[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 20. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Eluratas

Kaks päeva Hiiumaal
Autor: Maria Peep
Reede, 31. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Oma kant, ei oska teist kiita ega laita, aga eks ta võõrale vaadata vast aita. H. Suislepp

Saaremaa-Hiiumaa vahemaa läbi Soela väina on 8 km, seal vahel on ka killuke kuiva maad. Nimelt toimus köievedu Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Kes võitis? Ei keegi – köis läks katki.


Sõitsin koos merekultuuri seltsi rahvaga Hiiumaale. Esimene, keda praamil nägin, oli Paul Mardi. Tema tellitud on veeteede ameti poolt kõik kolm laeva – Soela, Kihnu Virve ja Ormsö. Meie olime Soela peal.

Sõru sadamas oli meil vastas Endel Lepisto, Suuremõisa kooli endine direktor.

Hiiumaa üldandmed:

Saar hakkas tõusma 10 000 aastat tagasi.

Kõige kõrgem koht 68 meetrit.

Läbimõõt läänest itta 60 km.

Põhjast lõunasse 40 km.

Rannajoone pikkus 325 km.

70% pindalast on metsa all.

Siin kasvab umbes 1000 liiki kõrgemaid taimi.

Iga hiidlane teab, mis seltsi ta kuulub – seltse olevat 40.

Käina mehi kutsutakse odratolgusteks; nemad on alati kasvatanud õlleotra, sest maad olid viljakamad kui mujal.

Pätakavalla mehed õmblesid endale sokkide külge pooltallad.

Tõrvakõplased keetsid tõrva; kõik tuli ära tõrvata, välja arvatud lapsed ja lusikad. Üks kõplane õpetas oma naist, et pangu talle võikarpi kollast kartuliputru, las kõik mõtlevad, et ta sööb võid.

Kassari

Puulaid oli tuntud küttepuude ümberlaadimise kohana. Vanasti vedasid hiidlased küttepuid laiule, et kevadel neid halulaevadel Tallinna müügiks vedada.

Orjaku oli iseseisev saar, enne kui liitus Kassariga. Orjaku mehed olid ausad – võõrast ei võtnud. Uppujaid päästes tõmbasid omad välja, võõrad viskasid tagasi: „Äi ole medekandi mees!“ Orjakus on purjespordikeskus.

Hiiumaa kaitseb Kassarit külmade põhjatuulte eest. Hiidlane veedab meelsasti oma puhkuse lõunas – parem Kassaris kui Sotšis. Siin on õunaaed tünnimajadega ja Vetsi tall. Kassari süda, Lest ja Lammas, muuseum, kust saab küsida Aino Kallase maja võtit, aga mitte tasuta – avamine maksab 20 eurot. Muuseumi lähedal tee ääres seisab Leiger, kaks saarlast õlgadel.

Kassari kabeli rannaroost katus on Eestis ainulaadne. Tuntud inimestest on kabelisse maetud Ilus Villem, Lepa Anna ehk Anna Sooba, näitleja Olev Eskola – tema maja oli just Kassari tee otsas, Marie Under, kelle pink seisab just värava juures.

Villem Tamme kutsusid kohalikud tema ilu pärast Ilusaks Villemiks. Ta oli Johann Köleri modell, sest kunstnik elas natuke aega Vaemla mõisas. „Õnnistav Kristus“ on Tallinnas Kaarli kirikus ja maal „Tulge minu juurde“ kunstimuuseumis. Villem Tamme on kuulsaks teinud ka Aino Kallas, kelle talus ta elas. Kohalike elanike arvamus Villemi kohta oli nigel.

Anna jutud olid tuntud

* Anna pani lammaste jaoks kolm rubla lauda ukse vahele – ostke ise toitu.

* Ta ostis Leisi laadalt pika ninaga põrsa – lühem tee viia künasse toitu.

* Anna sülitas Stalini pildi peale: “Ma mõtlesin, et see on Hitler.”

* Panso läks poe poole, aga tuli kohe tagasi ja pani kalossid maja kõrvale, tallad ülespoole.

* Anna sõitis poodi ja pani ratta vastu seina. Ratas kukkus. Sulev Nõmmik seisis trepi peal ja naeris: “Näed, rataski ei pidanud vastu.” Anna vastu: “Oleksid sina olnud mu ratta asemel, sa oleksid juba surnud.”

Oli teisi jutte ka.

* Hiiumaal võiks olla üksainus postkast. Igaüks läheb võtab oma ajalehe ise ära.

* Veel lihtsam oleks lennata kopteriga üle Hiiumaa ja visata turistide jaoks rahakott alla.

Need olid hiidlaste naljad.

Endistest aegadest

Suuremõisa kohta arvas omaaegne minister Harald Männik, et tuleb midagi ette võtta, muidu mõis laguneb ära. Ta hankis Moskvast loa ja algul oli Suuremõisas Putkaste sovhoostehnikum, nüüd Hiiumaa ametikool. On olnud muid koole ka.

Kuidas õpetajaid omal ajal palgati? Kui siit uksest sisse mahud, saad meie kooli õpetajaks. Aga milleks oli ruumil suure ukse kõrval selline väike uks? Väike uks oli mõisnike ajal teenija jaoks.

18. sajandil oli siinsete valduste omanik Ebba-Margaretha Stenbock, kelle algatusel loss ehitatigi. Paekivi toimetati kahe kilomeetri kaugusel asuvast paemurrust ehitusplatsile talumeeste käte jõul – elavas ahelikus. Pärast Margaretha surma müüs üks poegadest lossi Ludvig von Ungern-Sternbergile. Lossis on 64 tuba. Uus omanik võttis enda kätte kolm tuba (kabinet, magamistuba, garderoob), teine tiib oli perekonnaliikmete jaoks. Ülemisel korrusel olid võõrastetoad ja saal. Lossis oli ka suur peretuba lihtrahva jaoks.

Huvitav oli, kuidas parun oma prouat külastas. Enne viskas läbi kapi proua magamistuppa oma mütsi. Kui müts jäi sinna, võis parun proua juurde minna. Kui proua viskas mütsi tagasi, magas parun selle öö oma isiklikus magamistoas.

1802. aastal tappis parun oma kabinetis laeva Big Morian rootslasest kapteni Karl Johannes Malmi. Parun saadeti Siberisse asumisele. Siin aitas kaasa endine omanik Jakob Pontus Stenbock, kellel oli Peterburis tähtsaid tuttavaid. Tema süüdistas parunit uppuvate laevade riisumises, mis oli võrdne mererööviga.

Saime telefoni kätte

Raaja rääkis Hiiumaa giidile, et ta on unustanud oma telefoni hommikul söögikohta. Kuidas selle kätte saaks? Giid Endel Lepisto helistas söögikohta, ütles, missugusest toast tuleks otsida. Et kui leiavad, helistagu nad siis talle ja ta saadab auto järele. Söögitoast paluti, et helistagu nad sellele numbrile, siis on kergem leida. Raaja teatas oma numbri, giid helistas. Järsku hakkas Raaja bussis käekott helisema. Saime kõik südamest naerda!

Seikluspark Rootsikülas

Peremees Jaan Alliksoo soovitus: Pange väraval purki selle võrra raha, kui tahate panna. Ja kui teil juhtub rohkem raha olema – võite rohkem anda!

Kõigepealt panime tähele, et igal pool on salmikesi. Näiteks:

Esimesed koidukiired,

lummav kastepärlisära.

Lootused vist liiga suured –

lihtsalt palju kisa-kära.

Jaan Alliksoo „Pariisi Eiffeli torni“ kohta arvati, et see kukub kokku. Ei kukkunud kokku. Jaan palkas Soomest inseneri, kelle nimi on Toomas Kaljas – eestlane. Insener tegi projekti ja torn pandi uuesti püsti. Torn on 40 meetrit kõrge. Korruste arvu Jaan ei mäletanud – nii umbes kümme korrust pidavat olema. Torni alumisel astmel oli õpetus: neli hinge võib korraga peale minna – oma vastutusel. Päris mitu inimest käis meie omadest ka päris „Eiffeli“ tipus.

Prantslased olid proovinud temaga rääkida. Jaan prantsuse keelt ei oska – lauludest saab vahel aru. Prantsuse president olevat kord öelnud, et tema teab ainult kahte laulu: üks on Prantsuse hümn „Marseljees“, kõik teised laulud on need, mis ei ole „Marseljees“.

Eriline riistapuu

Jaani käest küsiti, kuidas tal need ideed tekivad. Lihtsalt tekivad!

Üks eriline riistapuu on koguperevanker. Juhitakse hoobadega. Riistapuu on piisavalt suur – jalgrattaga ei ole võrreldav. Ei olegi piiri, kui suur tohib olla. Aga kui selline riist juhtub kraavi minema, siis ei ole ohtlik – tuleb kraavist jälle välja. Nii et kutsar juhib pukist. Seejärel tuleb kaheinimeseiste – näiteks pruudile ja peigmehele. Ja taga viimasel astmel seisab ämm.

Jaanil on kohutavalt palju igasuguseid esemeid: karu puuriidas, igasuguseid kiikesid, on umbes 1x1 meetrine või pisut suurem vaskrahade hoidla, raha lastakse sisse teise korruse toru kaudu.

Kõnnitee äärde on istutatud umbes 50 puud – mitu täpselt, Jaan ei teadnud. Üks punane puu on Malus – iluõunapuu. Kui oleks olnud parem ilm ja rohkem aega, võiks kõik need puud üle vaadata. Mind oleks küll huvitanud.


Täna loetuimad
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Perekondlik
Merinvest koondas 40 töötajat  (27)
Proua kui elav ajalugu
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (37)
Andres Tarvis: Tagaranna on tasakaal
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda  (11)
Kaalis matkatakse „Hõbevalge“ radadele
Kui kändudele tuleb elu sisse
Saaremaa on Viljandis esindatud
Muinsuskaitseametist toetuse taotlemise aega lühendati
Robotlaev näitab laevanduse tulevikku
Muinsuskaitsjad tutvustavad linna ajalooväärtuseid
Kiri tulevastele põlvedele
JUHTKIRI - Vabaduse võimalusest lauludes
Nädala loetavuse top 5
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (42)
Saare neiu sattus õnnetusse (5)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (21)
Värskelt pandud teekate võeti üles  (26)
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Kommentaarid
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda  (11)
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (37)
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (42)
Muinastulede ööl sünnivad ideed uueks laulupeoks (3)
Mees võis naise riided süüdata (12)
Merinvest koondas 40 töötajat  (27)
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (21)
Kuressaare turuhoone lihapoest saab alati värsket kaupa (14)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (63)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud