[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 08. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Eluratas

100 aastat ja rohkem kui 60
Autor: Peeter Olesk
Reede, 11. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Üksvahe oli meil kohatuks kombeks kirjutada eeskätt kas suurtest sündmustest või päevakajalistest uudistest, mitte aga tööinimestest ja nende tegemistest. Lubadustest, kuid mitte sellest, mis on tehtud ära. Paraadfotodest ning videote “sisust“, mitte aga elu argipäeva praktilisest küljest.

Mõnikord on see loomulik, eriti siis, kui suur sündmus tuleb ootamatult ja ühtlasi ka ergutab praktikat. Ants Antsoni olümpiavõit kiiruisutamises tõmbas isetehtud jäästaadionitele kindlasti rohkem uisutajaid kui vaatajaid. Sinna ei mindud fännama, seal pandi ennast proovile.

Nüüd käivad asjad teisipidi. Kas elatakse kaasa või, mis veelgi halvem, sündmust ei nähta üldse kuskil. See ei ulatu üle uudiskünnise läve, sest ta ei paku teenust nagu vereproovi andmine päeva-meditsiinis.

Kindlasti oli töömees 1958. aastal asutatud ajakirja Keel ja Kirjandus esimene toimetaja, Leisist pärit sõjaväeajakirjanik Olev Jõgi. Ta sündis 9. jaanuaril 1919. Ta ei olnud eriline ja kiire reaktsiooniga numbritegija, kes äratanuks kolme- või neljatoalise toimetuse keskmises ruumis seltskondlikku tähelepanu, naernuks sundimatult ja lõõpinud andresenliku lahedusega pidurdamatult, hoidudes ise seltskonna ja igasuguste vigurite keskele.

Lõbusa näoga Olev Jõge polegi mul meeles ja ma ei mäleta, et ta oleks muianud. Kui ta tõepoolest muigas, siis poole suuga, rohkem enesesse kui teistele rõõmuks. Sigaret suus või piip hambus – niisugune Olev Jõgi oli mulle võõravõitu.

Töömees oli Olev Jõgi laua taga kui kirjutaja, kes igal päeval ning tunnil toimetusse ei ilmunudki – ehkki ma ei mäleta, et ta oleks nagu Nigol Andresen pidanud pikki kõnesid ja taganematult väidelnud, sekkudes nõnda, et oli kunst rääkida talle vahele. Olev Jõgi toimetas pigem pikaldaselt kui kärsitult, aeglaselt tõsiasju kontrollides ja selles mõttes mitte-ruttavalt. Kus see tähelepanu äratas, oli teatav vaoshoitus järelduste tegemisel ning tõepoolest, ajakirja numbrite sisu oli mõeldud läbi ja küllaltki kõrvalekaldumatu.

Ammugi ei kirjutanud toimetaja numbrist numbrisse ega üle numbri ning kuna number oli filoloogiline, mitte kirjanduslik ega publitsistlik, siis üks parameetreid, mida Olev Jõgi tundlikult jälgis, oli tasakaal filoloogia osade vahel.

Oli ka teine, nimelt nõukogudelikkuse püüdlik vältimine ja hoidumine labasest päevakajalikkusest ning uurimuste, sh pisiuurimuste eelistamine ja vabavormilise esseistika hoidmine vististi algusest peale ajakirja Looming kasuks (proportsioon, milles enne sõda oldi vabameelsemad).

Niisiis saanuks Olev Jõgi nüüd 100-aastaseks, tema poolt loodud ajakiri oleks aga vanem kui 60 aastat. Suuri sõnu endid Olev Jõgi ise ei armastanud ning on, nagu oleks argine töö olnud talle lähedasem kui sekeldamine ja üldine kirjanduselu sõna võimalikult laias tähenduses.

Kui ta kirjutas, siis pigem karedalt kui hõisates. Kui ta kommenteeris, siis rohkem süvenemisi kui napilt. 1950. aastatel pääses maksvusele venekeelne sõna ülevaatlikkus, mida kasutati eeskätt venepäraselt. See vorm lubas kirjutada kõigest ja ilma erilise distsipliinita. Ütlemata seda otsesõnu välja – Olev Jõgi ei armastanud distsipliinitust. See andis Keele ja Kirjanduse aastakäikudele ranguse. Seda ajakirja on hea kätte võtta. Koolmeisterlikkus puudub, ajutisuse asemel on arvestatav püsivus.

Täna loetuimad
Perekondlik
Thule Kojal on oma kuusk (21)
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (31)
Läätsa külas hukkus korteripõlengus mees
Liivale poodi sõitis üle kolmesaja inimese (3)
Muhus võisteldakse esmakordselt Eestis legoautode kiirenduses
Pensionärid tähistasid külamaja soojakssaamist peoga
Maakonnast saavad Europeade’ile kõik soovijad
JUHTKIRI - Kui läheb liiga hästi
Kuidas vaigistada valu ja alandada palavikku
Följeton „Aaviku tund Hariduse tänaval”
Indrek Hargla ei oska kirjutada igavat tavalist teatrit
Jõulutäht on aastavahetuse lemmiklill
Johannes Aavik õpilase ja õpetajana Kuressaares ja mandril
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (61)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (37)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (4)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (13)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Thule Kojal on oma kuusk (21)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (37)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (70)
Liivale poodi sõitis üle kolmesaja inimese (3)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (31)
Tornimäel tunnustati siseturvalisuse vabatahtlikke (2)
Saaremaa põllumehed lähevad pealinna meelt avaldama (1)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (61)
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata (17)
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud