[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 17. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Eluratas

Eesti mehaanilise suurtükiväe sünd Saaremaal 1222. aastal (1)
Autor: Jaan Laas
Reede, 29. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Suurte ja vanade sõjandusriikide sõjaajaloolased ja relvastuse arengu uurijad kasutavad oma kirjatöödes ja uurimustes tihti eestikeelsele rahvale vähe tuntud või sootuks tundmatuid termineid.

Nii näiteks räägitakse Hiina sõjaasjanduse alases kirjanduses tulirelvade-eelsest suurtükiväest (artilleeriast), Venemaal kõneldakse Vana-Vene riigis rakendatud heiteartilleeriast (heitesuurtükiväest) ja mõnedes Euroopa riikides püssirohueelsest mehaanilisest suurtükiväest.

Kui otsida sobivat nimetust muistse vabadusvõitluse käigus eestlaste poolt rakendatud uuele väeliigile, siis milline see võiks või peaks olema? Kas 1222. aasta sügisel, kui saarlased ründasid Taani kuninga kivilinnust, sai lahinguristsed Eesti mehaaniline suurtükivägi, sündis Eesti heiteartilleeria või sai alguse meie püssirohueelne mehaaniline suurtükivägi?

Esimeses lähenduses tundub, et võime õigusega rääkida Eesti mehaanilise suurtükiväe sünnist 1222. aastal.

Me ei tea täpsemalt, millised olid omaaegsed, Varbolas taanlaste poolt eestlastele kingitud kiviheitemasinate tehnilised võimalused, kuid võib arvata, et nüüdisaegsed kiviheitemasinate rekonstruktsioonid oleksid kõik olnud juba tõhusad relvad muistse vabadusvõitluse päevil. Seega võib oletada, et kiviheitemasinad, mida saarlased 1222. aastal Varbolas „kopeerisid“ ja siis kiiruga Saaremaal valmis ehitasid, olid enam-vähem sama lihtsad, samade mõõtmetega, sama väljanägemisega ja samast võimsusklassist kui nüüdisajal Lihulas, Varbolas ja Otepääl tehtud rekonstruktsioonid.

Vaatlusalust tüüpi heitemasinate kiire valmisehitamine ja nende tõhus rakendamine reaalses sõjategevuse oli tõenäoliselt Eesti sõdalaste suurim relvastusalane innovatsioon muistse vabadusvõitluse perioodil. Nende tegelikule ehitamisele aitasid kindlasti kaasa saarlaste laevaehituses pika aja jooksul saadud kogemused puusepatöödes ja vilunud rauaseppade olemasolu.

Neid vilunud puuseppi ning rauaseppi oli Saaremaal nähtavasti rohkesti. Kroonik Henrik toob esile, et pärast seda, kui mõned saarlased olid Varbolas vaadanud ja uurinud „masina kunsti“, tulid nad Saaremaale tagasi ja hakkasid ehitama paterelle ja masinaid ning õpetasid teisi. Henrik teeb seejuures tähelepanuväärse kokkuvõtte: „Ja igaüks neist tegi oma masinad.“1 See märkus viitab suurele ettevõtmisele ja laialdasele ettevalmistusele läheneva uut laadi võitluse eel.

Korraga oli saarlaste ees täiesti uus sõjaline ülesanne – vallutada uudset ja keerulisemat sõjatehnikat kasutades taanlaste kivilinnus, mida ei saanud enam vana kombe kohaselt lihtsalt põlema pista. Nüüd pidi seda kivilinnust heitemasinate abil kivikamakatega tümitama, kuni kaitsjad alla annavad. Ja seda „kividega pommitamist“ sai korraldada paremini ainult suurtele ringmüüridele lähemalt, lagedal ja kõrgematel kohtadel asuvatelt positsioonidelt. Kuid lähemale paigutatud heitemasinate mehi ohustasid jällegi linnuse müüridel valvavad ammukütid. Kroonik tähendab selle kohta: „Saarlastest aga langesid paljud ammuküttide poolt haavatuna, ometi ei jätnud nad selle pärast linnuse ründamist järele“.

Uue võimsa ründe- ja kaitserelva kasutuselevõtt eestlaste poolt muutis oluliselt kogu senist retkesõja praktikat ja käimasoleva muistse vabadusvõitluse edasist iseloomu. Paraku oli uute võimsate sõjariistade laialdaseks tehniliseks omandamiseks ning ka tõhusama taktika õppimiseks ja rakendamiseks jäänud saarlastel kui ka laiemalt võetuna kõigil eestlastel juba liialt vähe aega. Saarlased ja eestlased olid oma suure relvastusalase innovatsiooniga hiljaks jäänud.

Kivilinnuse piiramislahing

Suurte sõjamasinate ehitamine Varbolas nähtud heitemasinate järgi ei olnud saarlaste jaoks lihtne ülesanne. Jooniseid tänapäevases tähenduses ei olnud, ehituspalkide täpseid mõõtusid ja tugevusarvutusi ei olnud ega teatud, keermetega kinnituspolte ja suuri raudkobasid ehk riiste ka ei olnud, mehaanikaalaseid teadmisi samuti mitte või oli neid väga napilt. Kuid ometi said saarlased oma üllatusrelva ehitamisega kiiresti hakkama ja seadsid need ka lahingukorda.

Heitemasinate esialgsed katsetused Saaremaa pinnal olid muidugi ohtlikud ja avastuslikud. Ajaloos leidub lugusid, kuidas vähese ettevalmistusega hakkajad sõdalased vaenlase nutikaid sõjariistu nähes püüdsid neid järele teha ja kasutada. Tihtipeale ei läinud sellised ülevõtmised just hästi korda.

Kroonik Henrik märgib ühte sellist seika meenutades: „Venelased tegid ka väikese masina sakslaste eeskujul, kuid kiviheitekunsti mitte tundes vigastasid nad väga paljusid omadest, visates kivisid seljataha.“

Tagantjärele teame, et see suur äpardus vene sõdalaste jaoks, kes olid Polotski kuninga Woldemariga eesotsas piiramas 1206. aastal Holmi linnust, võis sündida peamiselt heitemasina viskeõla otsas asuva väikese kinnituskonksu väheke ebasobiva kuju tõttu, mistõttu kivilingu üks haru võis vabaneda heite ajal valel ajal (kas liiga vara või hilja) ja paisata heitekivi omade peale.

Kuna kroonik saarlaste ebaõnnestumistest uue relva katsetustel ja kasutuselevõtu puhul ei tea midagi kirjutada, siis võib arvata, et see laabus ilma suuremate äpardusteta.

Kui saarlased olid oma mehaanilised suurtükid valmis saanud, seisis ees järgmine raske katsumus. Suuremõõtmelised üllatussõjariistad tuli ilmselt lahtivõetuna ja suhteliselt väikestel saarlaste laevadel kivilinnuse juurde või lähedusse toimetada. Võib arvata, et seda ei saanud teha Taani sõdalastele märkamatult. Nii võis lahing linnuse pärast alata juba merelahinguna kogu poolsaart ümbritseval merel.

Tõenäoliselt olid taanlased kogu tollase poolsaare (aga võib-olla veel isegi peaaegu saare) oma valdusesse võtnud. Sellele võimalusele viitab saarlaste nõue „andke tagasi meie maa!“. Rahulepingu sõlmimise puhul rõhutab aga kroonik, et taanlased „jätsid linnuse ja maa saarlastele“. Maa omandi küsimus on selles tekstilõigus esitatud huvitava vaatenurga all. See lubab oletada, et kivilinnuse ümbruses oli maad, mis saarlaste vanemate arvates oli neilt ebaõiglaselt ära võetud ning mis tuli vallutatud linnuse ja linnusealaga koos tagasi nõuda.

Tõenäoliselt püüdsid Taani kuninga sõdalased tõkestada saarlaste edasiliikumist merel ja maal ning hoida neid võimalikult kaua linnusest eemal. Vilunud ammuküttidele oli see lagedal maastikul tegutsemine soodne taktikaline lahendus. Saarlaste peaeesmärk oli aga sellele vastupidine. Edukaks piiramislahinguks tuli kiiresti jõuda võimalikult lähedale ringmüürile ning võtta kogu linnus kiviheitemasinate sihikule.

Selleks tuli kogu saarlaste mehaaniline suurtükivägi, nüüd juba linnuses asuvate ammuküttide laskeulatuse alal, kiiruga lahingukorda seada. Heitemasinate kaugus linnuse müürist võis olla kohati erinev, kuid 80 kuni 100 m pidi see tõenäoliselt ikka olema. Kuna ammuküttide haavav ja tappev laskeulatus oli umbes samasugune, siis olid piirajad vastamisi suurt mehisust nõudva ja ohtliku rünnakuga.

Kroonik Henrik linnuse piiramisest ja selle alistumisest

Kroonik Henrik, napisõnaline sõjasündmuste kirjeldaja, teeb kivilinnuse piiramise ja kaitsemeeskonna allaandmise kohta lühikeses kokkuvõtte. Ta kirjutab: „Ja nad tulid kõik korraga seitsmeteistkümne paterelliga, heites viis päeva järjest palju suuri kive ega andnud rahu neile, kes olid linnuses, sest neil polnud maju ega ehitisi ega polnud neil kohta ega varjupaika veel ehitamata linnuses; ja paljud neist said vigastada.

Saarlastest langesid aga paljud ammuküttide poolt haavatuna, ometi ei jätnud nad sellepärast linnuse ründamist järele. Pärast hulga päevi võitlust ütlesid saarlased nendele, kes olid linnuses: „Kuna te teate, et teie tolles linnuses ei saa üldsegi pääseda meie lakkamatu ründamise eest, soovitame teile ja palume, et te, teinud meiega rahu, läheksite kõik tervelt ja puutumata välja, jättes meile linnuse ja meie maa.“

Linnuse kaitsjad võtsid tolle rahunõu vastu. Nad jätsid saarlaste nõudmisel rahu kindlustamiseks maha seitse pantvangi taanlaste hulgast ja Teoderici, Riia piiskopi venna. Seepeale võtsid taanlased oma asjad, viisid need laevadele, „jätsid linnuse ja maa saarlastele“ ning läksid Tallinna.

Seejärel lõhkusid saarlased aga kivilinnuse ringmüüri „ümberringi maha, jätmata kivi kivi peale“.


Täna loetuimad
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (20)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (9)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (14)
Mis juhtus?
Reisijad ei mahu hommikul linnaliini bussi (11)
JUHTKIRI - Kaua oodatud ristmik (18)
Saaregurmee tootesari võitis mahetoidu konkursi (2)
Kuri kloun ja hull teadlane
KG-s tuletati meelde käitumist tulekahju korral
Laulupeo ideekontseptsiooni võidutöö on „Teel“
Peaminister Jüri Ratas lubas igapäevast lennuühendust  (3)
Seosed minu südamega
Ansambel Viis viib laulud Leetu
Maanteeamet kuulutas välja lennuliini uue hanke (9)
Kuidas me kestame
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (20)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (9)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (14)
Mis juhtus?
Kommentaarid
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (9)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (14)
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (20)
Vald tellib Kuressaare Soojuse turuväärtuse hindamise (25)
Õunakohvikud olid tormile vaatamata avatud (2)
Reisijad ei mahu hommikul linnaliini bussi (11)
Maanteeamet kuulutas välja lennuliini uue hanke (9)
Vastuoluline Elmar Ilp 100 (36)
Peaminister Jüri Ratas lubas igapäevast lennuühendust  (3)
JUHTKIRI - Kaua oodatud ristmik (18)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud