[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 27. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Eluratas

Karjalaskepäevast maal ja Kuressaares
Autor: Arvi Truu
Reede, 26. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Karjalaskepäev on 1. aprillil. See päev oli vanasti tähtis, kuna varsti pärast seda pääses kari noorele rohule, mis kõik tõved pidi parandama ja tasa tegema talvise toidunappuse, mille ajal mõnel pool isegi õlgkatust loomadele söödeti.

Maa ja kariloomad olid talupidamise aluseks: härg ja hobune olid tööloomadeks ning lehm pere toitjaks. Arvatakse, et karjarohkus on andnud nime Karja kihelkonnale.

Hobust, veist, lammast ja siga on peetud hallidest aegadest alates. Kui lehm 1607. a esmakordselt Ameerikasse viidi, oli ta Saaremaal juba ammu olemas. Poolakate uurimuse kohaselt peeti nende kodumaal lehmi ja väärindati piima juba seitse tuhat aastat tagasi. Baltimaadesse jõudis lehm sealtkaudu natuke hiljem.

Mis puutub karjalaskepäeva 1. aprillil, siis Eesti oludes nii varakult loomi karjamaale ei saanud lasta. Ka mitte tsaariajal, kui kehtis veel vana kalender, mille tõttu oli loodus kaks nädalat praegusest ees. Vajalikud rituaalid tuli siiski sel päeval ära teha, et Tõnn aitaks karja kaitsta ja hoolitseks majapidamise hea käekäigu eest.

Kõik olenes rohukasvust

Kari lasti välja olenevalt sellest, kuidas edenes rohukasv. Olid ju vanasti ainult looduslikud karjamaad, kus puude varjus ei olnud rohi kiire tärkama. Kui rohukasv oli hea, toimus tegelik karjalaskmine jüripäeva ringis. Siis anti loomadele selleks puhuks hoitud osa jõululeivast, et kaitsta karja haiguste ja ohtude eest.

Karja väljalaskmisel ei tohtinud metsast murda karjavitsa ega lehmadele kaela panna kelli, mis võinuksid hunte ligi meelitada. Kui mihklipäeva paiku lõpetati karjatamine, tuli seda jälle väärikalt tähistada, et hundid ka tuleval aastal karja rahule jätaksid.

Esimese karjapäeva õhtul võis perenaine karjast veega kasta, et too suve läbi virk ja usin oleks. Kari lasti välja „heal“ nädalapäeval, mida vanarahval oli kolm tükki. Nagu mäletas Sofia Mänd, lasti kunagi Karja mõisas loomad alati välja teisipäeval. Sofia oli 12-aastane, kui ta karjalapsepõli lõppes ja temast sai mõisa kolmepäevasuiline, kelle töö kestis hommikul kella kuuest õhtul kella seitsmeni.

Esimesel karjalaskepäeval loomadel söömisest suurt välja ei tulnud. Hüpati-karati rõõmust, et laudast välja saadi ning katsuti ka jõudu karja juhi väljaselgitamiseks.

Rõhku pandi maakarjale

Oli majapidamisi, kust osa karjast suveks välja renditi neile, kel rohkem rohumaid. Kariloomi jäeti ka oma majapidamisse, sest põllumaa vajas väetamist. Nagu kuulutas Arensburger Wochenblatt 1882. a, pakuti 1. maist Võhksa mõisast rendile 50 lehma. Järgmise aasta 1. juunist võttis Vana-Lõve mõis härgi ja lehmi oma karjamaadele. 1890. a 1. aprillist andis 45 lehma rendile Meedla mõis.

1750. a oli Saaremaal 17 430 veist ja nende arv oli suurenemas. 1884. a kirjutas Pärnu Postimees, et Saaremaa lehmade hea tervis tuleneb mereõhust.

Esimene maailmasõda jättis Saaremaale alles vaid natuke üle kolmandiku kariloomadest. Kui konsulent Jaan Teetsov inspekteeris 1919/20. a kohalikke mõisaid, oli Saaremaal 12 980 lehma. 1930. a oli nende arvukus tõusnud 22 690 loomani. Aretustöös pandi rõhku maakarjale, kelle keskus oli 1922. a Mullutu mõisas. Suuremad maakarjad olid Sandla riigimõisas (100 lehma), Kõljala põllutöökoolis ja Karja kodumajanduskoolis.

Produktiivloomi peeti mitte üksnes maal taludes ja mõisates, vaid ka Kuressaare linnas, mida vahel kutsutigi „lehmalinnaks“. Lehmapidamine, nagu ka kogu muu tegevus Kuressaares, oli linnavalitsuse korraldada. 1876. a oli Kuressaares ka 146 hobust.

1890. a teatas Arensburger Wochenblatt, et Kuressaare linnakarjamaa avatakse veistele 29. aprillil. Karjamaapiletite müük toimus iga päev inspektor Weissbergi juures. Keelatud oli loomade söötmine vanal kalmistul, kuhu pidi tulema park. 1900. a teavitas ajaleht linna uuest lehmapidamise määrusest, mille järgi linnamajapidamisel tohtis olla mitte rohkem kui kaks lehma. Siis oli neid Kuressaares veel 800 ringis.

Nagu teadis ajaloolane Arnold Allik, oli juba 1678. aastal välja antud määrus, mille järgi saunik võis Kuressaares pidada ainult ühte lehma ja kaht lammast. Hanesid ja kanu ei lubatud kasvatada, kuna need rüüstasid Suuremõisa põlde, mis algasid kohe praeguse Kitzbergi tänava otsast, kus on veel säilinud põlluvahi tornmajake.

1900. a andis Kuressaare linnavalitsus teada, et enne karjamaale laskmist peab lehmale olema ostetud karjamaapilet ja selle number tuleb looma sarvele kinnitada plekilipikuga. Iga lehma eest, kes oli karjamaal ilma numbrita, nõuti üks rubla trahvi. Karjatamisaeg kestis 1. maist 1. oktoobrini.

(Järgneb reedel, 3. mail „Elurattas“)


Täna loetuimad
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (5)
Ave Kirppis otsib uut omanikku
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (3)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (4)
JUHTKIRI - Muutmine muutmise pärast
Rahvastikuregister – vajalik igas olukorras  (2)
Lugeja küsib, jurist vastab
Arhitekti projekt kui ehitaja piibel
3000 m jooksu võitsid Mairo Mändla ja Eliise Hoogand
Mustjala päevakeskuse arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Öu”
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (42)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Politsei tabas metallivarga ja purjus mopeedijuhi (3)
UUS! Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (20)
Kommentaarid
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (5)
Kool ja lapsevanemad tahavad Vanalinna kooli remonti esimesel võimalusel (18)
Taruvaras kimbutab taas Saaremaa mesinikke (6)
UUS! Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (20)
Uue moega tänavapidu ootab kõiki lõbusõitu tegema  (4)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (42)
Rahvastikuregister – vajalik igas olukorras  (2)
UUS! Tanklat röövida üritanud naistele pikk tingimisi vangistus (13)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud