[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 18. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Eluratas

Karjalaskepäevast maal ja linnas (2.)
Autor: Arvi Truu
Reede, 03. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

1920. a teatas linnavalitsus, et karjamaapileteid saab osta raekojast; lehmapilet maksis 60 ja hobusepilet 100 marka. Karja väljalaskmise kuupäevaks määrati 15. mai.

1921. a 27. juunil moodustas linnavalitsus uue karjamaakomisjoni, mille esimeheks-inspektoriks sai Karl Salm. Liikmed olid Odert Poll ja Joosep Hahn, nõunik Julius Raud ning kirjatoimetaja Jaan Haab.

Odert Poll müüs oma pullid linnale. Suvi oli põuane, rohtu vähe. Juulikuus käis Loode karjamaal 233 lehma, kusjuures 53 pärines Nasvalt. Loode oli üks linna neljast karjamaast ja seal karjatati ka nelja pulli. Karjane E. Välisson söötis õhtuti pulle veel Piilari pargis. Kõige rohkem – 13 lehma – andis karjatada R. Kožemjakin Loode kõrtsist. Nasvalt oli karjamaal 13 hobust. Suuresilla karjamaal oli 137 lehma ja kaks pulli. Pulle oli liiga vähe ning oktoobrikuu nõupidamisel abilinnapea Johann Vilsare ja loomaarst A. Eina osavõtul otsustati talveks osta veel üks 28-puudane pull.

1922. a oli Suuresillal Villem Vesbergi juures viis pulli, kellest osa pidi minema Loode karjamaale. 1923. a osteti Arnold Sepalt Roomassaare karjamaale kolm pulli. Samas otsustati ka, et ühe nädala käivad Suuresilla ja Tori lehmad Põdustes, teise nädala käib Tori kari Loode metsas ja Loode kõrtsi juures. Suuresilla kari käib Rahkul ja Lahtedevahel.

Kontroll karjamaadel

Sama aasta juulikuus kontrollis loomadel karjamaapiletite olemasolu kaks politseikordnikku. Roomassaare karjamaal oli 243 lehma, 34 neist piletita. Suuresilla 98 lehmast oli 13 piletita. Roomassaare karjamaal oli ka 11 ning Loode ja Suuresilla karjamaal 32 hobust.

1924. a kontrollisid karjamaid linnanõunik ning mainekas liblikauurija Georg Rehekampff, Boris Mürson, Karl Salm ja loomaarst Georg Stange. Suuresillal loendati 87 lehma, kellest 26 oli karjamaapiletita. Loodes oli E. Välissoni karjatada 133 lehma ja 36 hobust. Roomassaares oli 210 lehma. Komisjon konstateeris, et karjamaapiletita olid põhiliselt tähtsamate asjameeste lehmad ja hobused.

1925. a 15. mail toimus Kuressaare karjamaakomisjoni koosolek eelnimetatute ja Aleksander Teeni osavõtul Loode metsavahi juures. Otsustati K. Kooremi poolt juurde ostetud seitsmest pullist paigutada Roomassaarde kolm, Suuresillale kaks ning Loodesse kaks. Üks pull tuli veel juurde muretseda.

1926. a juunikuus oli Roomassaares 251 lehma ja Loodes 46 hobust.

1929. a lubati karjamaadele piletit lunastamata linnavaeste, karjaste endi ja mõne linnateenija lehmad. Juulikuus oli Roomassaare karjamaal 216 lehma ja 11 hobust, Loodes 175 ja Suuresillal 69 lehma. Haigeid lehmi raviti ja söödeti laadaplatsil. Tapamaja ametnike hinnangul oli linnas 700 veist.

Maikuus 1936 arutasid linnakarjamaade seisukorda linnapea Johannes Berens, nõunikud Aleksander Kärner, Reinhold Buxhoeveden ja sekretär Jaan Haab. Loodele kinnitati karjaseks Leontine Püüding, Suuresillale Maria Tiits, Roomassaarde Paula Väli. Palgaks said nad 28 krooni ja 50 senti kuus ning iga lehma pealt veel 25 senti. Nad olid ametis 15. maist kuni 15. oktoobrini. Kinnitati ka väravavahid-hobusekarjased. Suuresilla hobusekarjane Anna Sepp ja Roomassaare hobusekarjane Miina Anson said viis krooni kuus. Peeter Schmidt, kes oli hobusekarjas Loodes ja Ristilaiul, sai kuus 15 krooni.

Heinamaad renditi

Alati oli probleemiks ka talveheina tegemine. Nii nagu varem, oli ka 1936. a linnavalitsus oma valduses olnud heinamaad välja rentinud. Loodes oli 46 heinamaatükki, millest esialgu jagati välja 26 rendihinnaga 6–28 krooni tükilt. Vallikraavidelt heina ja roo niitmine maksis 101 krooni, Laiamadalalt 51 krooni, Weise heinamaalt 42 krooni, Habajast 38 krooni, Väikelahelt ja Pillerti koplist 30 krooni, Nagurski platsilt 23 krooni, puudelao platsilt 22 krooni ning Tiigi platsilt 15 krooni. Heina tehti ka teistelt linnalähedastelt laidudelt. Pärast sõda tehti heina ka Sõrvest, kuhu oli jäänud palju peremeheta maid.

1937. a käis linna loomaarst Märt Kuivas Kaunases Baltimaade loomaarstide III kongressil, kus pöörati tähelepanu ka linnade heakorrale ja hügieenile loomapidamise seisukohalt.

Kui kolhooside tulekuga rahvas nende eest linna pagema hakkas, oli saabujate üheks esimeseks mureks ka lehma jaoks laut soetada, olgu see või endine puudekuur. Lehmi tuli siis Kuressaarde juurde. On teada juhtum, kus maalt tulnud koolipoiste korteriperenaine lubas maalt kaasa tuua ka lehma, kes poistele söögilisa andis. Kõige noorema poisi igapäevaseks tööks oli siis lehma kaks korda päevas lüpsta.

1960. aastatel keelustati Kuressaares lehmade pidamine, aga keeld kohe päriselt ei toiminud. Veel seitsmekümnendatel aastatel võis Smuuli tänaval Slupi nurgal näha väikest tüdrukut, kolm(!) lehma ohelikkupidi järel. Õnneks paistsid need hästi rahulikud loomad olevat.

1950. a oli Kuressaares veel neljasaja veise ringis, kelle läbimarsi järel oli kojameestel linnatänavate puhastamisega tükk tegemist.

1960. aastatel loendati Kuressaares 210 lehma, 1970. a – 160, 1980. a – 50. Tasapisi jäi lehmakellade helinat vähemaks. 2001. a oli Kuressaares järel veel neli lehma. Nüüd võib sarvekandjaid näha ainult mere ääres rannaala korrastamas ja linnalehmadest on saanud legend. Enam ei kirjuta koolilapsed enne suvepuhkusele minekut kirjandit „Minu karjalaskepäev“.


Täna loetuimad
Taluapteek vahetab asukohta (5)
Perekondlik
Merinvest koondas 40 töötajat  (21)
Proua kui elav ajalugu
Andres Tarvis: Tagaranna on tasakaal
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (26)
Kaalis matkatakse „Hõbevalge“ radadele
Kui kändudele tuleb elu sisse
Saaremaa on Viljandis esindatud
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda
Muinsuskaitseametist toetuse taotlemise aega lühendati
Kiri tulevastele põlvedele
Muinsuskaitsjad tutvustavad linna ajalooväärtuseid
Robotlaev näitab laevanduse tulevikku
JUHTKIRI - Vabaduse võimalusest lauludes
Nädala loetavuse top 5
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (34)
Saare neiu sattus õnnetusse (5)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (19)
Värskelt pandud teekate võeti üles  (26)
Mees võis naise riided süüdata (2)
Kommentaarid
Mees võis naise riided süüdata (2)
Merinvest koondas 40 töötajat  (21)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (19)
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (26)
Kuressaare turuhoone lihapoest saab alati värsket kaupa (12)
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (34)
JUHTKIRI - Kolm ja üks (4)
Hoovikohvikud Orissaares uksi ei ava (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (62)
Taluapteek vahetab asukohta (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud