[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 26. mai 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Eluratas

Juhan Peegel ja regivärss
Autor: Peeter Olesk
Reede, 17. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Juhan Peegli sünnitalu Türna asub teistest eemal. Viilkatusega eluhoone niisugusel kujul, nagu nägin mina seda sealtkaudu edasi sõites ja korraks peatudes, ei olnud muidugi rehielamu.

Keset lehtpuumetsa oli väike lagendik koos mis tahes maaelamise kõige tähtsama elemendi ehk kaevuga. Selle juures askeldas perenaine ning tundus kohatuna eksitada teda palvega lubada korraks ka tarre sisse. Eemalt paistis Orissaare ülekandemasti tipp. Endistel aegadel, veel minu lapsepõlves ja sobival hetkel, nii lõuna paiku või ka vastu videvikku, oleks see nüüd mõneminutiline sissepõige veninud umbes tunniseks, sest siis oli iga külaline ühtaegu nii raadio kui ka televiisori eest. Läbi võeti kogu küla ja terve suguselts, välismaalt saabunud kirjad loeti ette, aga – saladused jäid alles. Minu nähtud Türnal ei olnud võimalik elada kogu külarahva nähes.

Pealt ei ole vaadatav ka see, mismoodi sai Juhan Peeglist eesti regivärsside ajaloolise keele väljapaistev ning viljakas uurija. Tema kui Tartu ülikooli aspirandi (1951–1954) väitekirja juhendaja, Eesti NSV TA tegevliige Johannes Voldemar Veski polnud ei folklorist ega filoloogki, vaid tegi oma pika elutöö terminoloogi, õigekeelsuslase ja leksikograafina.

Tollal, kui Juhan Peeglist sai aspirant, käisid asjad nii, et juhendaja pakkus välja töö teema (mitte alati pealkirja), see arutati isekeskis läbi ja kinnitati siis kahes astmes, õppetoolis ning teaduskonna nõukogus. Kuidas töö ise kulgeb, seda kontrollis veel ka ülikooli aspirantuuriosakond.

Meie mõistes filosoofiadoktori kraadi kaitses Juhan Peegel aastal 1954, seega õigeaegselt – mis oli hinnatav omaette – pealkirja all „Eesti regivärsilise rahvalaulu keele morfoloogia“. On pikematagi selge, et väitekiri oli täiesti apoliitiline, niisiis tavatu. Võib-olla lähtus Joh. V. Veski tõsiasjast, et senisele eesti murdeuurimisele oli iseloomulik piirdumine murdeliste vormidega „proosasõnavaras“, pajatustes, muistendites ja muinasjuttudes ning kombekirjeldustes. Teisalt on mõeldav, et Juhan Peeglit võlusid vabad käed, sest metoodilisi paralleele pakkusid vaid professor Paul Ariste märkmed vadjakeelsest ainesest ja käsitlused vastavast materjalist Soomes.

Veel võiks oletada, et Joh. V. Veskit huvitas, kui suure levilaga mõni regivärsi keelele iseloomulik vorm üldse on, sest sellekohased tekstivalikud piirdusid üldiselt uuemas uususes harjumatute arhaismidega konkreetses tekstis. Niisugune on näiteks sisekao puudumine sõnas „laulada“ tänapäevases „laulda“-sõnas. Emakeele Seltsi vastse auliikme Ellen Niidi kirjutatud ülevaates „Mustjala keelest“ (VK V. H. Tampere, E. Tampere. Vana Kannel V. Mustjala regilaulud. Tallinn, 1985, lk 25) on toodud rida näiteid sisekaota a-tüvelistest sõnadest, nagu „pidama“ jne, vrd „laulama“ Iisakust.

Küll aga on vaevalt usutav, et just Joh. V. Veski oli too, kes juhtis Juhan Peegli tähelepanu regivärsilise rahvalaulu liikumisele Idast läänemale, Karjalast Saaremaani siinpool Soome lahte ja Savost Dalarna maakonnani Rootsis vastu Norrat teisel pool.

Juhan Peegli vanematest kaasaegsetest said seda teha professor Julius Mägiste Lundis, kes avaldas paguluses aastail 1948, 1955, 1960, 1966–1971 mitu köidet sissevaadetega savo murde hääbumisest „võõrsil“ ja soome-rootsi kohanimedest. Kuna okupeeritud Eestisse jõudsid need teosed alles siis, kui Juhan Peegli väitekiri oli juba kaitstud, tuleb arvata, et temale said määravaks just soomlaste sõjaeelsed uurimused. Nähtavalt seisneb vahe muidugi selles, et soomlased eelistasid uurida häälikulugu, Juhan Peegel alustas aga morfoloogiast.

Mida see teadus endast kujutab? Morfoloogia on mitmetähenduslik sõna, mis grammatikas käsitleb sõna ehitust, sh igasuguseid liiteid, sõnaliikide päritolu, käänamist ja käänamise ulatust, asjaolusid tugevasti lihtsustades üldse kõike, mis jääb sõnade häälikulise väljaütlemise ehk foneetika ja sõnade ühendamise ehk süntaksi vahele. Mustjalas on öeldud mitte „kruuside“, vaid „ruuside“, aga mitte „ruusidesse“, vaid „ruuside sisse“.

Siinkohal kõrvalepõikeks: kui harilikult tõstetakse keele-Aaviku loomingust esile ta uudissõnu, siis jäetakse kõrvale ta uuenduspüüded morfoloogias. Näiteks üritas Johannes Aavik laiendada käänatavust ka tegusõnadele, pooldades kaasaütlevat käänet ma-infinitiivile: tegemaga. Tema eeskujul olen teinud seda minagi, ehkki mis tahes tegusõnast see lihtne ei ole, näiteks „nägemiseni!“ ega mitte „nägemani!“.

Mis pidi Juhan Peegli morfoloogia-uurimustest edasi saama? „Kalevipoja“ tekstikriitiline väljaanne 1961–1963 polnud 1954. aastal veel tegusalt kavas, „Vana Kandle“ jätkamiseks trükisõnas pidanuks üksikute köidete toimetatud käsikirju olema valmis rohkem kui neli (paraku polnud ainsatki!). Nii võitis oma väitekirjast ennekõike Juhan Peegel ise, saades ajalooliselt väga hõlmava ülevaate maakeelele omasest murdelisest liigendusest selles poeetilises kultuuris, mis oli süstemaatiline, aga mitte sporaadiline, nagu pajatustes või üldse proosas.

Põhimõtteliselt võib ka sõnade morfoloogia olla poeetiline – näiteks nendel puhkudel, kui seda tingib riim (August Sangal „auditooriumist:lumist“). Juhan Peegel läks morfoloogiast siiski kaugemale ja uuris sõnu, täpsemalt mõistete ja mõistepesade sünonüümilisust ehk ligikaudset samatähenduslikkust. Sedapidi jätkas ta eesti keele ajaloos toda suunda, mille klassikuks oli professor Andrus Saareste. Mitte väga koolmeisterlikult, ent siiski meeldetuletavalt andis professor Juhan Peegel järjepidevalt mõista, kui leidlik ja rikkalik võis olla kunagise rahvalauliku keel, iseäranis selle poeetiline sõnavara.

… Kuidas võis Juhan Peegel näha välja aega parajaks tegemas, ei kujuta ma ette. Üks osa ta kolleege teistest õppetoolidest veetis suure osa tööpäevast, sageli koguni tööajast, mõnes Tartu kesklinnas avatud niiskes kohas (Eduard Vilde) – kes ihuüksi, kes laudkonniti. Siinkirjutajale ei mõjunud Juhan Peegel igatahes mitte kordagi ruttajana või siis tänavanurgal seisvana ja maailma asjade korraldajana, nagu see oli kombeks rooma eraõiguse professoril Elmar Ilusal. Juhan Peegel liikus kolmnurgas „kodu Annelinnas – Tartu ülikooli peahoone – kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonna hoiukeldrid“. Seal asus tema kindel linn ja varjupaik vaimsel kujul.

Ometigi läks nii ning mitte kogemata, et tõeliselt oli Juhan Peegel väga suur töömees. Hilisemas kirjastuses Eesti Raamat võis ta ju öelda, et „mis nüüd minukene“, aga tegelikult on tema sõnaraamat „Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides“ (teine, täiendatud ja ühtlustatud trükk; Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 2004), väga kandvaks nurgakiviks nii eesti kui ka läänemere-soomlaste folkloristikas.

Rahvaluuleteaduses tervikuna on igivanaks probleemiks tesaurus-tüüpi koondväljaannete (kogu materjal servast servani) ja antoloogiate ehk valikute jõukohasus. Võimalik, et Joh. V. Veski mõjul eelistas Juhan Peegel pigemini tesaurusi, aga otsustas siiski antoloogilise põhimõtte kasuks, sest nii oli realistlikum.

Nii ongi, et kui eesti regivärsside koondväljaande lõppu kihelkondlik-tüpoloogiliselt aluselt tuleb oodata veel vahest kolmandatki sajandit ja eesti murrete sõnaraamatu lõppu vähemasti teist poolt sajandit, on Juhan Peegli sõnaraamat valmis ning lugejail käepärast. Muu kõrvalt kulus selle tegemiseks umbes 40 aastat. See ei ole igamehe töö!


Täna loetuimad
Muhus avati suvine kodukohvik Figueira (2)
Perekondlik
Tudeng pakkus lõputöös välja hooldevaba ujuksilla  (3)
Topeltpussitamises süüdistatav sai ka narkosüüdistuse  (11)
Nõid Sirkka: tarokaardid tõid mu Muhusse (3)
Vald ei nõustunud bussiliini aastaringseks muutma (1)
Jalgratta ülevus ja needus (3)
Töömalevasse saab pea kaks korda rohkem noori
MEIE MAA 100: Lõõritav ajakirjanik Anneli
Turuhoonesse plaanitakse biosfääriala- ja turismiinfokeskust (3)
Kettagolfi nädalamängu parimad Kairi Raamat ja Mihkel Villsaar
Vätta poolsaarele tuleb täiendav pakendipunkt (2)
Homme on Roosa Lindi matk
Saarlased tulid üldarvestuses seitsmendaks
Muinsuskaitse korraldab akende teabepäeva
Nädala loetavuse top 5
Auto sõitis teelt välja
Vendade tüli päädis vägivallatsemisega
Omanik tahtis sulgeda läbipääsu kinnistult (12)
Postkast, mille tööle saamiseks tuleb leping sõlmida! (20)
Muhus avati suvine kodukohvik Figueira (2)
Kommentaarid
Topeltpussitamises süüdistatav sai ka narkosüüdistuse  (11)
Vallavolikogu ei toetanud lasteaedade kohatasu kaotamist (18)
Muhus avati suvine kodukohvik Figueira (2)
Tudeng pakkus lõputöös välja hooldevaba ujuksilla  (3)
Turuhoonesse plaanitakse biosfääriala- ja turismiinfokeskust (3)
Vätta poolsaarele tuleb täiendav pakendipunkt (2)
Omanik tahtis sulgeda läbipääsu kinnistult (12)
Migrantide pihtimused: nägin, kuidas mitukümmend inimest merel uppus (5)
Maanteeamet ei lubanud õ-hääliku liiklusmärke (18)
Jalgratta ülevus ja needus (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud