberlaadimine siin kohapeal. Mitu korda saab ikka seesama õun halba, st konserveerivat keemiat? Isegi kui ainult ühe korra, lubatagu ikkagi küsida, kuidas on korraldatud keemiliselt „määritud“ õuna esmane puhastamine enne tema letile jõudmist?

Õun, mis „läheb“ kompostiks, reedab paari tõsiasja, millest vahest olulisim on see, et majapidamises puuduvad inimesed, kes jaksaksid mahla teha ja peres võib puududa ka too, kes seda mahla hiljem jooks. Tosinkonna õunapuu alt korjatud õuntest toormahla tegemiseks on paariks päevaks vaja 3–4 kiirete kätega inimest, muidu kulub liiga palju aega mulla pühkimiseks ja õunte esmaseks sorteerimiseks. Kompost tuleb odavam ainuüksi juba seepärast, et ükski ei hakka koduaiast korjatud õuna viima lähimasse taimekeemia laborisse. Ta ei saa ju sellest midagi!

Probleemid kodumaise õunaga

Õun saab oma sordiastme vähemasti tosina parameetri järgi. Prantsusmaal on suurteks õunakasvatuspiirkondadeks Normandia ja Picardia, millest esimeses on väga täpselt reglementeeritud siidriõuna „tehniline“ rakendatus, kaasa arvatud õuna maitse (mõrkjas, magushapu, hapu, magus). Vastavast tekstist võib lugeda välja, et siidriõun peab olema nopitud ladvast, muidu läheb ta kõigepealt pessu.

Meie mõistes tähendab asjaomane paberipatakas ülereguleerimist, prantslaste vaatekohalt on aga tegu tootja ellujäämiseks hädatarviliku turukaitsega nende eest, kelle toodang ei ole nõuetekohaselt sertifitseeritud. Muuseas on kalvadose (tehakse peamiselt Caeni piirkonnas, mis asub Inglise kanalist 10 km sisemaal Normandi loodepiiril) kvaliteedi kohta seatud geograafilised ja destilleerimisnõuded veelgi rangemad, nähes ette ka selle „käraka“ hoidmise tammevaadis teatava hulga aastaid. Mis nõuetele ei vasta, sildistatakse nagu brändi ehk quasi-konjak. Õige kalvadoseõun peab kasvama pirniga segamini. Seda kõike tõestavate paberitega võrreldes on väetised ja mürgid juba üsna teisejärgulised asjad…

Paraku ma ei tea, kui palju õuntest läheb Normandias kompostiks. Sealsed õunaaiad ei tarvitse olla suured. Väikeettevõtjal võib olla ka 10 puud, kuid „palja“ õunaga ta turule ei tule, sest edasi müüb ta siidri ja kalvadose alusmaterjali, mitte lauaõuna. Teisisõnu – mürk ei tule õuntesse mitte niivõrd vasevitriolist või halvasti segatud kustutatud lubjast, kuivõrd konservantidest lauaõunte töötlemisel enne pikka teekonda või…, mis pole ka välistatud, sellise teekonna lavastamisel vaheladudes (tegemist on hüpoteesi, mitte kontrollitud väitega!).

Ma ei pea silmas läbinisti haigeid puid. Mõtlen õunu endid, mida püütakse veel päästa. Eesti maaülikooli keemikud Pollis, PhD. Reelika Rätsep ja Kristine Volens on uurinud põhilisi biokeemilisi näitajaid siidri valmistamisel (www.maheklubi.ee, 2018?).

Oleks enam kui õpetlik teada, kui paljud meie siidritegijatest sellekohaseid uurimusi järgivad ja jätkavad nõndamoodi, et saaks näidata, kas Eestis kasvabki õige siidriõun ning kui kahjurikindel see on. Vägisi jääb mulje, et importõuntega on vähem jändamist kui kodumaise õunakasvatusega.

Käiksid asjalood vastupidi, oleks ka kirjutamine vastumürkidest ja mahetootmisest märksa enesestmõistetavam kui praegune hirmutamine puuduliku mürgiuurimisega nii viljapuudel kui ka toiduviljadel. Eriti kui ostja ei tea, kust on kaup pärit. Kiivit saab Eestisse tuua Itaaliast või Taga-Karpaatiast. Tavaliselt on kiivi vili meile jõudes kas üleküpsenud ehk „liiga“ valmis või tahab järelvalmimist ehk on liiga kõva. Kus see mürk seal end peidab ja mis see mürk kiivis üldse on?

Ent alustagem lihtsamast: kui mitut köögi- ja aedvilja Eesti impordib ning mitut kontrollpunkti peab iga vili enne siinsele letile jõudmist läbima? Järgmine küsimus on juba raskem: mitu korda tuleb importtomatit tema teel Eestisse töödelda ja milline töötlusviis on parim? Need on probleemid, mitte lehelugeja järjekordne ehmatamine.

Täna loetuimad
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (17)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (3)
Kihelkonna osavallakogu on mures ralli teede pärast (2)
Saaremaale tullakse romudele korraga järele (12)
Pihtlas õitsevad rõske ilma kiuste priimulad (5)
JUHTKIRI - Õhukese riigi õhulisus (1)
Orissaare gümnaasiumi pikapäevarühma lapsed võitsid klotsilaua (1)
Annetamistalgud kutsuvad saarlasi head tegema  (1)
Noored õppisid ohutult drooni kasutama
Pinksimehed olid Pärnus edukad (1)
Piirkondade kabe võitis Kaarma
„Naksitrallid“ Kuressaare Teatris
Nette Peit tõi Salo naiskonnale ühe mänguga 30 punkti
Sügiseselt kirju ülevaatenäitus
Matthias Tass oli USA-s üleplatsimees
Nädala loetavuse top 5
Kus lõpeb nali? (10)
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (17)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (3)
Olgem kriisiks valmis (9)
Kihelkonna osavallakogu on mures ralli teede pärast (2)
Kommentaarid
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (17)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (3)
Pihtlas õitsevad rõske ilma kiuste priimulad (5)
Tulekul on helmeskeede töötuba (5)
JUHTKIRI - Rõõmsaid uudiseid vallalt (5)
Annetamistalgud kutsuvad saarlasi head tegema  (1)
Saaremaale tullakse romudele korraga järele (12)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (14)
Kus lõpeb nali? (10)
Olgem kriisiks valmis (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud