[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 22. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Eluratas

Karja kodumajanduskool 90
Autor: Arvi Truu
Reede, 25. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

15. jaanuaril 1929 algas õppetöö Karja talupidajate koolis, hilisema nimega kodumajanduskoolis. Kuna majandustegevus toimus siin juba varem, annavad mõned allikad kooli alguseks 1928. aasta, mille 1. oktoobrist algas uus majandusaasta. Õppetöö alguskuupäeva hakati hiljem tähistama kooli aupäevana.

Kool rajati Karja mõisa, kus varem oli kindlakäeliselt majandanud mõisa omanik Konrad von Sengbusch. Ta oli lisaks veel Saaremaa II kohturingkonna kohtunik, kelle piirkonda kuulus 49 mõisavalda. Kohtunik kinnitas mõisaomanike ja talupoegade vahelised rendilepingud. Ta oli olnud ka Kuressaares kõrtsiomanik, linnavolinik ja linnapea. Karja kihelkonna haritlaste koolitamiseks lõi ta omanimelise sihtkapitali.

1919. a inspekteeris Karja mõisat Jaan Teetsov koos Pärsama valla ametnike Priidu Nõukase, Juhan Tederi, Juhan Külaotsa ja Mihkel Navaga. Teetsovist sai hiljem Saaremaa abimaavanem.

Kuigi I maailmasõda oli kahjustanud mõisa majapidamist, selle lõppemise järel olukord paranes. Mõisal oli endiselt 1312 tiinu (1600 ha) maad, 28 hobust ja 34 lehma; karjatalli varustas veega tuuleturbiin, põllutöötehnikat jätkus. Oli külvatud 122 vakka talivilja. Kuna mõis oli eeskujulikus korras, ei võetud seda põllutöö-ministeeriumi valitsemise alla ega moodustatud maaharijate ühistut, nagu see toimus teistes sealtkandi mõisates – Pamma, Roobaka, Koikla, Tika jt mõisates.

1920. a võõrandati mõis noorelt omanikult Gottschalk Sengbuschilt tollase Saaremaa riigimaade valitseja Otto Meri poolt ja anti üle Saare maavalitsusele, kes andis mõisa endisele omanikule rendile. Ka Otto Meri ise oli siinkandis saanud maad Roobaka ja Pamma maaharijate ühistutelt, soetanud isegi hobuse, kuid läks siiski elama Anepesa külla. Otto oli president Lennart Meri vanaisa.

Gottschalki sugulane, Kaunispe mõisnik Heinrich Oskar Sengbusch elas oma mõisa võõrandamist nii raskelt üle, et läks vabasurma. Erinevalt temast tegutses noor Gottschalk toimekalt edasi. 1905. a karmide sündmuste teravuse lahtudes oli Karja endisest mõisnikust saanud omamoodi rahvamees, kutsutud külaline perekondlikele tähtpäevadele. Kui tal tüdrukute järele jooksmisest aega üle jäi, tegi ta möldritööd vesiveskis ja võttis põllutööl tööjärje üle, lubades noored emad koju lapsi toitma. Heade hobuste eest sai mõis Kuressaare põllumajandusnäituselt autasu.

Vabariigi põllutööministeerium ja Saare maavalitsus olid ette näinud asutada Karja põllumeeste kool. 1924. a ostis maavalitsus selleks otstarbeks riigilt osa mõisamaast, hooneid ja vallasvara. Ülejäänud mõisamaa jagati taludeks ja müüdi koos vallasvaraga põhiliselt Vabadussõjas osalenutele. Tekkisid Karja I ja II asundus.

Samal 1924. a toimusid siin tolleaegse maakonna karjakasvatuse instruktori Hendrik Otstaveli initsiatiivil esimesed pikemad karjakasvatuse kursused, kuhu taludest mindi koos lehmaga. 1925. a uuendas riigimaade valitsus mõisa rendilepingut ja andis endise juustukoja 12 aastaks rendile Gottschalk Sengbuschi, Anton Vesmanni ja Karl Metsääre algatusel loodud Karja Piimatalituse Ühisusele.

1927. a öeldi Sengbuschile mõisa rendileping üles ja temast sai põllutöökooli töödejuhataja kuupalgaga 7000 marka. Töölepingud sõlmiti ka töölistega, sealhulgas mõisaaegsete eestööliste Friido Ranna ja Aleksander Grimbergiga. Osa töötasust maksti veel natuuras. Viljapuuaed renditi esialgu välja F. Bergile ja hiljem Hans Johannesele Parasmetsast. Karjakontrolli teostas Rudolf Timmermann Pärsama kontrollühisuse kaudu.
Tehti ettevalmistusi ametikooli avamiseks. Remonditi mõisahoone ja häärber, osteti 300 sülda katuseroogu. Uut katust käis meister Juhan Lipult vastu võtmas maavanem Mihkel Neps isiklikult. Inventari ja remondimaterjali osteti Johannes Kahu, Karl Bergmanni, R. Schvallbachi jt Kuressaare kauplustest.

Vahepeal oli selgunud, et Karja tuleb ikkagi tütarlaste majapidamiskool. Vladimir Lemberil Vaiverest lasti teha kangastelgi, soad telliti F. Kossleri firmalt Tartust, mööbli valmistas David Mägi. Remonditöödeks võeti Pikalaenupangalt laenu. Mõisahoone ette püstitati lipuvarras ja talli vastu sissesõidutee kõrvale kaevati siloaugud. Kaevamisel tuli välja luustikke, kuna siin oli XIII–XIV sajandil asunud juba ristiusu kalmistu.
1929. a algul jõudis kätte päev, mil kool pidulikult avati ja algas õppetöö. Kohale olid tulnud maavalitsuse, Pärsama valla ning Kõljala põllutöökooli esindajad.

Juba 1927. a oli saabunud esimese õpilaskandidaadi Nadežda Pihti avaldus koos Taaliku kooli juhataja Juhan Lutsu soovitusega. Kooli õppeajaks oli üks aasta. Kooli ülalpidamiskulud kandis maavalitsus, õppemaksu ei olnud. Õpilaste majutamiseks oli internaat. Söögiraha sai tasuda ka natuuras.

Koolijuhatajaks sai Linda Häidrits, õpetajad olid Natalie Sütt, Anna Kiusalaas ja Kõljalast üle toodud Marta Sulg. Õppeaineteks olid toitmisõpetus, koduhoid, kodukorrastus, mesindus-aiandus, ühiskonnaõpetus, lastekasvatus, käsitöö, tervishoid, loomakasvatus ja põllumajandus. Nädalas oli 20 teooria- ja kuni 64 töötundi. Lõpueksamitel kontrolliti teoreetilisi teadmisi ja anti teha praktiline töö.

Paar päeva pärast kooli avamist andis Sengbusch kogu juhtimise üle koolijuhatajale, kes oli üllatunud, et koolil on juba oma karigi olemas. Koolitalu hakkas juhatama õpetaja Tomson. Gongilöögid kuulutasid õppetöö algust juba kell kuus hommikul. Majapidamiskoolile kuulusid maa, millest 17 ha oli kunagi dreenitud, majapidamishooned, 7 hobust ja 14 lehma.

Kohapeal käinud Vahi põllumajanduskooli asjatundjad soovitasid suurendada karja ja teha uudismaad. Muretsetigi maatõugu sugupull, tõusigu saadi seakasvatuse seltsilt ja Kõljala põllutöökoolist. Põltsamaa ETK-lt saadi marjapõõsaid, osteti kanu, kalkuneid ja veelinde.

Saveli Grimberg-Õispuu ja Johannes Truu kaevasid kodumajanduskooli maa kuivendamiseks magistraalkraavi, mida käis vastu võtmas maavalitsuse kultuurtehnik Leo Gens. Telliseid saadi Ossia Kösteri Võlupe telliselöövist, katuselaaste tegi J. Ansperi, lupja põletasid V. Kuusk, E. Männik ja Peeter Vesmes Pammast. Mihkel Porsalt saadi sepasütt, sepatöid tegid Ado Jõgi ja Artemi Mägi Anglast. Kaarel Lätt müüs koolile alusturvast ning Ann Grepp katuseõlgi. Gustav Kärm Kaisakülast tegi regesid ja vankreid, Mihkel Põld aga väiksemaid töövahendeid. Andrei Rand ehitas karjaköögi. Gustav Bartelsilt ja Leisi ühiskaupluselt osteti rauakaupa, väetisi ja okastraati. August Kongats tarnis nahakaupa. Saaremaa majandusühisuselt osteti heina- ja aedviljaseemet. Gottschalk Sengbusch, Martin Kreitsmann noorem ja Leisist Jüri Lember peksid rehte. Vilja jahvatasid Joosep Aru Anglas ja Mihkel Kadarik Leisis. Juhutöid kooli tarbeks tegi ümbruskonnast mitukümmend inimest. Põlluharimist jälgis maa-agronoom Erich Martin ja loomade tervist veterinaar Märt Kuivas.

Järgneb reedel, 1. veebruaril „Elurattas“.

Täna loetuimad
WOW! keskuse ehitustööd kulgevad plaanipäraselt (2)
Lehm ilmus teele (27)
Pidula Wakepark on testimiseks avatud (6)
Väikeses väinas käib merekaabli paigaldamine (2)
Kolm juhti olid napsitanud  (6)
Aigis Audere otsingud Liivi lahel (2)
Vodka pluss tuumamaterjalid võrdub kõva kärakas  (9)
Jutuajamine suvesaarlasega iseseisvuse taastamise aastapäeva künnisel (1)
JUHTKIRI - Tegevust kõigile (4)
21. augustil 1991 – taaskehtestatud Eesti Vabariigi esimesel päeval laeval Georg Ots (5)
Saaremaa suurperedele koguti koolitarbeid  (1)
Saia kalmistul mälestati Vabadusristi kavalere
Seminar sukeldub mereajalukku
Kas Ott Tänak teeb kübaratriki? (6)
Treiel ja Nurme on Eesti parimad
Nädala loetavuse top 5
WOW! keskuse ehitustööd kulgevad plaanipäraselt (2)
Lehm ilmus teele (27)
Pidula Wakepark on testimiseks avatud (6)
Väikeses väinas käib merekaabli paigaldamine (2)
Kolm juhti olid napsitanud  (6)
Kommentaarid
Aigis Audere otsingud Liivi lahel (2)
Mees võis naise riided süüdata (16)
Vodka pluss tuumamaterjalid võrdub kõva kärakas  (9)
Pulmamess pakkus ideid elu tähtsamaks päevaks (5)
Vahur Grünthal: suurim õnn on tänulik patsient (2)
Merinvest koondas 40 töötajat  (30)
Pidula Wakepark on testimiseks avatud (6)
21. augustil 1991 – taaskehtestatud Eesti Vabariigi esimesel päeval laeval Georg Ots (5)
Väikeses väinas käib merekaabli paigaldamine (2)
Kas Ott Tänak teeb kübaratriki? (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud