[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 30. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Eluratas

100 aastat Saaremaa mässust
Autor: Piret Hiie-Kivi
Reede, 22. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Oli pühapäev, 1919. aasta 16. veebruar kell kümme hommikul, kui umbes paarsada kutsealust noormeest ühes oma saatjatega jõudsid Kuivastusse, et sealt küüthobustel üle jää edasi Haapsallu minna.

Eelmise päeva õhtul olid aga mitmes talus kutsealused koos istunud, õlut ja viina joonud ning koosolekut pidanud ja üks punt mehi otsustas, et sõjaväkke ei minda ja võimudele hakatakse vastu.

Kuivastus ei teadnud aga enamus mehi vastuhakkamise plaanist aimatagi ja need, kes teadsid, hoidsid seda algul oma teada. Mõned noormehed hakkasid aga peagi rahva seas ringi käima ja neid provotseerima. Vastuhakkajatele mõjus julgustavalt veel asjaolu, et mõni päev varem oli Kaitseliidu tegevus saartel peaaegu täielikult lõppenud, sest ohvitserid olid kutsutud Eesti sõjaväkke ja kutseealised kaitseliitlased mobiliseeritud.

Mõned arukamad püüdsid mässumeelseid vägivallategude eest hoiatada, kuid nende sõnu ei pandud tähele. Mõnikümmend mässuplaani pühendatud meest võtsid enamuse oma terrori alla ja nõuti kõigi üksmeelset vastuhakkamist.

Kutsealustel olid püssid regedesse peidetud. Kui ennelõunal jõudsid Kuressaarest Kuivastusse ka kolm mobiliseeritute ärasaatjat, oli suurel osal meestel mässuplaan teada. Pärast mõningaid sõnelusi lasti mobilisatsiooni läbiviijad maha ja nii algaski mäss, mis järgnevail päevil haaras peaaegu kogu maakonna.

Mässuliste “mobilisatsioon”

Liikudes Muhust üle Orissaare Kuressaare suunas, vastuhakanute read täienesid. Oma nn mobilisatsiooni läbiviimisel kasutasid mässuliste juhid ilmselget valet ja demagoogiat (sh surmaähvardusi), et väljaastumine on mõeldud Eesti valitsuse toetamiseks mõisnike vastu, mistõttu suur osa vastuhakuga ühinenud meestest ei teadnudki, et tegelikult astuvad nad välja iseseisva Eesti valitsuse vastu.

Mässu juhtide peamine siht oli vallutada Kuressaare ühise pealetungiga linnalähedaste asulate kaudu, et seejärel panna linnas maksma töörahva võim.

Kuressaare poole liikudes tapsid mässulised mõisnikke, keda oma mõisatest kätte saadi, sest vaen ja vihkamine mõisnike vastu oli suur. Just neile pandi süüks maa puudust, vaesust ja rõhumist.

Äsja oli lõppenud ränk Saksa okupatsiooni aeg (oktoober 1917 – november 1918), mil maaprobleem ja üldine majandusraskustest tulenev rahulolematus süvenes. Palju polnud möödas ka raskest esimesest maailmasõjast (1914–1918), mistõttu paljud mehed olid igasugusest sõjategevusest väsinud. Pealegi ei saanud saarlased õieti arugi, kelle vastu nüüd jälle sõdima peab minema, sest puudus piisav informatsioon riigis valitsevate olude kohta.

Sõjavastast meeleolu kasutasid osavalt ära agitaatorid, peamiselt punavõimust nakatunud enamusmeelsed sõjaveteranid – levitati mõtet, et enne sõtta ei lähe, kui mõisnikud on tapetud ja maad neilt ära võetud. Kohalikke ajalehti loeti vähe ja pigem usuti erinevaid kuulujutte. Oluline on teada, et valdav enamik mässuga liitunuid polnud üldse punameelsed ja enamlusest polnud nad kuulnudki!

Riigivastast kihutustööd soodustas oluliselt ka kohaliku võimu nõrkus. Omavalitsustegelastele oli nimelt kõige tähtsam valmistumine peatseteks Asutava Kogu valimisteks, mitte nii väga rahva murede lahendamine (sh tööpuudus, toitlustusprobleemid, rahamured).

Rahul ei oldud ka Ajutise Valitsuse tegevuse(tuse)ga mõisamaade väljajagamisel, mille kiiret üleandmist talurahva kätte eelkõige maatamehed pikalt ootasid. Nad olid ka rohkelt vastavaid palvekirju laiali saatnud, kuid need jäid rahuldamata.

Kuressaares saadi vastuhakust teada kohe pärast selle algust, kui Muhu Kaitseliidu ülem sellest telefoni teel Saarte Kaitseliidu staapi informeeris. Kohalik Kaitseliit läkitas omakorda vastava telegrammi juba samal päeval Hiiumaa kaudu Tallinnasse, kust paluti abijõude saata.

Mässu maha suruma saadetigi kõigepealt kohapeale jäänud kaitseliitlased, lisaks ustavad linnakodanikud ja gümnasistide rühm, kokku 150 meest Kuressaarest. Lisaks jõudis paari päeva pärast saartele karistussalk 242 mehega mandrilt.

21. veebruaril said Upale koondunud mässajate põhijõud ja peastaap (kes asjatult olid oodanud Muhust täiendavalt relvi) valitsusvägede käest hävitavalt lüüa. Kui Upal oli mässu levimisele punkt pandud, varisesid mõne aja pärast kokku ka teised Kuressaarele ühist pealetungi alustama pidanud mässuliste väegrupeeringud – Vaivere, Muratsi, Sikassaare, Kellamäe ja Loode. Mässulisi oli kokku umbkaudu kuni 1000.

Mässuliste karistamine

22. veebruaril alustas Kuressaares tegevust sõjaväljakohus – algas laialdane mässuliste karistamine. Teadaolevatel andmetel, mille on kokku kogunud nõukogudeaegne mässu-uurija August Sunila, hukati sõjaväljakohtu otsusega ja kokkupõrgete käigus 82 mässajat ja langes 81 mässajat. Mässulised ise mõrvasid kokku vähemalt 23 inimest ja nende vastu võideldes langes kaks inimest.

Kõiki mässulisi kohe kätte saada ei õnnestunud, nende tagaotsimine kestis kogu 1919. aasta kevade, aga oli ka neid, kes pääsesid põgenema.

Nõukogude ajal ülistati Saaremaa mässu kui „töörahva ülestõusu“ja üht suuremat punajõudude saavutust aastail 1918–1940. Sellest osavõtnud, kes olid ellu jäänud, olid pooljumala seisuses. Mässu likvideerinud sõjamehi nimetati aga „töörahva ülestõusu vereimejatest mahasurujateks“. Peaaegu kõik juhtivad ohvitserid, kes käisid Saaremaal mässu likvideerimas, hukati aastail 1940–1943 punavõimu esindajate poolt.


Täna loetuimad
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (22)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (6)
Autod ummistavad Ruhnu sadama kai  (1)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (6)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu
Leisi Noored soovib Melsase majas avada noortekeskuse
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (4)
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (4)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (24)
Saun läks ehitusveast põlema (10)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (17)
Kommentaarid
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (6)
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (22)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (199)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (6)
Kurb kuulda ja lugeda (24)
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (4)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (28)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (64)
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (4)
Sõrves päästeti võrku kinni jäänud hüljes (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud