[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 14. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Eluratas

Särtsakaid seiku ajavoolu kärestikel
Autor: Eimar Kipper
Reede, 08. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Järvakandi on paik Eestimaal, kus läinud sajandil oli küllaltki heal järjel puidutööstus ning lehtklaasi tootmine. On ilmselge, et seal, kus midagi valmistatakse või toodetakse, vajatakse tegusaid ja töökaid inimesi. Ning neid saabus siia üle Eesti igast kandist, nende hulgas arvukalt saarlasi.

Ühed jäid paigale, teised läksid mujale tulusamat teenistust otsima. Seega selleaegne “mini-migratsioon” või nii. Ja seal, kus on saarlasi, juhtub nende kaudsel või otsesel osalusel kõiksuguseid värvikaid seiku. Ning noid on mälulaekas rohkesti tallel, mis tähendab laia valikut, tabamaks kõige värvikamaid, kõige elamuslikumaid.

1983. aastal möödus 60 aastat, mil Järvakandis alustati puidu töötlemisega. Pikka lugu heietamata püüdkem võimalikult lühidalt toime tulla. Teisalt aga – ega liiga lühidalt sellest asja ei saa. Seega täiega asja juurde! Ja kohemaid!

Aegade kestel on puidutsehhis valmistatud kilpmaju, autokaste, tööriiete kappe. Veel väärib mainimist, et 1941. aasta juulist kuni 1944. aasta septembrini kasutasid Saksa okupatsioonivõimud Järvakandi puidutööstust oma sõjatellimuste täitmiseks. Valmistati raudteeliipreid, barakkide kilpe, laskemoonakaste. Seega on Eesti inimesed sundkorras võõrvallutajate toetajad. Muide, toiduks anti töölistele peedisuppi, mida supiks tohib üsna tinglikult nimetada. Kõhtu see türlünt, nagu inimesed seda nimetasid, ei täitnud, kuid ära surra ka ei lasknud.

Eriliselt tempokas ja laiahaardeline tööalane elu algas 1944. aasta sügisel, mil üks käskiv-keelav võõrvõim asendus teise käskiv-keelava võõrvõimuga. Seda koos küüditamistega, mis ju ida poolt tulnud vallutajate puhul on olnud mustriliselt tavaline. Seda kõike oli karta ja just nõndaviisi järjekordne vägivalla-saaga eesti rahva kallal algaski üsna kohe, kui oli alanud “ühesuunaline migratsioon”. Ida poolt aina tullakse ja tullakse, kusjuures tulijad on kõige peale vägagi himukad: andke peavarju, andke süüa! Süüa ja veel palju muudki igapäevaseks elamiseks-olemiseks vajalikku.

Tulijad tõid kaasa sõna „fašist“, mida eestlaste kohta võis alatihti kuulda. Nii mõnigi kord hästi räigelt öelduna. Peatähtis, et saaks eesti inimese hinge armistada.

Siinkohal on selguse huvides vaja teha asjakohane tagasivaade. Teisiti lihtsalt ei saa.

Kõik algas aastakümneid tagasi

1929. aastal tehti Järvakandi puidutööstuse ja uue saeveski väljaehitamisel ära kõige suuremad tööd. Rootsi firma Bolindera spetsialistide juhendamisel paigaldati seadmed, häälestati masinad ning õpetati välja esimesed kohalikud masinamehed.

1936. aastal paigaldati masinaruumi uuele poolele suur höövelmasin. Järjest rohkem leiti võimalusi puittoodete eksportimiseks välismaale, näiteks Inglismaale ja – uskumatu küll! – isegi Uus-Meremaale!

Kas paigaldatud puidutööstuse masinad olid kõik Bolindera firma omad – ei tea. Remondimehed peavad olema täpsed ja taibukad, et masina remontimisega toime tulla. Tähti ega vajalikke numbreid pole kuskilt võtta, et tehnilist riket kõrvaldada. Sestap tuleb olla ülimalt leidlik, tabamaks vaistlikult ära, kus on rike, misjärel see kõrvaldada. Tööd tuli teha kõvasti. Ja tehti ka. Tehti ööpäevaringselt, seega 24 tundi jutti. Olgu selle ilmestamiseks toodud mõned arvud.

1945. aastal oli töödeldud puidu kogus Järvakandis 6240,6 tihumeetrit.

1946. aastal suurenes puidutööstuse toodang 26% võrra, võrreldes 1945. aastaga.

Mida siis valmistati? Selleks kasutagem arvandmeid. 1952. a valmistati toodanguna 62 kilpmaja, 21 sõrestikmaja. Ja üllatus-üllatus – Lumumba-nim Moskva ülikooli aknad!

Uksi-aknaid pandi kokku ligi paarsada meetrit pikas ja avaras tsehhis. Töötegijateks olid valdavas enamuses meesinimesed.

Ühel hommikul oli Saaremaalt pärit töömehel vestlus ettevõtte peainseneri B. Tuchiga, väärika rühiga inimesega.

“Tere hommikust!”

“Tere hommikust! Kustkandi mehi olete?”

“Saaremaalt.”

“Ah et Saaremaalt. Ma pole seal kunagi käinud ega tea, kuidasviisi seal elatakse. Elatakse sealkandis suitsutaredes või on seal ka teistsuguseid maju?“

“Majad on samasugused nagu siin.”

“Ah, et samasugused… Ja teie tulite sealt ära. Kas ammu?”

“Oma kümmekond aastat tagasi.”

“Mis töö peal olete olnud?”

“Uksi ja aknaid kokku pannud.”

Kuna paljusid Siberist omal kulul naasnud saarlasi kodusaarele ei lastud – ikkagi keelutsoon, kus nad võisid ohtlikud olla, kogunisti punavõimu kukutada! –, leidsid mitmed katkised perekonnad endale uue asupaiga Järvakandis, kus sellal oli veel mitmeid ammu aega tagasi klaasivabriku töölistele ehitatud töölismaju. Kõige rohkem aga pärast sõda saksa sõjavangide ehitatud barakke. Nii ühed kui teised olid ühtviisi armetud lobudikud, ent paremaid varjualuseid elamiseks lihtsalt ei olnud.


Täna loetuimad
Perekondlik
Vald hakkab kevadest parkimist kontrollima (23)
Teelt välja sõitnud autos sai naine viga
Thule Koja alternatiivkuusk paigaldati kooskõlastuseta (7)
Hoolekogu nõuab aru kõnnitee kohta (6)
Laoküla rahvas on alates oktoobrist hädas joogiveega
Aaro ja Liisa Nursi: saare peal on mõnus elada
Pakiautomaadid on jõulude eel üle koormatud
SÜG-i õpilane võitis rahvusvahelisel olümpiaadil pronksi
Lastevanemate päkapikkude dilemma
Kes ei tahaks hea välja näha
Lasteaialastele tutvustati muusikapisikuid
JUHTKIRI - Parim kingitus
Milliste ettepanekutega läheb riik vastu eelarveläbirääkimistele linnade ja valdade liiduga
Nädala loetavuse top 5
Saaremaa Halduse haldusjuhiks sai Silvester Hamann  (8)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (6)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle (15)
Rehe tänava saunamaja vahetas omanikku
Purjus mees sõitis autoga katusele  (8)
Kommentaarid
Vald hakkab kevadest parkimist kontrollima (23)
Hoolekogu nõuab aru kõnnitee kohta (6)
Thule Koja alternatiivkuusk paigaldati kooskõlastuseta (7)
Tartusse bussiga edaspidi Tallinna kaudu? (60)
Tuuli Pärtel: uskugem Saaremaa helgesse tulevikku (21)
JUHTKIRI - Ääremaastumise nüansid (24)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle (15)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (6)
Kuressaarele anti üle Euroopa spordilinn 2020 tiitel (7)
JUHTKIRI - Turvatunne on tähtis (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud