[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 14. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Eluratas

Olev Jõgi mälestusi keskkoolipäevilt
Autor: MM
Reede, 11. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Minu ajal kandis keskkool tegelikult kolme nime: Saaremaa Progümnaasium (kus õppisin II–V klassis 1935–1938), Saaremaa Gümnaasium (kus õppisin I–II klassis 1938–1940) ja Kuressaare Keskkool (kus õppisin VI klassis 1940–1941), mille lõpetasin ja mille tunnistuse ma sain. Nüüd veidi koolielust.

Eesti keele tunde oli kogu õppeaja vältel neli nädalatundi, sealjuures ühel korral kaks tundi järjest, klassikirjandite kirjutamiseks. III ja IV progümnaasiumi klassis (s.o 7. ja 8. õppeaastal) oli meil õpetajaks Marta Sööt, hiljem kuni lõpuni, mag Bernhard Sööt. Neist Marta, nagu tundub, oli keeleõpetajana parem, ta ei tahtnud tähti taevast alla tuua, õpetas lihtsalt, kuid tema juhendamisel said eriti grammatikaküsimused selgeks.

Grammatika õppimiseks kasutasime E. Muugi jt õpikuid. Need olid head, selged õpikud ja nende järgi sai, kes viitsis, käänamise, pööramise ja lauseõpetuse ses ulatuses selgeks, nagu seda vaja oli. Nõuti käänd- ja pöördkondade tundmist ja oskust määrata tüüpsõnu, samuti pidi oskama määrata lauseliikmeid. Kontrolltöid neis küsimusis tehti korduvalt, ja mulle tundub, et need ei olnud rasked. Harilikult oli kontrolltöid kaks korda poolaastas. Muugi süsteem oli hea süsteem, veel mitmeid aastaid Keele ja Kirjanduse toimetajanagi on mulle omal ajal keskkoolis omandatud teadmistest kasu olnud.
Kirjandustunnid olid grammatikatundidest eraldi. Kirjanduse õpetamises valitses teistsugune süsteem kui praegu. Ma ei tea, missugused olid kohustuslikud programminõudmised, kuid hiljem mujalt kuuldust olen aru saanud, et kirjanduse õpetajal olid üsna suured vabadused ise määrata, mida ta õpetab, kuidas ta õpetab ja millele erilist rõhku paneb.

Ta ise määras õpikud (neid oli valida, muide omaaegsete kommete iseloomustamiseks: sügisel kooli esimesel päeval leidsime oma laudadelt raamatukaupluste nimestikud õpikute kohta, mida keegi pakkus, algul oli pakkujaid kaks – O. Liivi ja Halliku raamatukauplus, hiljem jäi üks, vanade õpikute müümine käis äritegemise korras ka koolikoridorides õpilaste endi vahel) ja õpetatava piirid. Eriline tähtsus on sellel, et tegelikult langes peamine rõhk mitte tuupimisele, vaid iseseisvale tööle. Kohustusliku kirjanduse nimekiri meil oli, aga mitte igas klassis ja selle lugemist enamasti ei kontrollitud. Kuid iseseisev töö tegi aine huvitavaks.

Kui on jutt kirjanduse õpetamisest, siis ei pääse mööda ka kirjandusringist. Kirjandusringi liikmeks võis astuda progümnaasiumi V klassist alates. Ring korraldas semestris paar korda kirjandusõhtuid ettekannete ja deklamatsioonidega. Osavõtt oli keskmine, peamiselt tõi publikut kohale tants, millega selline üritus ikka lõppes. Kuid huvilistele pakkus kirjandusõhtu siiski enesearendusvõimalusi. Esinemist peeti auasjaks ja sellega sai omandada esinemisvilumusi. Ka mina esinesin kirjandusõhtutel mitu korda, praegu mäletan, et progümnaasiumi IV klassis tegin ettekande August Mälgu “Läänemere isandatest” (nagu pärast kuulsin, nurisenud direktor selle liigkriitiliste toonide pärast), teine ettekanne oli K. E. Söödi kohta tema juubeliõhtul.

Kirjandusring korraldas kirjandusvõistlusi kahes, nooremas ja vanemas grupis, võis esineda ka kas ilukirjanduslike katsetega või etteantud teemadel. Võtsin neist osa kolmel korral. 1936. a noorema grupis teemal (see oli ette antud) “Eesti rahvausund rahvaluule aineil” (sain I auhinna). 1938. a proovisin ilukirjanduslikus vormis äärmiselt pessimistliku novelliga “Nõiaring” vanema grupis (samuti I auhind).

Kirjandusringist rääkides tuleb mainida ka tema ajakirja, mis kandis pealkirja Kume Rivi. Kirjandusringil oli hoone teise korruse koridoris oma kapp, kus hoiti ringile kuuluvaid asju, ka tema raamatukogu. Imelikul kombel ei mäleta sealt ühtki raamatut, võib-olla neid polnudki, küll aga koguti sinna paremaid õpilasreferaate, võistlustel auhinnatud töid ja ringi ajakirja. Seda anti välja kahes eksemplaris üks kord aastas, viimase numbrid olid jõudnud kahekümne ligi.

Ümber kirjutati käsitsi. Neid oli seal kapis kenake kogu, kõik suurekaustalised, väga heal paberil, kaanekujundus ikka moodsalt kubistlik või konstruktivistlik. Mida see nimi Kume Rivi peab tähendama, selles ei jõudnudki selgusele, joonistusõpetaja Alma Klauren ütles kord, kui temalt küsisin, et see olevat midagi kaugel kumenduvat, aga kas just rivi, see jäi kahtlaseks.

Seoses õppimisega tahaksin lisada veel paar sõna tolleaegses koolis valitsenud korrast ja direktor Eduard Pukist.
Kord oli väga kõva, peaaegu sõjaväeline. Puki kohta räägitigi, et ta kui endine ohvitser (seda ta oligi) on kooli korra sisseseadmisel snitti võtnud sõjaväest. Mööndes kohe, et see on liialdus, peab siiski mainima, et mõnes suhtes olime küll nagu noored soldatid. Kui oli kehtestatud mingi nõue, siis pidi seda täidetama täht-tähelt ja igasugust kõrvalekaldumist pandi tähele ning vähemalt märkuse said korrarikkumise eest.

Range kord valitses koolivormi kandmises. Ei olnud juttugi, et õpilane oleks tohtinud linnas liikuda mingi muu peakattega kui vormimüts. Ainult talvel külmadega võis muud peakatet kanda. Ja tõepoolest, vormimütsi kanti, veel enam, kooli vormimüts oli au sees. Ka muus osas ei tohtinud koolivormist olla mingit kõrvalekaldumist. Progümnaasiumi klassides, kuni viiendani, kandsid poisid kinnise kraega pintsakuid, varem pidid need olema tumesinised, alates V klassist kuni lõpuni tumehallid. Kui oli kinnise kraega pintsak, pidi krae alla olema õmmeldud valge krae – täpselt nagu sõjaväes. Neis klassides ei tohtinud poisid kasvatada ka pikki juukseid, pead olid masinaga siledaks aetud nagu sõjaväes.

Tüdrukud kandsid koolis tumesiniseid, lõpupoole isegi helesiniseid kitleid (viimaseid selle tagamõttega, et nad kitleid sagedamini peseksid!), millel oli peal valge krae, pidulikel juhtudel tumesiniseid kleite ja musti volditud põllesid, valge krae ja kätised pidid olema, sukad pidid olema mustad.
Meie direktori kohta pole ma tagantjärele kuulnud kellegi suust midagi halba, kõik on temast ja tema isiksusest olnud väga kõrgel arvamusel. Ta oli suurte teenetega haridustegelane. Igatahes ei ole ma tundnud autoriteetsemat koolimeest kui direktor Pukk.

Autori artiklist “Olev Jõgi mälestused” kogumikust “Saaremaa Ühisgümnaasium 1865–1995”.

Täna loetuimad
Valla sotsiaaltöötajat tapmisega ähvardanud naist ootab vangistus (1)
Purjus noormees põrutas autoga läbi aia (3)
Inimene jäi Kuressaares langenud puu alla
Abivallavanem Jüri Linde: kesklinna sulgemine on ettevõtjatele kasulik (1)
Ettevõtja annetas Orissaare muusikakoolile klaveri
Turismi- ja turundusteenistuse juhatajaks saab Helina Andruškevitšus (1)
Saaremaal viiakse läbi kaevude joogivee uuring
Koalitsioonierakonnad arutavad kesklinna liikluskorraldust
Nädala loetavuse top 5
Hannes Sepp: hooaeg tuleb atraktiivne (21)
Ehtne Saaremaa vallutas Kuressaare kesklinna (5)
Henri Pihel võitis Kihelkonna rahvaralli
JUHTKIRI - Ehtne melu kesklinnas (4)
Valla sotsiaaltöötajat tapmisega ähvardanud naist ootab vangistus (1)
Kommentaarid
Abivallavanem Jüri Linde: kesklinna sulgemine on ettevõtjatele kasulik (1)
Valla sotsiaaltöötajat tapmisega ähvardanud naist ootab vangistus (1)
Hannes Sepp: hooaeg tuleb atraktiivne (21)
Purjus noormees põrutas autoga läbi aia (3)
Turismi- ja turundusteenistuse juhatajaks saab Helina Andruškevitšus (1)
Ehtne Saaremaa vallutas Kuressaare kesklinna (5)
Maakonna bussiliiklus viiakse üle suvisele sõiduplaanile (3)
Ruumipuuduses Ouman saab tootmispinda juurde (12)
Kolmandasse sambasse säästmine on väljakutse inimloomusele (6)
Alates 15. juulist võib väliüritustel osaleda kuni 2000 inimest  (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud