[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 01. juuni 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Eluratas

Saaremaa „kuninga“ Mihkel Nepsi elutee radadel
Autor: Urve Vakker
Reede, 12. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Sada aastat tagasi, 5. aprillil 1919 algasid Eesti esimese valitud parlamendi, Eesti Asutava Kogu valimised. Eesti Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Kogu töötas ühe aasta, seitse kuud ja 28 päeva. Üldse peeti selle aja jooksul 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust. Asutava Kogu põhiülesanneteks ja probleemideks olid põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine, Vabadussõja ja eesti keele probleemid, maa- ja haridusseadused. Saaremaa vallas on sündinud neli Asutava Kogu liiget: Oskar Kallas, Jaan Ammermann, Mihkel Neps ning Aleksander Velvelt.

Nüüd, sada aastat hiljem, reedel, 5. aprillil kogunes grupp koduloohuvilisi Lümandasse, et tähistada seda märkimisväärset kuupäeva, meenutada omakandi mehe Mihkel Nepsi elu ja tegevust, tema mehetegusid Eesti ja Saaremaa poliitikas. Käies tema eluteega ristunud väga tähtsates kohtades – Lümanda (ministeeriumi)koolis, Tammese ja Lahekülas ning Kudjape surnuaial –, avaldasime austust sajand tagasi Eestimaa eest tegutsenud inimestele. Mihkel Neps oli neist kõige värvikam, intelligentsem ja suursugusem väikest kasvu tegudemees.

Tiisikus röövis pere ja lapsepõlve

Tulevane poliitik sündis 19. septembril 1890. a Tammese külas, Lümanda kroonumõisa külas. 1892. a muutis väikemehe ja kogu perekonna elu. Mõneaastase vahega surid, isa, ema, väikevend Aleksander – tiisikus laastas perekonda.

Mihkel lõpetas Kurevere kooli ja astus 1904. a Lümanda ministeeriumikooli. Väikest kasvu, seljaveast küürus, aga lahtise peaga ja õpihimulise poisi koolihariduse andmist toetasid emapoolne vanaisa ja Lümanda vallavalitsus. 15-aastaselt jäi ta aga täiesti orvuks. On tähelepanuväärne, et Lümandas lõpetas ta esimese klassi ehk kolm jaoskonda ühe aastaga (tavapäraselt läbiti seda ikka kolme aastaga).

Kooli lõpetas ta kiitusega 1907. a. Seejärel oli ta tööl Lümanda ja Muhu vallamajas kirjutajana (sekretärina) ja alates 1911. oktoobrist sai ta talurahvaasjade komissari Julius Sanderi asjaajajaks. Kuressaare sai tema kodulinnaks kuni elupäevade lõpuni.

Sünnitalus õitsesid siniliiliad

Tammese külas Jaani talukohal õitsesid siniliiliad, päike paistis ja kevadine tuuleõhk paitas palgeid. Kihelkonna kandi koduuurija Kalju Eerik näitas taluplatsi ja vastas kõigile küla ja tema suurmehe Nepsiga seotud küsimustele.

Läbi aegade on külas olnud ligi 50 talukohta, oldi koos, n-ö selg selja vastus, tehti tööd ja püüti kala. Jaani talu oli Nepsi sünniajal väga tugev ja tegus. Kuid ridamisi haigusele antud inimeste surnuaiale viimisi laostasid talukoha. „Kui sada ja enam aastat tagasi tehti külas kordamööda sauna ja kogu küla käis ühes saunas ennast pesemas (ikka kokkuhoiu mõttes), siis tänapäeval joome ühiselt kohvi, ikka kordamööda ja rõõmsalt üheskoos püsielanike ja suvitajatega,” märkis Kalju lõpetuseks.

Laheküla Tammela talu kui mälestusmärk elutööle

1. juulil 1927 abiellus siiani lõbusat poissmeheelu elanud Mihkel Neps Virumaalt Avanduse vallast pärit Amalie Graubergiga, kes oli Saaremaale kangakudumise instruktoriks suunatud. Nad rentisid Tammela talu maad ja ostsid 1935. aastal need välja. Valmisid vaid saun ja laut. Erakordselt huvitava ülevaate andis Tammela talu saatusest Ella-Marie Aeg, endine geograafia-bioloogiaõpetaja.

Mitmeotstarbeline saun on alles tänaseni, siin sai Nepsi ajal liha suitsutada, vilja kuivatada, pesta ennast ja pesu; kevadel oli plaanis katusel taimi kasvatama hakata. Hiljem valmisid Nepsi plaanide järgi suur laut, „köievabrik” ehk pikk majandushoone ja pandi alus elumajale. Teine korrus võeti hiljem maha ja pandi peale plekk-katus. See hoone on kasutusel tänaseni.

Mullutu Suurlahe ääres oli Mihklil „armusaar”, kus ta kostitas külalisi ja veetis tihti vaba aega.

Mihklil ja Amaliel (Mall) oli kasulaps Aleksei, kuid temast talupidajat ei tulnud ja ta kadus elumere lainetesse. Sõjaajal abiellus Mall teist korda, seekord punaväelasega, talu jäid pidama Nepsi naisevend ja tema tütar Ella Marie Aeg perega. Ta elab samas majas tänaseni. Ella oli 8-aastane, kui Saaremaale tuli. Koos ehitati maja ja maksti võlgu, kui kõik sai klaaritud, tuli nõukogude kord ja majapidamine jaotati mitme pere peale.

Seltsielu arendaja

1911. a oktoobrist asus tulevane tipp-poliitik ametisse talurahvaasjade komissari Julius Sanderi asjaajajana. Kuressaares oli ta kantseleiametnik ja raamatupidaja. Kohe hakkas agar noormees tegutsema Kuressaare Eesti Seltsi majas ja sai peagi KES-i tegelikuks esimeheks. 1917. a veebruarisündmuste järel kutsus ta 8. märtsil KES-i majja kokku seltside esindajad ja Saaremaa võimuorganiks kuulutati välja Ajutine Täidesaatev Komitee, mille juhiks valiti Neps.

23. mail tõusis ta juba maakonna liidriks ja linnaasjade üle otsustajaks. Nepsi korraldusel kuulutati eesti keel Saaremaal asjaajamiskeeleks. Valimistulemused aga tühistati ja toimusid uued valimised. Sellele vaatamata oli siis ja hiljem Neps pidevalt esi- ja aseesimehena erinevatel Saaremaa ja Kuressaare linna poliitilistel ametikohtadel.

Sügisel 1917 vallutasid Saaremaa sakslased ning Neps istus kolmteist kuud Kuramaal ja Riia Dünamünde kindlusvanglas. 1918. a detsembris saabus ta Saaremaale tagasi. Maavalitsuse kassa oli tühi. Kuna saarlastel oli veel Saksa ja Vene raha, siis selle kättesaamiseks tegi Neps oma, Saaremaa raha ehk 5%-lise võlakirja. Hiljem andis Eesti riik laenu ja maavalitsuse rahaasjad hakkasid jõudsalt arenema.

Aprillis 1919 valiti Asutavasse Kogusse Saaremaalt ka Mihkel Neps. Loomupärase aktiivsuse ja toimekusega osales ta vabariigi esinduskogudes. Asutavas Kogus ja I Riigikogus võttis Neps mõlemas sõna koguni 72 korral. Mihkel Neps oli I Riigikogu liige ja pärast Peeter Jakobsoni tagandamist II Riigikogust kuulus Neps alates 14. septembrist 1925 ka II Riigikokku.

Aastail 1923–1935 oli Mihkel Neps Saaremaa maavalitsuse esimees. Et eelmise sajandi 20-ndatel aastatel oli ajakirjandus maavalitsejate vastu ülimalt kriitiline, otsustas Neps hakata korraldama pressikonverentse, nagu seda tehakse tänapäevalgi. Rahvas ristis Nepsi juba siis Saaremaa kuningaks. 1935. a lahkus ta maavanema kohalt omal palvel hädise tervise pärast ja läks pensionile. Kuni surmani võttis ta aga osa Kuressaare linnavolikogu tööst, olles volikogu abijuhataja.

Purjetaja ja purjutaja, tegudes legendaarne

Käremeelne poliitik sattus tihti sekeldustesse ja kohtuvaidlustesse. Siis oli ta iseendale kaitsjaks ja otsused said tihti tema jaoks võidukad. „See seljaveast küüru murtud mees ja hiljem ka jalust vigane, oli agar ja elav. Pööras kiiresti pead nagu lind. Kõneles mõjuvalt. Tema kark ulatus kaugemale kui inimese käsi ja kiiremini kui arvata osati. Aga seda ei pandud talle pahaks. Ta lihtsalt oli selline,” on nentinud August Mälk oma mälestustes.

Tänu sihikindlusele, loomulikule intelligentsile, lahtisele mõistusele ja kõneosavusele pälvis Mihkel Neps peagi nii kolleegide kui ka rahva suure lugupidamise. Rahvamehena ei põlanud ta ära ka vägijooke ja sellel pinnal tekkis teinekord arusaamatusi. Nii sõitnud Neps kord maakonnavalitsuse täku seljas sisse Saaremaa Merispordi Seltsi einelauda, mida rahva hulgas Nepsi kõrtsiks kutsuti.

Kuressaare lossi kabelis, kus parajas tujus seltskond ajas üles lossivalvuri, asuti kabeli dolomiidist ristimisvaagnas Nepsi “ristima”. Need on tolleaegse maavanema kuulsamad ja legendaarsemad „meheteod”.

Saaremaa Merispordi Seltsi asutaja ja juht

Tallinnas Riigikogu ajal tööl olles hakkas hakkaja mees tegelema purjetamisega. See oli tema lemmikharrastus. 1923. a tekkis arusaamatusi Kuressaares sakslastest purjetajatega ning 31. detsembril 1926 kell 14 kogunesid maavalitsuse esimehe Mihkel Nepsi kutsel tema kabinetti linna aktiivsed tegelased, purjespordi toetajad, ning otsustati asutada Saaremaa Merispordi Selts, lühendatult SMS, ja Jahtklubi. Mihkel Nepsi koostatud põhikiri kirjutati alla ja saadeti registreerimisele. Purjesportlasena ja ürituste organisaatorina oli ta Saaremaa Merispordi Seltsi aukommodoor.

Neps oli ülimalt aktiivne seltsiselu korraldaja. Ta oli tegev Kuressaare krediidiühistutes, tuletõrjeühingutes, ta oli Kuressaare vangla kuraator ning vangide hooldamise seltsi juhatuses, samuti oli ta kindral Laidoneri kapitali Saaremaa volinik.

Ootamatu surm

Laupäeval oli Mihkel Neps Kuressaares täie tervise juures. Ta käinud ka kuskil külas, kus olid puutöö talgud ja kus tööde lõpetamise puhul võetud ka napsi. Jõudnud õhtul koju, heitnud ta magama ega kõnelnud haigusest midagi. Järgmisel päeval vapustas Saaremaa üldsust teadanne: „Pühapäeva varahommikul, 21. märtsil 1937. a. kella nelja ajal suri oma kodus Saaremaal Lahekülas Saaremaa kauaaegne juhtiv omavalitsustegelane Mihkel Neps 46 a. vanaduses.”

Surma põhjustajaks oli südamehaigus. Matus toimus 25. märtsil. Organisatsioonid ja asutused, kus kadunuke oli tegev olnud, ei asetanud tema hauale pärgi, vaid pärjaraha oli plaanis kasutada talle hauamonumendi püstitamiseks. Monument loodeti üles seada veel samal kevadel. Kahjuks poliitika tõmbetuules jäi plaan teostamata. Nepsi uurija, Saaremaa Muuseumi kauaaegse direktori Endel Püüa eestvõttel on nüüd tema haual Kudjapel väärikas hauaplaat.

Suurmehe kalmul

Üritus lõppes Kudjape kalmistul Mihkel Nepsi haual. Päevakohase sõnavõtuga võttis ürituse kokku riigikogu liige Urve Tiidus, Saaremaa vallavalitsuse nimel asetas abivallavanem Jüri Linde hauale pärja. Hauale jäid võbelema mälestusküünlad. Niikaua kui mäletatakse, niikaua elab inimene meie keskel. See kehtib kahtlemata ka Saaremaa „kuninga“ Mihkel Nepsi kohta.

Mälestusürituse korraldasid Saaremaa valla kultuuriosakond ja Lümanda kultuurimaja perenaine Ulvi Põld.


Täna loetuimad
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (7)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (6)
Tänavafestival kutsus Kuressaarde sisse sõitma (21)
Käibemaksu ei tasunud ligi 14% Saaremaa ettevõtetest  (3)
Inspektsioon: Sokujahile minnes olgu dokumendid korras
Tutvustatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eelnõud
JUHTKIRI - Kohanemine uue normaalsusega (2)
Eesti piirid avanesid Euroopa riikidest saabujaile
Koroonaosakond jätkab ravivalmisolekus (2)
Siim Sooäär tegi kuldse duubli
Asju, millega oma kogukonnas tegeleda
Täna algab suplushooaeg
Viikingid näitasid Narva vastu sisu
Organic Estonia ja mahemajandav Eesti
Juulis toimub MM-etapi asemel Enduro GP Estonia
Nädala loetavuse top 5
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (7)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (6)
Tänavafestival kutsus Kuressaarde sisse sõitma (21)
Käibemaksu ei tasunud ligi 14% Saaremaa ettevõtetest  (3)
Inspektsioon: Sokujahile minnes olgu dokumendid korras
Kommentaarid
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (7)
Tänavafestival kutsus Kuressaarde sisse sõitma (21)
JUHTKIRI - Kohanemine uue normaalsusega (2)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (76)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (6)
Koroonaosakond jätkab ravivalmisolekus (2)
Käibemaksu ei tasunud ligi 14% Saaremaa ettevõtetest  (3)
Sõrves päästeti võrku kinni jäänud hüljes (5)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (17)
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (35)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud