[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 21. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Eluratas

Karja kodumajanduskool 90 (II)
Autor: Arvi Truu
Reede, 01. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Koolile andsid sissetulekut piima müümine meiereisse, sigade müük Lihaekspordile ja Külmutusele ning vilja müük Rotermanni tehastele. Mõningat tulu saadi talunike hobuste, lehmade, lammaste ja sigade paaritamise eest.

Oma töölistele müüdi liha, piima, mune ja aedvilja, talunikele isegi heina. Arvepidamist peeti täpselt.

Kui 1928. a oli liigvesi ikaldanud põllusaagi, siis edaspidi läks majandustegevus ülesmäge. 1930. a tekkis küll kavatsus kool Kaarma-Suuremõisasse kolida, aga sellest ei saanud asja. 1933/34. majandusaastal oli käive 8238 krooni ja sellele järgneval majandusaastal kasum 1072 krooni. Ka edaspidi tuldi ots otsaga kokku.

Õppetöö edenes. Kooli juures tegutsesid enesearendamisele suunatud õpilasring ja laulukoor. Kool andis õpilastele vajadusel protsendita laenu. Kooli hoolekogus osales oma ala asjatundjaid, nende hulgas ka Valjala majandustegevuse entusiast Georg Lember.

Aastatel 1934–1936 tegutses taluperenaise abide eriklass. Selleks laenati mööblit maahaiglast. 1937. a õppis koolis 36 õpilast, soovijaid olnuks rohkemgi.

Õpilased ise ketrasid lõnga, kudusid ning õmblesid endile koolivormi. Tehti ka vaipu, linikuid, kooti põrandariideid, mis olid näitustelgi väljas. Nii kooli juures kui lähikülades Pammas, Leisis, Pärsamal ning Koiklas korraldati lühiajalisi keedu- ja majapidamiskursusi.

1934. a kooli lõpuaktusel ja jõulupuul viibisid külalistena õpetajad Kirotar Kaarmalt ning Häidesk Kõljalast, aga ka Kavandi maanoorte ringi juhataja Olga Kalm ning pedagoog ja koolikirjanik Anton Koel. Maavalitsusest osalesid Hendrik Otstavel, Jaan Teetsov ning Magnus Õispuu. Väljas oli õpilastööde näitus ja esines õpilaste laulukoor. Lõpetajate hulgas oli ka Alma Rand-Imhof, kes taasiseseisvumise perioodil toetas palju Leisi valda, kooli ja Karja kirikut.

Karja mõisa kasutamise perspektiivide vastu oli huvi tundnud ka Eesti riigihoidja Konstantin Päts, kui ta 1921. a puhkuse ajal käis ümbruskonna taludes. 1930. aastatel, kui sõjavägede ülemjuhataja Johannes Laidoner uuris Saaremaa muistseid sõjateid, külastas ta ka kodumajanduskooli.

1937. a korraldati Karjas Eesti Maanaiste Seltsi kokkutulek, kus osales ligi 5000 naist. Peakõnelejaks oli kirjanik August Mälk. Kokkutulekul osalesid Eesti Kodumajanduse Kogu esinaine Linda Eenpalu ning Eesti Maanaiste Keskseltsi esinaine Liis Käbin. Kohal oli ka sõprusdelegatsioon Poolast.

Korraldati lõkkeõhtu, esinesid laulukoorid. Õnnistati piirkondlike maanaiste seltside lippe. Gustav Sergo aurikul Viire tuli teha palju reise külalisi saartele ning hiljem tagasi mandrile toimetamiseks. See kokkutulek jäigi Karjas korraldatud suurimaks ürituseks..

Kooli auraamatusse jäädvustati ka president

1938. a toimusid kodumajanduskooli juures hobuste veovõistlused. 1939. a peeti Karjas maanoorte teine kokkutulek, kus kohal viibimisega innustas rahvast president Konstantin Päts. Ta kirjutas nime kodumajanduskooli auraamatusse. Pätsi ringreisist Saaremaal tehti helifilm.

Nagu mäletasid Rosalie Peit ja Heino Väli, ei olnud kodumajanduskoolis käimine ainult töö ja tuupimine. Isetegevusnumbritega käidi esinemas Pärsamal, Leisis ja mujalgi. Kui õppuritel õnnestus saada „linnaluba“, käidi ümbruskonnas pidudel ja Ristiväravas tantsimas. Ka kohalikud poisid tegid elu lõbusamaks, kui nad tüdrukutele külma sauna kütsid, ohakaid saunavihta peitsid või voodilinade abil teisele korrusele ronisid.

1939/40. a külm talv tegi liiga ilu- ja viljapuudele ning võttis ära ka üle saja aasta vanuse pirnipuu.

Nõukogude korra kehtestamisel lisandusid 1940. a õppekavasse vene keel, NSVL konstitutsioon ja sõjaline kasvatus. 1941. a jäi õppuritel kool lõpetamata ja neil tuli jätkata järgmisel aastal, kuna koolijuhataja ning mitme töötaja küüditamise järel õppetöö soikus.

Saksa ajal tuli õppekavva vene keele asemel saksa keel. Saksa ohvitserid käisid kooliga tutvumas. 1943. a majutati kooli ruumidesse ka Venemaalt tulnud põgenike perekondi, kes aitasid aiatöid teha. Kooli õpilased ja ümbruskonna elanikud kudusid kindaid ja sokke Eesti Leegioni poistele. Sel aastal lõpetas kooli viimane, XV lend. Järgmisel kevadel alustanud XVI lend saadeti enne lõpetamist laiali, kuna kooli ruumidesse paigutati Saksa sõjaväeosa ja -haigla. Nii lõppes ühe kooli lugu, kus said hariduse ja tööharjumuse mitusada tütarlast.

Sõja ajal põles osa mõisa kõrvalhoonetest maha. Uue võimu tulekul rajati siia algul masina-traktorijaama hobulaenutuspunkt, seejärel katsepunkt ja lõpuks Karja näidissovhoosi keskus.

Kooli minevikku on säilitatud

Kooli lõpetanud on korraldanud mitmeid kokkutulekuid. 1981. a olid Karja sööklas koos 15 viimase, 1943. a lennu lõpetajat. 1997. a korraldati Karjas maanaiste kokkutuleku 60. aastapäeva puhul Karja maakodu päev. Sealgi osales 21 kunagist kodumajanduskooli lõpetanut, nende hulgas ka Alma Imhof Rootsist. Ürituse korraldaja oli Leisi valla kultuurikomisjon eesotsas Tõnu Grepi, Ilmar Kanemägi ja Alfred Prassiga.

Kunagiste lõpetajate ja muinsuskaitse seltsi poolt korraldas üritust Ellen Õnnis Kuressaarest. Oma kohalolekuga austasid kokkutulekut riigikogu liige Liia Hänni, Kuressaare linnavolikogu esimees Laine Tarvis ning Kaarma maanaiste seltsi esinaine Tiiu Kohu. Ürituse avas Leisi vallavanem Mart Mäeker. Pärast tervituskõnesid esinesid kohalikud taidlejad ning Saaremaa ühendatud meeskoor. Kultuuriloolane Heino Väli luges oma luuletusi. Väljas oli kodumajanduskooli aegsete käsitööde näitus.

Karja kodumajanduskoolis õppinute pered on tänulikud teadmiste ja kogemuste eest, mis nende emad ja vanaemad siit said ja oma järeltulijatele edasi andsid.

Nüüd tegutsevad Karjas põllumajandusühistu ja pagaritööstus. Karja külakeskust juhib juba viimase suure kokkutuleku ajast peale perenaine Lii Mägi.


Täna loetuimad
Coopi poebussiliinid alustavad novembris
Detektorist jääb kuldvõru leiuautasust ilma
Saarlaste jooksuau hoidsid kõrgel Kalev Õisnurm ja Eliise Hoogand
Saarlaste tähtpäevi 2019. aastal
Kolme päeva jooksu võit Nikolajevile ja Tšernovile
Vald üürib taksopeatused välja
Seitse selgeltnägijat käisid sügistuuril
Keelpillifestival täitis kuulajad muusikaga
Ideafarm muutub mahedamaks
Pärsamal algasid lustlikud laupäevad
Lähen ja tulen, tulen ja lähen
JUHTKIRI - Jooksmisest ja armastusest
Lätis oli vollemängu täie raha eest
Nädala loetavuse top 5
Coopi poebussiliinid alustavad novembris
Detektorist jääb kuldvõru leiuautasust ilma
Saarlaste jooksuau hoidsid kõrgel Kalev Õisnurm ja Eliise Hoogand
Saarlaste tähtpäevi 2019. aastal
Kolme päeva jooksu võit Nikolajevile ja Tšernovile
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (71)
Kohus ei rahuldanud Leedo 23,9-miljonilist kahjunõuet (18)
Tuhandetest taimeliikidest süüakse valdavalt ainult üheksat (10)
KG õpilased nõuavad kooli menüüsse vegantoitu (58)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (17)
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (17)
Pihtla soovib spordijuhti ja noorsootöötajat (12)
Tervendaja Merle Mägi: ole iseendale teejuhiks (10)
Tornimäe põhikool on rokkiv kool (1)
Petturid üritavad saarlasi telefoni teel ära rääkida (15)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud