[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 21. mai 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Eluratas

Meie Maa ja mina mandrimehena (1)
Autor: Peeter Olesk
Reede, 05. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Oleskid ja Kursid on sündinud Mulgimaa ja Koosa vahel, Saaremaast hoopis idamal. Minukene tuli ilmale Tallinnas Männikul, sünnitusmaja poolest küll Hiiul, paar kilomeetrit lapsepõlvekodust läänemal.

Suure osa noorpõlvest veetsin aga Viimsi poolsaarel Miidurannas. Toda kohta, nimeks Aadu talu, pole enam 30 aastat. Seevastu mu lapsepõlvekodu (kahekordse elumaja alumine korrus) on alles ja õde on selle järk-järgult korda teinud. Ka need kohad jäävad Saaremaast kaugele, nii et Saaremaa ise tuli minu juurde läbi „Saaremaa valsi“ raadiost.

Olin raadio, mitte TV laps. Ning ajakirjanduslikult Õhtulehe kasvandik (tollal toimetas seda Heino Dengo, 1922–2002). Siis oli veel kombeks, et leht avaldas kuulutusi ka abielulahutuste kohta. Kuid Õhtuleht ei avaldanud Saaremaast midagi meeldejäävat. Mis toimub Virtsust teispool Suurt väina ehk üldse Muhu väinades või Muhu sundis, see jäi kõik võõraks kuni ajani, mil ma tudengina õppisin tundma Juhan Peeglit. Saaremaa loodusest ta palju ei rääkinud, küll aga kommetest. Temalt lugesingi teaduslikust ajakirjast Keel ja Kirjandus, kuidas saarlased otse lollipidi kokku hoiavad.

Varakevadel 1991 õppisin tundma Jüri Pihli. Oma ameti tõttu ta pidigi olema kinnine mees ja ei teinud ka mulle erandit, ehkki me üht ning teist arutasime väga konkreetselt. Inimesi, olukordi, lahenduskäike, väljavaateid, vigu. Saaremaast oli juttu kõige vähem või kui siiski, siis taas kommetest.

Juhan Peeglit huvitas kodu. Neid oli tal kaks: korter Annelinnas Emajõe vasakul kaldal ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi hoiukeldrid Vanemuise tänaval. Viimane on täis kombekirjeldusi, millest Juhan Peegel valis uurimiseks ühe, praeguseks väga aktuaalse kihistuse: kuidas kirjeldab ennast naine ja kuidas ta laseb seda teha teistel nii otsatus sõnaookeanis nagu seda on eesti regivärsilise rahvaluule sõnavara.

Jüri Pihl rääkis oma kodudest haruharva. Teda huvitasid inimesed ja kombed, mis iseloomustavad inimest seestpoolt. Ta võis olla sallimatu ning kuna ta minu teada ei olnud ristiinimene, siis ta ei pühitsenud. Sain minagi, kavatsemata talle ometi vastata Shakespeare`i moodi „Measure for Measure“. Ent millal on Saaremaa kodudes kombeks lehti lugeda ja milliseid lehti saarlane loeb, sellest Jüri mulle ei jutustanud.

Vististi ainus, kes on mind õpetanud saarlastele kirjutama, on muhulane Heino Räim. Tema märkis, et minu naljad, mis enamasti kuuluvad võllahuumori alla, ei pruugi teispool Väikest väina ehk Rentli silda olla väga enesestmõistetavad. Kuid ma ei olegi humorist. Eeldan lihtsalt, et on sündmusi, mida peab teadma üksildaseski talus (mida Juhan Peegli sünnitalu muide ongi). Nõnda näiteks sündis Meie Maas seeria füüsikalises mõttes mustadest aukudest.

Analoogiliselt valmis Kirde-Eesti lehe Põhjarannik venekeelsesse redaktsiooni ülevaade sealsest kultuuriloost, üheks peatükiks pikamaajooksja Enn Sellik, kes on Tartus juba aastakümneid taksot sõitnud. Mõnikord ma kirjutangi probleemist ja näiteks Rail Baltic on kindlasti probleem mitte ainult seepoolest, et ta läheb Tartust mööda, vaid esmajoones juba sellepärast, et ta vajab täiesti uut algust kas Tallinnas ja Harjumaal või koguni Helsingis.

Probleem on kahtlemata Läänemere puhtus koos vastava tehnoloogia ja rakendustega nende mineraalainete suhtes, mida saaks kasutada töötlevas tööstuses siin või eksportida. Kohalik raha seda ei konverseeri (ei pööra ümber), rahvusvaheline saaks. Isegi rahvusriik ei saa toimida lahus teistest rahvastest ja riikidest, väikeriik veel vähem. Läänemeri ei ole ainult meie meri, ta kuulub kaheksale riigile.

Ent tunnistan siiralt, et inimestest kirjutamine on mulle südamelähedasem ja, kuidas öeldagi, ka kiireloomulisem, kuna inimlaps on ajalik. Kord ütles meie ema, et KGB (temal muidugi NKVD) ei saanud meist jagu, kuna ta ei tundnud meie inimesi. Sellel tunnistusel on kaks otsa. Ühes on genotsiid, nii et tuleb alati austada neid inimesi, kes tegid Siberis kõik selle nimel, et väikesi ja noori eestlasi ei rahvastataks ümber venekeelseteks nõukogude lasteks.

Teises otsas on pikka aega olnud paraku eestlastepoolne vaikimine asjadest ja saatustest nõnda, nagu see tegelikult oli ja on. Nüüd, jah, me oleme iseseisvuse aastatel ositi avanenud ning tänu Rutt Hinrikusele ja Hando Runnelile ja paljudele asjaarmastajatele on lood tallel. Mitte just edulood, vaid enamasti niisugused tavalised elukäigud, milles teenetemärke on võrreldamatult vähem kui päevi endid.

Kuid vaadelgem suuremat mõõtkava. Juba mõnda aega on meil võrdlemisi nõrk välispoliitika, sest puudub arvestatav initsiatiiv. Minu sügava veendumuse kohaselt ei ole see meid kõiki ühendav küsimustering ainult nn suurte päevalehtede pärusmaa. Me kõik oleme välispoliitika objektid, viimne kui üks. Ja tõtt-öelda ma ei oskagi nimetada ainsatki ala, mille servalt oleks kellelgi õigus käratada, et kuhu sa trügid, kui see pole sinu maa?

Aastate eest arvas Isamaa nüüdne esimees Helir-Valdor Seeder, et Euroopa Komisjoni kalandusnõuniku koht on marginaalne. Võtsin ta põhjalikult läbi. Euroopa on mitme ookeani mereäärne manner. Osa sellest veteväljast on reglementeeritud suisa mitmekihiliselt, nii territoriaalselt kui ka kvootide mõttes. Kes kontrollib kala, kontrollib ka kliimat, toiduvarusid, püügilaevastikku, aga isegi kalamaksaõli ehk üht osa inimkonna tervisest.

Saaremaast ei saa kosmoseriiki. Eesti keele maa on ta ometi, ent ma ei piiraks hea eesti keele tunnuseid kõigest kirjavahemärkide ja muu sellisega. Ilusa keele peamiseks tunnuseks on sõnavaraline rikkus ja kreolisatsiooni tõrjumine. Mis on lingvistiline kreolisatsioon? See on erinevate keelte niisugune segunemine, mida inglise keele uurijad nimetavad pidgin language’ks. Tal on võrdlemisi väike sõnavara ja lihtsustatud grammatika, kuid põliselanikelt „laenatud“ fonoloogia.

Inglasi liigub ka suvisel Saaremaal ilmselt vähe. Küll võib Saaremaal toimida just siis kreoliseerivalt soome keel. Seda pole tarvis. Saaremaa ei tohiks olla lingvistiline käsn.

Lõpuks üks päevakohane märkus. Käesolevate ridade kirjutamise lõpul juhtusin ma AK-st kuulma, kuidas Tallinna senine linnapea Taavi Aas ei taha uuest riigikogust vähemat kui ministri kohta. Tõenäoliselt on temasuguseid veelgi. Just niisugused tahtmised kisuvadki uue koalitsiooni juba eos lõhki ja me võime saada haukuva valitsuse. See ei oleks troost. See oleks needus.


Täna loetuimad
Vendade tüli päädis vägivallatsemisega
Neemi külast leitud metallikamakad saadetakse ekspertiisi
Vastukaja Meie Maa arvamusloole „Postkast, mille töölesaamiseks tuleb leping sõlmida!“ (3)
Kraavi sõitnud roolijoodik kaheks aastaks vanglasse
Kohus karistas kaupluses vargil käinud mehi
Kas sa püksiperset lappida oskad? (1)
Tantsupeo etendusele lisapiletid (2)
Kõige tühisemad valimised
Kohtumine kirjanikuhärraga
Maakonnakeskuses eelhääletas 367 inimest
JUHTKIRI - Kaua uuritud kaunikene
Soome mopeedisõitjad koguvad sõjaveteranide tarbeks raha
Tammemaast Belgias ja koondises
Eheda maitse kodulehe arendamine ootab hooandjaid
Purjetaja Silver Vahstein võitis hooaja esimese kuldmedali
Nädala loetavuse top 5
Postkast, mille tööle saamiseks tuleb leping sõlmida! (19)
Vendade tüli päädis vägivallatsemisega
EKRE Saaremaa piirkonda juhib Daniel Mereäär  (9)
Neemi külast leitud metallikamakad saadetakse ekspertiisi
Orissaare laululaval arutleti silla teemal  (4)
Kommentaarid
Postkast, mille tööle saamiseks tuleb leping sõlmida! (19)
Tantsupeo etendusele lisapiletid (2)
Vastukaja Meie Maa arvamusloole „Postkast, mille töölesaamiseks tuleb leping sõlmida!“ (3)
Kas sa püksiperset lappida oskad? (1)
Europarlamendi valimised said hoo sisse (21)
EKRE Saaremaa piirkonda juhib Daniel Mereäär  (9)
Orissaare laululaval arutleti silla teemal  (4)
Infopäev küttekollete seadustamisest  (2)
AS GoBus toob Saaremaale uued mugavad bussid  (1)
Lossi hoovis vandaalitseti veel avamata näituse kallal (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud