Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 25. veebruar 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728




Eluratas

Karjalaskepäevast maal ja Kuressaares
Autor: Arvi Truu
Reede, 26. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Karjalaskepäev on 1. aprillil. See päev oli vanasti tähtis, kuna varsti pärast seda pääses kari noorele rohule, mis kõik tõved pidi parandama ja tasa tegema talvise toidunappuse, mille ajal mõnel pool isegi õlgkatust loomadele söödeti.

Maa ja kariloomad olid talupidamise aluseks: härg ja hobune olid tööloomadeks ning lehm pere toitjaks. Arvatakse, et karjarohkus on andnud nime Karja kihelkonnale.

Hobust, veist, lammast ja siga on peetud hallidest aegadest alates. Kui lehm 1607. a esmakordselt Ameerikasse viidi, oli ta Saaremaal juba ammu olemas. Poolakate uurimuse kohaselt peeti nende kodumaal lehmi ja väärindati piima juba seitse tuhat aastat tagasi. Baltimaadesse jõudis lehm sealtkaudu natuke hiljem.

Mis puutub karjalaskepäeva 1. aprillil, siis Eesti oludes nii varakult loomi karjamaale ei saanud lasta. Ka mitte tsaariajal, kui kehtis veel vana kalender, mille tõttu oli loodus kaks nädalat praegusest ees. Vajalikud rituaalid tuli siiski sel päeval ära teha, et Tõnn aitaks karja kaitsta ja hoolitseks majapidamise hea käekäigu eest.

Kõik olenes rohukasvust

Kari lasti välja olenevalt sellest, kuidas edenes rohukasv. Olid ju vanasti ainult looduslikud karjamaad, kus puude varjus ei olnud rohi kiire tärkama. Kui rohukasv oli hea, toimus tegelik karjalaskmine jüripäeva ringis. Siis anti loomadele selleks puhuks hoitud osa jõululeivast, et kaitsta karja haiguste ja ohtude eest.

Karja väljalaskmisel ei tohtinud metsast murda karjavitsa ega lehmadele kaela panna kelli, mis võinuksid hunte ligi meelitada. Kui mihklipäeva paiku lõpetati karjatamine, tuli seda jälle väärikalt tähistada, et hundid ka tuleval aastal karja rahule jätaksid.

Esimese karjapäeva õhtul võis perenaine karjast veega kasta, et too suve läbi virk ja usin oleks. Kari lasti välja „heal“ nädalapäeval, mida vanarahval oli kolm tükki. Nagu mäletas Sofia Mänd, lasti kunagi Karja mõisas loomad alati välja teisipäeval. Sofia oli 12-aastane, kui ta karjalapsepõli lõppes ja temast sai mõisa kolmepäevasuiline, kelle töö kestis hommikul kella kuuest õhtul kella seitsmeni.

Esimesel karjalaskepäeval loomadel söömisest suurt välja ei tulnud. Hüpati-karati rõõmust, et laudast välja saadi ning katsuti ka jõudu karja juhi väljaselgitamiseks.

Rõhku pandi maakarjale

Oli majapidamisi, kust osa karjast suveks välja renditi neile, kel rohkem rohumaid. Kariloomi jäeti ka oma majapidamisse, sest põllumaa vajas väetamist. Nagu kuulutas Arensburger Wochenblatt 1882. a, pakuti 1. maist Võhksa mõisast rendile 50 lehma. Järgmise aasta 1. juunist võttis Vana-Lõve mõis härgi ja lehmi oma karjamaadele. 1890. a 1. aprillist andis 45 lehma rendile Meedla mõis.

1750. a oli Saaremaal 17 430 veist ja nende arv oli suurenemas. 1884. a kirjutas Pärnu Postimees, et Saaremaa lehmade hea tervis tuleneb mereõhust.

Esimene maailmasõda jättis Saaremaale alles vaid natuke üle kolmandiku kariloomadest. Kui konsulent Jaan Teetsov inspekteeris 1919/20. a kohalikke mõisaid, oli Saaremaal 12 980 lehma. 1930. a oli nende arvukus tõusnud 22 690 loomani. Aretustöös pandi rõhku maakarjale, kelle keskus oli 1922. a Mullutu mõisas. Suuremad maakarjad olid Sandla riigimõisas (100 lehma), Kõljala põllutöökoolis ja Karja kodumajanduskoolis.

Produktiivloomi peeti mitte üksnes maal taludes ja mõisates, vaid ka Kuressaare linnas, mida vahel kutsutigi „lehmalinnaks“. Lehmapidamine, nagu ka kogu muu tegevus Kuressaares, oli linnavalitsuse korraldada. 1876. a oli Kuressaares ka 146 hobust.

1890. a teatas Arensburger Wochenblatt, et Kuressaare linnakarjamaa avatakse veistele 29. aprillil. Karjamaapiletite müük toimus iga päev inspektor Weissbergi juures. Keelatud oli loomade söötmine vanal kalmistul, kuhu pidi tulema park. 1900. a teavitas ajaleht linna uuest lehmapidamise määrusest, mille järgi linnamajapidamisel tohtis olla mitte rohkem kui kaks lehma. Siis oli neid Kuressaares veel 800 ringis.

Nagu teadis ajaloolane Arnold Allik, oli juba 1678. aastal välja antud määrus, mille järgi saunik võis Kuressaares pidada ainult ühte lehma ja kaht lammast. Hanesid ja kanu ei lubatud kasvatada, kuna need rüüstasid Suuremõisa põlde, mis algasid kohe praeguse Kitzbergi tänava otsast, kus on veel säilinud põlluvahi tornmajake.

1900. a andis Kuressaare linnavalitsus teada, et enne karjamaale laskmist peab lehmale olema ostetud karjamaapilet ja selle number tuleb looma sarvele kinnitada plekilipikuga. Iga lehma eest, kes oli karjamaal ilma numbrita, nõuti üks rubla trahvi. Karjatamisaeg kestis 1. maist 1. oktoobrini.

(Järgneb reedel, 3. mail „Elurattas“)


Täna loetuimad
Saaremaal on kõrgeim nakatumisnäit Eestis (45)
Nädala loetavuse top 5
UUS! Sõmera Kodus on juba 89 koroonaviirusesse nakatunut (66)
Saaremaal on kõrgeim nakatumisnäit Eestis (45)
President autasustas teenetemärgiga mitut saarlast (lisatud nimed) (26)
Saaremaa Aasta inimene on Dagmar Põld (11)
Nakatumine koroonasse maakonnas tõusuteel (16)
Kommentaarid
Saaremaal on kõrgeim nakatumisnäit Eestis (45)
Vald kutsus kauplusi appi maskikandmist kontrollima (105)
Koroonaviirus jõudis hooldekodusse Saaremaa Valss (26)
President autasustas teenetemärgiga mitut saarlast (lisatud nimed) (26)
Saare maakonna Aasta küla 2021 on Nasva  (4)
Harry Raudvere asutab Põliseestlaste Rahvaerakonda (89)
Praami personali seas avastatud koroonaviirus hõrendab sõidugraafikut (12)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (189)
Saaremaa kriisistaap vaatab huvihariduse ja -tegevuse piirangud üle 1. märtsil (16)
UUS! Sõmera Kodus on juba 89 koroonaviirusesse nakatunut (66)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud