[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 21. juuli 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Eluratas

Bruno Pao “Ei hõbedat, ei kulda”
Autor: Priit Kivi
Reede, 10. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Saaremaa on taas rikkam ühe ajalooraamatu võrra. Saaremaa Merekultuuri Seltsi toimetiste sarjas ilmus järjekordne teos, seekord Bruno Pao juttude ja uurimuste kogumik pealkirjaga “Ei hõbedat, ei kulda. Publitseeritud jutte ja uurimusi“. See sisaldab ligi 170 leheküljel peamiselt mereteemalisi ajaloolisi lugusid nii Saaremaast kui ka väikesaartest, merendustegelastest, reisidest, rannaküladest, laevadest, sadamatest ja mitmetest tähtsündmustest.

Raamatu autor saarlastele ja teistele ajaloohuvilistele tutvustamist ei vaja. Bruno soravad ja faktirikkad jutustused on meist paljudele tuttavad, kuna tema jutustiil ja kõnemaneer panevad teda alati kuulama. Nüüd on ta otsustanud paljud oma vested, mõtted, teemaarendused ja elu jooksul kogutud faktid vormida taas kord kirjasõnasse.

Teemade ampluaa on päris lai, ulatudes arheoloogiast kunstiajalooni, kuid kõige kandvam ja põnevam osa sellest on kindlasti merendus, mille juurde ta jõuab ikka ja jälle tagasi. Antud teos sobib seega aegritta, kus on juba ees ootamas „Sõrve sääre otsa lood: merekultuuriline kogumik“, „Mere kütkes: 20 aastat Saaremaa Merekultuuri Seltsi“ jms.

Käesoleva retsensiooni tähelepanu all olev kogumik on eelpool mainitutest pisut isiklikum. Raamatu algusosa läbivaks jooneks on perekonnalugu ja kuidas see on aidanud autoril samm-sammult ajaloohuvi tekitada ning aidanud kõigil teda hiljem paelunud teemadel temani jõuda.

Nagu ilmselt paljusid, kel on huvi ajaloo vastu, on ka Brunot paelunud lapsepõlves kuuldu ja nähtu, mille võtab kenasti kokku järgmine lõik raamatust: “Hoidusin värava ligi, et kui tulevad juhtumisi mustlased, kes võivad pahad lapsed kotti ajada. Aga tuli hoopis üks oma küla mees, Lause August. Ta tõi ilusal päikesepaistelisel keskhommikul karjamaalt oheliku otsas hobust. Minuga kohakuti jõudes küsis ta teretamata: “Bruno, kus sa sel päeval olid, kui me Sigtuna all käisime?” Mul jäi nii imeliku küsimise peale keel hammaste taha kinni.”

Õnneks see siiski autorit vaikima ei sundinud, pigem vastupidi. Ehk ärgitas just see seik suuremat huvi ajalooga tegelemise vastu? Sageli on nii mitmegi ajaloolase huvi oma eriala vastu alguse saanud just sellisest näiliselt väikesest juhtumist.

Väga emotsionaalne on autori enda traagiline elu algus. Tüürimehest isa sai mereõnnetuses raskelt viga ja suri juba 1932. aastal – vaid aasta pärast poja sündi. Kohe seejärel viis ajurabandus manalateele ka ema. Kuigi ta jäi väga varakult ilma oma vanematest (jäädes oma tädide kasvatada), on ta ise märkinud enda kohta nii: „Aga elu oli sees, poiss kasvas, õppis, töötas, hulkus ja jättis meelde, mida nägi, mida kuulis ja ka edasi jutustas.“ Seda on Bruno tõepoolest paljude aastate jooksul edukalt teinud.

Keeleliselt on raamat väga kaasahaarav, kuid kuna tegemist on artiklite kogumikuga, siis esineb kohati ka kordusi. Ehk oleks rohkema ettevalmistusaja korral abiks olnud toimetaja pilk. Näiteks lehekülgedel 7, 16 ja 33 on juttu sellest, kuidas möödunud sajandi algul leidis Bruno vanaema sünnikodus Koksi külas vanaema vennapoeg Juhan Mõistlik koduõuel aida ees õunapuu istutamiseks auku kaevates suure rahapaja. Sellele järgneb ka numismaatik Ivar Leimuse põhjalik kommentaar. Ilmselt on tegemist sündmusega, millest kuulmine on autorit tugevasti mõjutanud, nii et ta on pidanud vajalikuks selle juurde aeg-ajalt tagasi tulla.

Autoril on elu jooksul olnud palju ameteid-tegemisi, paljud neist tulevad sellest kogumikust ka kenasti välja. Julgen arvata, et ajaloolasena on ilmselt olnud olulisem ja meeldejäävam töö Eesti Meremuuseumis aastail 1977–1987, kus ta pidas mitmeid erinevaid ameteid, jõudes olla ka teadusdirektor.

Sellest perioodist leiab raamatus käsitlemist ilmselt tema kui ajaloo uurija tipphetk. Nimelt leiti 1985. aastal Maasilinna reidilt Väikesest väinast keskaegse laeva vrakk, mis tõsteti paar aastat hiljem üles. See keskajast pärinev laevaehituskunsti näide pakub suurt huvi nii Läänemere-äärse kui ka üldise laevaehituse ajaloo seisukohast tänaseni. Nagu Bruno ise selle kohta mainib: „Ta on otsekui üheks sillapostiks tänapäeva ja Salme muinaslaevade leiuainese vahel.“ Sellise märgilise sündmuse juures viibimine on kindlasti iga merendusajaloo uurija unistus.

Väiksemaid ja veidi suuremaid avastusi on loodetavasti kõigil uurijail, kuid kõigil on kindlasti vaja ka n-ö ühte kirssi tordil, millest osa saada. Maasilinna laeva lugu on kindlasti üks erakordne ja meeldejääv seik. Võin seda ka omalt poolt kinnitada, sest osalesin minagi Salme laevade kaevamistel ja nägin avanemas neetide rea piirjooni ning see on jäänud mällu kui suur avastus, mille tähtsus ajas üha kasvab.

Bruno käsitleb oma uues raamatus ka mitmeid reise nii Ruhnu, Riiga, Rootsi kui mujale. Tegemist pole klassikaliste reisikirjadega, vaid reisil nähtu on inspireerinud autorit käsitlema erinevaid teemasid ja nägema seninähtus uusi vaatenurki. Alati seab raha ja aeg omad piirid, mistõttu siit on kindlasti välja jäänud mitmed huvitavad seigad ja faktid. Kindlasti oleksin oodanud mõne tõsiloo veel põhjalikumat edasiarendust.

Raamatut rikastab mitmekesine fotomaterjal, mis pärineb autori erakogust. See aitab teksti sisust luua värvikamaid kujutluspilte.

Publitsistliku ainekäsitluse tõttu on autor üksikasjalikust viitamisest loobunud, vajalikul kohal tekstis on ta piirdunud vaid aastanumbriga. Sellises mahus raamatu puhul on see kindlasti põhjendatud. Parema loetavuse ja selguse huvides oleks olnud abiks, kui vastava artikli juures oleks olnud viide, kus ja millal see on varem avaldatud. See oleks aidanud paigutada info paremini sobivasse aeg-ruumi.

Kokkuvõttes on tegemist huvitava teosega, mis on igati väärt lugemist ja mida julgen soovitada kõigile. Loodetavasti otsustab autor veel üht-teist oma varasalvedesse ladestunud infost paberile talletada, et järgneva põlve ajaloohuvilistel ja ajaloolastel oleks pidepunkte, millele toetuda ning millest omakorda uusi teemaarendusi teha.


Täna loetuimad
Suri vanim volikogu liige Olev Ait
Sotsiaalnõunik lahkub ametist (6)
Perekondlik (14)
IN MEMORIAM - Olev Ait 9. jaanuar 1947 – 18. juuli 2019
Lossi tänava lõpplahendus eirab lähteülesannet (7)
I Land Soundil osutasid teenust libameedikud (7)
Kuressaares arutleti Eesti hariduse tuleviku üle (21)
Sortimisliin seisab jäätmenappuse tõttu (4)
JUHTKIRI - Miks tehti nii? (4)
Muhu väina regati pikima etapi võitsid kolm SMS jahti
Henek Tomson avastab end maailmas ringi rännates
Vaade keskelt  (4)
MEIE MAA 100: Noorim liituja paneb juubelisarjale punkti
Meie Maa 100
Nädala loetavuse top 5
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (62)
Selveri endine töötaja kolmeks aastaks vanglasse (6)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (21)
Orav põhjustas liiklusõnnetuse (12)
Suri vanim volikogu liige Olev Ait
Kommentaarid
Sotsiaalnõunik lahkub ametist (6)
Perekondlik (14)
Lossi tänava lõpplahendus eirab lähteülesannet (7)
Vaade keskelt  (4)
Kuressaares arutleti Eesti hariduse tuleviku üle (21)
Jätkusuutlikust kasvust (5)
I Land Soundil osutasid teenust libameedikud (7)
Sortimisliin seisab jäätmenappuse tõttu (4)
Kool on nii põnev koht, kus joosta eriti ei tohi (2)
Vabadussõja mälestusmärgi ümbruses saavad tööd valmis (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud