[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 15. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Eluratas

Saaremaa uus lihatööstus 25-aastane (2.)
Autor: Arvi Truu
Reede, 28. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

1975. a liideti Saaremaa lihatööstus ja piimatööstus ühtseks tootmiskoondiseks, mille peadirektoriks sai Ahti Viilup ning lihatööstuse direktoriks peatselt Andi Saagpakk.

Alustati uue lihatööstuse ehitamise ettevalmistamist, aga enne seda anti samal 1975. a Kellamäel käiku lindude ja küülikute töötlemise viilhall. Koos minister Albert Essensoniga planeeriti uue lihatööstuse asukohaks Muratsi, kuhu hiljem pidi ehitatama ka uus piimatööstus. Aga sellele plaanile tõmbas kriipsu peale tsiviillennunduse ametkond, kuna tööstus oleks seganud ohutut lendamist.

1976. a valmis majanduslik põhjendus uue lihatööstuse ehitamiseks. Maa selle jaoks eraldati 1977. a Sikassaare tee äärest, kus asus raudtee ehitamise ajast jäänud kruusakarjäär, mis oli vett täis ning kaladki sees.

Esimese järjekorra ehituseks valiti külmhoone koos kompressoritsehhiga. Kuid projekteerimisega sai alustada alles 1979. a, kuna varem ei õnnestunud saada projekteerimislimiiti. 1980. a tehti Eesti NSV juhtkonnale taotlus monteeritava külmhoone ostmiseks Soomest. Kuna Viilup käis meie vajadusi pidevalt meelde tuletamas, jäi ministrite nõukogu lõpuks nõusse. Projekti koostasid Eesti NSV liha- ja piimatööstuse ministeeriumi projekteerijad. Aasta lõpul oli külmhoone kohal.

1981 algas ehitustöö

Igikeltsa tekkimise vältimiseks ehitati külmhoone alla keldrid. Aasta lõpupoole saabusid eesotsas Lauri Toimineniga Soome spetsialistid, kes hakkasid külmhoonet monteerima. Ettevõttepoolne töödejuhataja oli Toivo Kukk, kes soomlaste äraolekul hoidis silma peal ka nende juhendatavatel töölõikudel. Kukk ehitas lihatööstuse algusest lõpuni.

Viilup ja Saagpakk käisid Moskvas asja ajamas, et saaks ka kompressoritsehhi ja vorstitööstuse Soomest osta. 1983. a juunikuus Kremlist saadetud kiri teataski 4 miljoni valuutarubla eraldamisest vorstitööstuse ehitamiseks.

Uus kompressoritsehh tuli raudteevagunis Tallinna, kus peainsener Kaljo Rahnikul oli tükk tegemist leidmaks laeva, mis saadetise Roomassaarde tooks. Vee- ja kanalisatsioonitrassid ehitas Kokshimmontaaž. Nädal pärast kohalejõudmist kompressoritsehh juba töötas.

Vorstitsehhi ostmiseks peeti Moskvas läbirääkimisi nelja Soome firmaga, kes üleöö tegid projekte ringi vastavalt meie soovidele. NSVL väliskaubanduse esindus tunnistas edukaks kõige odavama pakkumise ning leping firmaga Perusyhtyma sõlmiti 23. augustil 1984. Projekteerimistööd telliti Leningradist. Vorstitsehhi seadmed ja kokkupandavad ehitised olid aasta lõpul juba Roomassaares. Siiski täpsustati ka veel 1985. a projekte ja ehitusdirektor Enn Arnus käis Leningradis eelarvemuudatusi kooskõlastamas.

1986. a ehitati uue lihatööstuse olme- ja kõrvalhooneid. Tsementi kulus tohutult. Samal aastal sai vana lihatööstus saja-aastaseks ning seda tähtpäeva tuli väärikalt tähistada. Jätkati asjaajamist Moskvas, et Soomest ka tapamaja saaks osta.

Ka soomlased abistasid

Paljud liha- ja piimatööstuse ministeeriumi ametnikud ei uskunud viimase minutini, et Saaremaale suudetakse ehitada uus lihatööstus. Aga kuna riikidevaheline kokkulepe nägi ette vorstitsehh valmimist 1987. a augustis, taganemisteed polnud. Kuna puudu olid veel elektripostid, käis ehitusdirektor Arnus neid üle Eesti välja ajamas.

Kontorihoone ehitamiseks kauples Viilup appi ehitajaid Saaremaa kolhoosidest-sovhoosidest ja linna ettevõtetest, 5–10 ehitajat koos tehnikaga igast ettevõttest. Seadmete ja torustike montaaži, mida teostas firma Prodmontaaž, juhendasid soomlased, kelle käes nähti siinmail esmakordselt ketaslõikureid ja isepuurivaid plekikruvisid.

Ehitusel käisid abiks ka üliõpilasmalev ning kergejõustiklaste ja laskesportlaste suvelaagris osalejad. Ka ettevõtte enda kontori- ja tootmistöölised käisid abiks õhtuti ja puhkuse ajast.

Viimistlustöödega järelejõudmiseks korraldati ehitustöödel vabariiklikud krohvijate ja maalrite kutsevõistlused, kus osales paarkümmend spetsialisti Eesti liha- ja piimakombinaatidest. Võistluste raames krohviti üle 2000 m2 seinapinda. Lisaks majandite töömeestele makstud korralikule töötasule hankis Viilup appi tulnud majanditele lõssipulbri ja täispiimaasendaja ostufonde. Mõnele mehhanisaatorile muretses ta isegi mööbli.

2000 m3 killustiku saamiseks kasutati rajooni juhtkonna abi. Kuigi asfalteerimiseks vajalik bituumen oli varem varutud, tuli taotleda veel asfalteerimislimiiti. Kingissepa Remondi- ja Ehitusvalitsus tegi kiiresti uutele kontoritele puitaknad, kuna lubatud metallaknad jäid tulemata.

Vorstitööstuse häälestamiseks Soome spetsialistide poolt tuli jälle taotleda omaette limiiti. See saadi Saare Kalurist Kalurite Liidu nõusolekul. Saagpakk käis Moskvas vastavat lepingut sõlmimas.

Töö kulgemist käisid üle vaatamas nii Moskva ülemused kui ka Soome firma esindajad. Tööga jäädi vägagi rahule. Objektil käis ka NSVL liha- ja piimatööstuse minister Sergei Antonov.

28. augusti öösel saigi objekt valmis. Pidulikule avamisele oli kutsutud 200 inimest. Nende hulgas Eesti NSV valitsuse liikmeid ja tippametnikke, rääkimata nende ettevõtete juhtidest ning töötajatest, kes olid aidanud tööstust ehitada. Kutsutud oli veel Moskva väliskaubandusametnikke ja Soome Vabariigi esindajaid. Kui kõned olid peetud ja lindid lõigatud, siseneti tööstusse, kus pakuti juba valmistamisliinilt saabuvat sooja vorsti.

Tapatsehhi saamiseks jätkusid läbirääkimised Moskvas, kuhu Viilupil ja Saagpakul tihti asja oli. Ehitusdirektor Arnus joonestas projekte. Uus ehitusplats sai ette valmistatud.

1988. a sõlmitigi leping Soomest tapatsehhi saamiseks ning järgmisel aastal saabus Soomest 296 tonni seadmeid ja materjale Roomassaarde. Need maksid 3,2 miljonit rubla. Projekteerimine veel kestis.

Lindilõikamisel sadakond külalist

1990. a alustas Saare KEK tapamaja ehitamist. Betoonelementide muretsemisega oli raskusi. Lõpuks õnnestus neid saada mitmest tehasest. Kuna Soomest saadi tarnimata seadmete asendamiseks kaks viilhalli, pandi need kohe üles eraldi territooriumile, kuhu pidi edaspidi tulema mingi muu tootmisüksus. Üleminekuaja õhinas oli aga ehitusluba jäänud taotlemata ja ehitus pandi seisma. Tänu Viilupi asjaajamisele saadi lõpuks tapamaja ehitusele riiklikud kapitaalmahutused, mis võimaldasid ehituse õnnelikult lõpule viia. Samal aastal said valmis ka linna puhastusseadmed, kus Saaremaa LPTK oli tiitlihoidja.

Äsja oli Eestis toimunud rahareform, kuid Venemaalt oli veel ehitusele hädavajalikke seadmeid tellitud. Nende eest tasumiseks õnnestus kasutada teistel Saaremaa ettevõtetel Venemaale kinni jäänud raha, mis hiljem neile ettevõtetele hüvitati. 1993. a käis insener Hjalmar Veskis Moskvas tarnijatele valuutat viimas. Seadmed saabusidki õnnelikult kohale.

1994. a maikuus lõpetas Tõnu Toompuu juhitud Kuressaare Ehitus koos kümnekonna alltöövõtjaga lihatööstuse ehitustööd. Pidulikule lindilõikamisele 3. juunil kutsuti sadakond külalist, kes olid kaasa aidanud kogu lihatööstuskompleksi valmimisele. Suur oli seejuures soomlaste panus.

Kui tavaliselt olid sel ajal valminud uusehitised kroonides rublaajaga võrreldes 12–15 korda kallimad, siis lihatööstuse ehitus oli kallinenud ainult 2,5 korda. Odavamat ehitust võimaldas seadmete ja ehitusmaterjalide ettemuretsemine veel nõukogude ajal. Oma aja kohta eesrindlik lihatööstus töötab edukalt tänaseni.


Täna loetuimad
Torgu tahab teenuskeskuse juhi väljavahetamist (1)
Suitsetajad häirivad hambapolikliiniku tööd
Kui uhkus ja eelarvamus varjutavad fakte (7)
Uus Liiva keskus avatakse esimesel advendil
Rohu tänavale paigaldati „lamav politseinik” (4)
Ruhnu perearsti asendaja vahetab välja Kersti Tuuling
Elektroonikatehas Tepcomp on viie aastaga loonud kuuskümmend töökohta
Tantsuetendused linnadest välja!
JUHTKIRI - Muhu areneb
Meeleolukas ja sportlik isadepäev Lümanda koolis
Kontsert Joosep Aaviku auks
Tants on elu loomulik osa
Raamatukogudes antakse nõu küberturvalisuse kohta (1)
Kunstimuuseumi sünnipäevamark
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (8)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (14)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (34)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi  (1)
Kommentaarid
Kui uhkus ja eelarvamus varjutavad fakte (7)
Raamatukogudes antakse nõu küberturvalisuse kohta (1)
Rohu tänavale paigaldati „lamav politseinik” (4)
Torgu tahab teenuskeskuse juhi väljavahetamist (1)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (8)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (3)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (14)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (29)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (34)
Maakonna koolid parandasid oma kohta (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud