[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 28. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Eluratas

Soela „Vanalinna“ lugu – sajandipikkune eksiarvamus Saaremaa ajaloos (2)
Autor: Jaan Laas
Reede, 18. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Saaremaa põhjaservas, Pammana poolsaare idakaldal, Soela sadamast paar kilomeetrit põhja suunas võib täheldada rannametsa alal veel tänapäevalgi, omaaegse Kalju talu juures, mõnevõrra kõrgemat pinnamoodustist (nüüdisajal 2,5 m, 800 aastat tagasi umbes 1,5 m merepinnast). Rahvasuus ja ajalooalastes kirjutistes räägitakse sellest paigast kui Soela „Vanalinnast“.

Selle tagasihoidliku, palja silmaga isegi vaevumärgatava madala liivaseljandiku kohta on arvatud ja kirjutatud olulisi asju.
Väikest liivaseljandikku merekaldal on pikka aega peetud Taani kuninga Valdemar II Saaremaale rajatud kivilinnuse omaaegseks asukohaks.

Aluse sellise arvamuse kujunemisele andis baltisakslane Martin Körber (1817–1893), Saaremaal tegutsenud kooliõpetaja, Anseküla pastor ja Saaremaa kodu-uurimise seltsi tegelane. Tema aastatel 1887–1915 avaldatud kolmeköitelise koguteose „Oesel einst und jetzt“ viimases köites, mis ilmus 1915. aastal, on avaldatud seisukoht, mis asetas taanlaste poolt 1222. aastal rajatud kivilinnuse Soela väina äärde, mida rahvasuus on nimetatud „Vanalinnaks“ või „Soelalinnaks“.

M. Körberi tähelepanekute järgi olnud koht „küllaltki selgete pinnavormidega, mis reetnud mingit vana kindlustust“. Valli jäänused piiranud nelinurkset ala 70 sammu pikkuse küljega. Rajatise kolmes nurgas „olnud tunda“ bastionitaolisi muldkindlustusi. M. Körber oletas, et samas lähedal võis asuda ka muistne sadamakoht.

Paarkümmend aastat hiljem jätkas Saaremaale rajatud Taani kivilinnuse otsinguid arhitektuuri- ja kunstiajaloolane Armin Tuulse (1907–1977). Tartu ülikooli juures kaitstud saksakeelses doktoritöös (1942) pühendas ta Soela „Vanalinnale“ juba mõneti rohkem tähelepanu.

Eesti ja Läti linnuste uurija A. Tuulse pidas seda paika tõenäoliseks Valdemar II rajatud kivilinnuse asukohaks. Ta juhtis tähelepanu isegi teatud detailidele vallmoodustiste nurkades, oletades, et need võisid olla rajatud vallide tugikonstruktsioonideks. Kuid samas on ta ka märkinud, et „ […] linnuse alal puuduvad igasugused müürijäänused“. Soela „kivilinnuse“ uurija kohta oli see aus, kuid samas ka vastuoluline märkus.

1965. aastal avaldatud töös peab ka saksa nüüdisaegne ajaloouurija Friedrich Benninghoven, toetudes ilmselt M. Körberi avaldatud materjalidele, Taani kivilinnuse asukohaks Soela küla mereranda.

Eksitav oli/on 1965. aastal ilmunud kapitaalse teose „Eesti arhitektuuri ajalugu“ vastavasisuline tekst: „Kastell-linnuseid hakkasid röövvallutajad ehitama kohe pärast maa vallutamist. 1222. aastal ehitasid taanlased Soela väina kaldale Saaremaa põhjarannikule kastell-linnuse (külgede pikkusega 42 x 45 m).“

Eksitav ja sisult lausa paradoksaalne (pärast 20 aastat hiljem toimunud arheoloogilisi proovikaevamisi Soela Vanalinna alal!) on lugeda „Eesti entsüklopeedia“ 1995. aastal avaldatud VIII köite märksõna „Soela küla“. Selle märksõna all on muu hulgas kirjutatud: „Küla läh. Pammana rannas asunud küngast (nn. S. linna ehk Vanalinna), mis nüüdseks on merre murrutatuna jäänud vee alla, peetakse Valdemar II ehit. kivilinnuse (purustati 1222) asemeks. Arvat. asus samas kohas taanlaste 1206 mainitud ajutine kants.“

Siinkohal tuleb rõhutada, et entsüklopeedia ilmumise ajaks oli kõnealune hüpotees juba vananenud ja uurijate poolt kõrvale heidetud. Murrangu põhjustasid 1974. aastal vabariikliku restaureerimisvalitsuse egiidi all läbi viidud arheoloogilised proovikaevamised, mis näitasid, et selles paigas ei saanud kunagi ega kuidagi olla suuremat „kividest ehitatud kivilinnust“. Kuid nendele uudsetele ja tõestele tulemustele vaatamata jätkus mõnede entusiastlike huviliste toetus Soela „Vanalinna“ paigale kui Taani kuninga kivilinnuse kunagisele asukohale.

Seda seisukohta on viimastel kümnenditel hoidnud ja toetanud ka Soela sadama taastajad ja arendajad, rõhutades seejuures, et „Soela sadama ajalugu ulatub vähemalt 800 aastat tagasi“.

Niisiis, nagu juba märgitud, toimus 1973. aastal ENSV Riikliku Ehituskomitee tellimusel ja vabariikliku restaureerimisvalitsuse teostusel ning U. Hermanni poolt läbi viidud ajalooline uurimus Eesti NSV territooriumil paiknevate oletatavate vasallilinnuste ja kindlustatud mõisamajade kohta. Selles töös käsitleti ka Soela „Vanalinna“ küsimust. Refereerides toetavalt mitmeid eespool mainitud vanemaid seisukohti, jõudis U. Hermann siiski järeldusele, et „lõpliku sõna Soela linnuse kohta annaksid vaid väljakaevamised huvitaval „Vanalinna“ alal“.

1974. aastal toimusid arhitektuuriajaloolase Kalvi Aluve juhtimisel Soela „Vanalinna“ alal arheoloogilised proovikaevamised. Arheoloogiliste kaevamiste tulemused esitati 1979. aastal uurimistöö aruandes ning järgmisel aastal ilmunud raamatus.

Järeldus, milleni Kalvi Aluve ja arheoloog Jaan Tamm jõudsid, oli lühidalt järgmine – mingit kivikastelli Soelas „Vanalinnaks“ kutsutaval kohal ei ole paiknenud. „Seal on ainult loodus, meri ja tuul merekaldaga mänginud ja tõesti midagi muldkindlustust meenutavat kujundanud. Ainult ühtegi müürikivi pole mängus olnud.“

Nagu me nüüd teame, oli see otsus vaid osaliselt õige. Kivikastelli selle koha peal ei ole muidugi olnud. Kuid järeldus, et loodusjõud on selle „muldkindlustuse“-taolise rajatise asja ees teist taga oma lõbuks kuidagi üles seadnud, ei ole ka õige. Kuigi tegu pole kuningas Valdemar II käsul rajatud kivikastelliga, on see ometi inimeste kätetöö.

Hea ja kindla tunnistuse selle kohta annavad krahv Mellini suurepärases atlases toodud andmed. 1790-ndate aastate paiku Saaremaa asustust ja teid esitaval kaardil on selgesti tähistatud Pammana poolsaare idapoolne külg koos sellel lookleva vana teega ja tollaste randrüütlite ehk piirivalvurite piirkonnaülema väikese kindlustatud tugipunktiga. Krahv Mellini kaardilehel on see rajatis kujutatud tillukese, telki meenutava tingmärgiga.

Kõigile eeltoodud eksitustele vaatamata võime nüüd, teades Taani kuninga rajatud kivilinnuse tegelikku asukohta ja selle tõelisi mastaape, tunnistada ka Soela „Vanalinna“ positiivset, kivikastelli õigele asukohale viitavat rolli seniste otsingute raames. Võib arvata, et kunagi ammu-ammu teadsid ja mäletasid kohalikud saarlased hiljutisi võitlusi ning võitluspaiku hästi ja täpselt.

Kuid vähehaaval ähmastus ja kadus see täpne teadmine, asendudes pikapeale teatud intuitiivset laadi teadmusega, et kuskil siinsamas, Upsu lahe kallastel peaks see lõhutud kivilinn ju olema. Kuna aga kuningliku kivilinna ase on ootamatult suurel alal ja tiheda metsa alla laotatud, siis ei ole kerge olnud seda maapinnal ära tunda. Küll aga peaks kivikastelli ala paistma üle lahe neile, kes oskavad Soela „Vanalinna“ künkalt Triigi poolsaare poole vaadata. Ammust ajast ümbruskonnas hästi teada Triigi Nina on siin heaks orientiiriks.

Täna loetuimad
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (8)
Prokurör küsis toakaaslast pussitanud mehele pikka vangistust (5)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (29)
Kajakas haudub kesklinna parklas autode vahel mune (6)
Õpilastele jätkub veel toidupakke (4)
Vilsandi soetas loomade ja kauba veoks pargase (1)
Kevadjooksu võitsid Eliise Hoogand ja Kalev Õisnurm
Võidutule toovad tänavu Rando Nõmm ja Andrei Tšernobrovkin
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (4)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (53)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (15)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (14)
Kommentaarid
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (29)
Kajakas haudub kesklinna parklas autode vahel mune (6)
Prokurör küsis toakaaslast pussitanud mehele pikka vangistust (5)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (15)
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (8)
Vilsandi soetas loomade ja kauba veoks pargase (1)
Õpilastele jätkub veel toidupakke (4)
Kaluri tee elanikud ei nõustu uue aadressiga (lisatud valla selgitus) (4)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (14)
Orissaare Konsum avab homme uksed (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud