[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 11. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Eluratas

Muistse suursadama jäljed kunagisel merepõhjal (1)
Autor: Jaan Laas
Reede, 15. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Taani kuninga Valdemar II käsul ja juuresolekul 1222. aasta suvel ja sügisel ehitatud kivilinnuse asukoht Saaremaal on nüüdseks teada.

Koos kivilinnuse asukoha määramisega on kerkinud küsimused Taani Kuningriigi sõjalise tugipunkti, „mereväebaasi“, linnust ja selle ehitajaid teenindava sadama asukohast, sadama ja linnuse vahelisest kaugusest. Kuninga õukonna, mitmesuguste kõrgete külaliste, suure hulga meremeeste, sõdalaste ja ehitustööliste ülalpidamiseks ning töö kindlustamiseks tuli kohale vedada rohkesti toidukraami, ehitusmaterjale, tööriistu, relvi ja kindlasti veel palju muud varustust.

Põhiküsimus on, kas tollane, kõigi nende ülesannete täitmiseks rajatud muistne suur sadam, mis pidi ühtaegu olema valmis ka tehniliselt uudsete ja mahukate purjelaevade, nii sõjalaevadeks kui ka kaubavedudeks kohandatud kogede teenindamiseks, võis jätta mereranda ja merepõhja nüüdisajani püsinud jälgi? Millised need jäljed võiksid olla? Kust neid jälgi tänapäeval otsida?

Nendele küsimustele vastuse leidmiseks vaatasin üle mõni aasta tagasi tehtud Lidari andmete töötlused ning uuemad maa-ameti kaardiserveri materjalid. Saadud tulemused osutavad kivilinnusest edela suunas paiknevale, sellele lähedal olevale avarale, kuid nüüdseks umbe kasvanud mererannale.

Sadama jäljed kõnnumaal

Tänapäeval on see Upsulahe rannaala vähekasutatav, unarusse jäetud maalapp. Sellel ei kasva korralikku metsa ega õiget heinagi. Kaartidel on see kujutatud ulatusliku mereäärse, lageda kõnnumaana. Kuid see merepinnast viimase 800 aasta jooksul üle kahe meetri kõrgemale kerkinud rannaala peidab oma pinnal tõenäoliselt muistse suure sadama jälgi.

Käesoleva otsingu raames läbiviidud kõrgusandmete töötlus näitas sellel nüüdisaegsel mererannal, 140 cm kõrgusel praegusest merepinnast arvutatud samakõrgusjoone teatud ootamatu „kulgemismustri“. Visuaalselt on see „jõnks“ kujutatud ühtlaselt madala mereranna sinisel taustal valge, arvutiprogrammi poolt fikseeritud katkendliku joonega (vt joonis 2, „jõnks“ on ümbritsetud musta ringiga).

See samakõrgusjoone poolt väljajoonistatud kujund meenutab merepõhja kaevatud suuremat süvikut. Selle ristkülikukujulise, kunagi ammuse sügavama veega mereala või siis merepõhjas laiunud „augu“ ehk süvendi otstarbe ja kujunemise kohta ei ole lihtsat seletust. Tõenäoliselt võib see olla inimtekkeline, sest suhteliselt kandilise ja täisnurksete nurkadega süvendi kujundamine on loodusjõududele võõras. Samas langevad Lidari kõrgusandmete alusel arvutatud samakõrgusjooned loogiliselt ühte maa-ameti kaardirakenduste juures esitatud vastavate 1 m samakõrgusjoonte lõikudega.

Tähelepanuväärne on asjaolu, et vaatlusaluse keskse süvendi idaservast lähtuv lai nõgu, mis saab alguse kivilinnuse aluskünka jalamilt, ühendab maapoolset madalamat (sügavamat) ala otsejoones nüüdisaegse mere lahtise veega. Selle umbes 150 m pikkuse süvendatud (?) nõo või kanali põhja kõrgus merepinnast on nüüdisajal ümmarguselt 50 cm. Ja seda peaaegu kogu selle kanali pikkuse ulatuses!

See ühtlane, otsekui rihitud kanali põhja kõrgus viitab vähemalt osaliselt selle inimtekkelisusele. Arvestades maapinna kerkimist Põhja-Saaremaa joonel, võis see juurdepääsukanal sadama idapoolsesse soppi olla 800 aastat tagasi tõenäoliselt üle 2 m sügav, võimaldades randuda umbes kahemeetrise süvisega laevadel, ka uudsetel suurtel kogedel.

Ülevaadet Upsulahe idapoolse rannaala kõrgussuhetest ja samakõrgusjoonte „jõnksust“ aitab täiendada ja täpsustada väljavõte maa-ameti hübriidkaardilt (vt joonis 3, millele on autori poolt kantud 13. sajandi alguse mereranna tõenäolised piirjooned, helerohelised jooned).

Omaaegsete rannajoonte määramisel on lähtutud üldtunnustatud maakoore kerkimise andmetest, mille järgi kerkib praegu Eesti loodeosa maakoor pisut üle 2 mm aastas. Kuna minevikus on maakerge olnud palju kiirem, siis võib arvestada Põhja-Saaremaa rannajoone kohal viimase 800 aasta kohta ümmarguselt 2,5-meetrise maakerkega.

Joonisel 3 on ümariku rohelise markeriga tähistatud kivilinnuse asukoht. Joonisel on näha ka nüüdisaegse 1 m samakõrgusjoone kaudu kujutatud omaaegse merepõhja kõrgussuhete profiil ning kõnealuse süvendi täpsemad kontuurid. Näeme, et süvendi mõõtmed on ümmarguselt 100 x 50 meetrit. Selle keskmine sügavus oli omal ajal kindlasti suurem, kuid loodusjõudude poolt sajandite jooksul tasandatuna on sellest sügavusest nüüdseks järele jäänud, võrreldes ümbritseva mereranna alaga, umbes 50 cm. Võib-olla võib sedagi erisust sajandite jooksul merepõhjas ja hiljem mererannal vete ning lainete poolt uhutud rannaalal lugeda suureks erisuseks?

Tähelepanuväärne on nüüdisaegse 1 m samakõrgusjoone idasuunalise lõigu kokkulangevus 2,5 m samakõrgusjoone näha oleva idasuunalise lõiguga. Kui need ühendada, saame ümmarguselt 200 m pikkuse lääne-ida suunalise süvendi põhjapoolse servajoone, mis lõikub vähehaaval kõrgenevasse poolsaare serva, kivilinnuse aluskünka jalamisse. Võib-olla oli selle süvendi idapoolne külg kunagi ka kivilinnusele lähima sadama osa?

Samas ulatub süvendi idapoolne külg omaaegse 13. sajandi alguse merekalda joonele küllaltki lähedale, luues ettekujutuse sellel joonel paikneda võinud sadamaala idaservast. Kuna süvend lõikub poolsaare idaküljel vähehaaval tõusvasse ehk kõrgenevasse maapinda, jääb sellest omaaegsest kaldaalast mulje kui algelisest sadamakaist.

Oluliseks teguriks süvendi „sihtotstarbelisuse“ määramisel on ka selle tegelik paiknemine kivilinnuse vahetus läheduses ja selle orienteeritus ümbruse ning linnuse suhtes. Võib arvata, et 13. sajandi alguses, nüüdsele mererannale palju lähemal asunud madalmere poolt on otse kivilinnuse suunas rajatud (veerkivisesse? või liivasesse?) merepõhja süvendatud juurdepääsukanal, mis lõikub linnuse jalamiks olevasse mäekülge.

Näeme et sellise süvendi rajamise korral on tulnud süvendustöid teha umbes 150 m pikkusel trassil. Tõenäoliselt võis see olla jõukohane, kuigi tehnoloogiliselt vägagi keerukas ettevõtmine kuningas Valdemar II inseneridele ja ehitusmeistritele ning tema suurele sõjaväele. Taanlaste eesmärgid olid ju igal juhul suured ja ettevõetud tööd väärisid pingutusi.

Kivilinnuse siseõue alalt jääb omaaegse sadamaala veepiirini ümmarguselt vaid pisut üle sajakonna meetri. Samas on võimaliku sadama akvatooriumi sügavamaks kaevatud ala kivilinnuse sadama jaoks loogiliselt kõige sobivamas kohas. Kuskile mujale polekski seda mõistlik olnud rajada. Tõenäoliselt ei ole kivilinnuse lähemas ümbruses ühtegi sobivamat kohta kindlust teenindava sadama rajamiseks.


Täna loetuimad
Saaremaa Halduse haldusjuhiks sai Silvester Hamann  (7)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle
Laurentiuse kiriku tornist leiti mürsk (2)
Villa Meissneri arendus jõudis poole peale (1)
Orissaare gümnaasium ja Tornimäe kool liidrikohal
Pihtla ja Torgu vabatahtlikud on Lääne regiooni parimad
Kuressaare Soojuse majanduslik tervis on hea (12)
Lugeja küsib, jurist vastab (5)
Põllumehed kinkisid igale riigikogu liikmele traktori
Isehakanud Norra kuningatest
Laadamelu kuulub vankumatult jõulude ootamise aega
Praamireisijate arv liigub rekordi suunas (6)
SPIK kogus õnneloosiga ligi 600 eurot
JUHTKIRI - Elus ajalugu kirikutornis (1)
Nädala loetavuse top 5
Saaremaa Halduse haldusjuhiks sai Silvester Hamann  (7)
Vald soovib tagasisidet metsaettevõtte kohta (5)
Purjus mees sõitis autoga katusele  (8)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle
Sotsiaalmajas vägivallatseti taas (2)
Kommentaarid
Praamireisijate arv liigub rekordi suunas (6)
Lugeja küsib, jurist vastab (5)
Tuuli Pärtel: uskugem Saaremaa helgesse tulevikku (5)
Laurentiuse kiriku tornist leiti mürsk (2)
Kuressaare Soojuse majanduslik tervis on hea (12)
JUHTKIRI - Elus ajalugu kirikutornis (1)
Saaremaa Halduse haldusjuhiks sai Silvester Hamann  (7)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (63)
Villa Meissneri arendus jõudis poole peale (1)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (21)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud