[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 18. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Eluratas

Saaremaa uus lihatööstus on 25-aastane
Autor: Arvi Truu
Reede, 21. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

3. juunil 1994. aastal avati Saaremaa uus lihatööstus. Seda oli pikalt, etappide kaupa ehitatud. 1886. a rajatud lihatööstus oli oma aja ära elanud ja kitsaks jäänud.

Kuressaare esimest lihatööstust ei tehtud „keisri käsul“, nagu enamikku selleaegseid lihatööstusi, vaid Kuressaare linnavalitsuse initsiatiivil.

Juba 1648. a veeti Kuressaarest välja 57 tündrit liha. 1714. aastast on teateid Kuressaare lihunikust Krausbest. Sel ajal ja hiljemgi tapeti linnas loomi juhuslikes kohtades. Lihunikel olid oma vorstitööstused ja kauplused.

Nagu teadis ajaloolane Heino Gustavson, kuulusid Kuressaare lihunikud ühte tsunfti pagaritega. 1886. a kadus tsunfti kuulumise nõue; kuna tsunftireeglite kohaselt olid õpipoisi- ja selliajad enne meistriks saamist pikad, aga jõudsalt arenenud majandus vajas kiiresti lihakäsitlejaid, kes nüüd võisid tulla ka mujalt. Tsunftirituaalid aga jätkusid.

Nagu kirjutab Arensburger Wochenblatt, tegutses Kuressaares 1884. aastal hulk lihunike ettevõtteid, millest suuremad olid Berg & Goldblatt, Al. Treffen, Cn. Tafelstein, E. Linck ja J. Kožemjakin. Suurim neist töötles aastas üle 700 looma. Linnas oli lihunikke, kes olid sel alal tegutsenud üle 40 aasta.

Kuna Kuressaare oli saanud juba 1840. a esimese mudaravila ja 1876. a veel teise, liikus linnas rohkesti patisaksu, kellele lahitallide lehk meele järele ei olnud. Seetõttu kutsuti 1882. a Tartust kreisi veterinaararstiks Reinwald, kellele maksis palka Saaremaa Rüütelkond. 1885. aastast lubati linnas loomi töödelda ainult Pihtla maantee ääres Stammi veskis, aga seegi ei vastanud sanitaarnõuetele.

Tapamaja avati 19. juunil 1886

Algul otsustas linnavalitsus, et linna tapamaja tuleks ehitada Põllu tänava taha. Teise võimaliku asukoha, Suuresillal tühjalt seisnud, 1803. a ehitatud erusõjaväelaste kasarmu puuduseks peeti Põduste jõe kõrget Suursilda, eriti talvel libedaga. Lõpuks jäi Suuresilla asukoht siiski peale ning tapamaja avati pidulikult 19. juunil 1886. a (ukj). See oli Eesti alal Narva järel teine linnatapamaja ja läks maksma 1100 rubla. Looma tapmine seal maksis 20 kopikat, mis oli Eesti ala odavaim taks. Tapamaja juures oli ka liha kontrollimise punkt, mille läbinud lihakehad tembeldati. 1887. a andis tapamaja linnale juba 370 rbl sissetulekut.

1892. a töödeldi tapamajas 1800 looma. 1896. a renditi tapamaja välja eraettevõtjatele Kožemjakinile, Langele ja Toolile. 1901. a koostati loomaarst Kelleri nõudmisel tapamaja ümberehitamise projekt, mis küll kubermanguvalitsuses Riias ei leidnud esialgu heakskiitu. 1904. a aga ehitas Karl Bergmann tapamaja ikkagi ringi, ümberehitamise maksumus oli 3330 rbl. 28. juulil 1904. a võttis ümberehitatud tapamaja vastu komisjon eesotsas linnapea Konrad Sengbuschiga, kes oli ka Karja mõisa omanik. 1905. a rakendati linnas liha kohustuslik ülevaatus magister Aleksander Alliku majas, kus seda toimetati veel 1960. aastatelgi.

Tapamaja regulaarne töö peatus loomade rekvireerimise tõttu esimese maailmasõja ja sellest 1917. a tulenenud Saksa okupatsiooni ajal.

Uuest tapamajast mõeldi juba kolmekümnendail

1920. a taasalustas tapamaja tööd loomaarst Stange valvsa pilgu all. Sel aastal töödeldi 250 ja 1923. a juba 1050 looma. 1930. a kehtestati ümber linna ühekilomeetrine tsoon, kust loomad pidi kohustuslikult tapamajja toodama. 1930. a saadi tapamajast kohapeal töödeldud liha 93 t ja lihana sinna müüdult veel 270 t. 1929. a moodustatud linna keemia- ja bakterioloogialabor uuris pisteliselt tapaloomade haigusi. Saaremaa loomad olid Eestis ühed tervemad.

1935. a tõstis abilinnapea Otstavel üles uue tapamaja ehitamise küsimuse. 1938. a osteti Schermeri firmast uimastusaparaat, mida küll rituaalsetel tapmistel koššerliha saamiseks kasutada ei tohtinud. 1937. a ühendati kõik liha eksportivad tapamajad Eesti Lihaekspordiks.

1939. a oli Saaremaal 19 varumispunkti, kust elusloomi veeti Tallinna ja Võhma eksporttapamajadesse. Liha toodeti ka Nõukogude sõjaväebaaside tarbeks. 1940. a sai tapamaja juhatajaks Hantsoo. Kongatsi eralihatööstus võeti üle nõukogude mere-sõjaväekaubastule.

1941. a tulid sakslased. Vene ajal kehtestatud lihamüüginormid jäid kehtima. Loomade kokkuostupunktid olid Kihelkonnal, Muhus, Orissaares ja Torgus majandusühisuste juures, lisaks eraettevõtjatel Heinmaal Leisis ning Leieril Kallemäel. Ostukaartide alusel said ka elanikud sealt liha osta.

1943. a oli Eesti Lihaekspordi Kuressaare osakonna juhatajaks Aleksei Kao. Firma kasutuses oli kaks veoautot loomade kokkuveoks ja sõiduauto Ford Eiffel. 1943. a osteti kokku 9594 looma, millest kohapeal töödeldi vaid 1225. Enamik müüdi Tallinna eksporttapamajale elusalt. Liha osteti ka elanikkonnalt. Vorsti jaoks kasutati 5900 kg liha, millest valmistati Krakovi, Mortadella jt vorste. Tehti ka suitsuliha. Vorsti valmistati Kuressaares endises Kongatsi lihatööstuses (Pikk tn 55), kus oli 25 töötajat, neist 12 loomade varujad.

Nõukogude korra tulekul 1944. a sügisel pandi lihatööstuse direktoriks Arnold Uus. Tööstusel oli neli varumis- ja tapapunkti ka väljaspool linna. Aasta lõpuks oli juba varutud 150 t normiliha, millega sai täita ka teiste põllumajandussaaduste normikohustusi. Lihatööstusele pandi kohustus hakata tootma ka pesunööri, nööpe, harju ja mütse ning kasvatama vorstimaitsetaimi. Järgmisel aastal moodustati iseseisev Kuressaare lihakombinaat. Loomade varumise eest aastatel 1945–1952 ja 1956–1959 seisis hea loomade varumise kontor. Tapaloomade nuumabaasis Kellamäe mõisas oli tihtipeale söödapuudus. Kaugemalt varutud loomi hoiti külmade tulekuni laidudel ja saadeti alles siis Kuressaarde.

1950.–1960. aastatel hakati töötlema linde ja küülikuid ning valmistama pirukaid ja kotlette. Kui suurloomi töödeldi eluskaalus 1950. a 1490 t, siis 1974. a juba 8955 t. Vorstitoodang suurenes 1974. aastaks 840 tonnini. Kuni 1952. aastani tehti vorsti jätkuvalt endises Kongatsi vorstitööstuses, mille juures oli ka kontor. Kombinaadi põhiline toodang oli ikkagi liha, mida sel ajal saadeti presentkattega veoautodel Tallinna.

Ehitustegevus käis pidevalt. 1949. a ehitati Suuresillale katlamaja. 1950. a sai valmis külmhoone, mida hiljem laiendati. Ka tootmis- ja abiruume laiendati pidevalt. 1970. aastatel loobuti uue, 500 t mahutava külmhoone püstitamisest, kuna oli võetud suund täiesti uue lihatööstuse ehitamisele. Kui 1950. a töötas kombinaadis 35 inimest, siis kümme aastat hiljem juba 136.

Lihakombinaati juhtisid aastatel 1944–1974 Arnold Uus, Edgar Põder, Kušmir Blõdnik, Aleksander Kolga, Pavel Lõkov, Aleksei Stramko, Dmitri Podjablonski, Hermann Oks, Lembit Tõust ja pikemat aega Karl Kütt.

Järgneb „Elurattas“ 28. juunil.


Täna loetuimad
Kus lõpeb nali?
Ajalooüritusel räägiti vaikivast ajastust
Olgem kriisiks valmis
18. novembri suurpealetung Sõrves
Haiglas räägitakse naha vananemisest
Öun Drinks käis Rootsimaal Malmös mahemessil
Fotopäev tõi kokku fotograafiahuvilised
Tulekul on helmeskeede töötuba
Kodukindlustuse juhtumite arv tõuseb kütteperioodil
Kuressaare linnuses saab taas pulmaplaane pidada
JUHTKIRI - Fotograafia ja ajamasin
Ott Tänak Austraalias Toyotat aidata ei saanud
Viikingid tegid Pärnule tuule alla
Nädala loetavuse top 5
Kus lõpeb nali?
Ajalooüritusel räägiti vaikivast ajastust
Olgem kriisiks valmis
18. novembri suurpealetung Sõrves
Haiglas räägitakse naha vananemisest
Kommentaarid
Prokurör: laste väärkohtlemise tõendamine on keeruline (4)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (69)
Torgu tahab teenuskeskuse juhi väljavahetamist (17)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (23)
Suurem osa raha valla eelarvest läheb haridusse (13)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (40)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (5)
Ministeerium nõustus Sandla sadama detailplaneeringuga (1)
Hambaravihüvitis on aidanud (6)
Käib kampaania “Teeküünla ümbris pole prügi!” (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud