[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 06. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Eluratas

60 aastat piimakombinaadi asutamisest (3)
Autor: Arvi Truu
Reede, 04. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Äsja möödus 60 aastat Saaremaa või- ja juustutööstuse kombinaadi – piimakombinaadi loomisest. Kombinaat ei tekkinud tühjale kohale, kuna piima töödeldi Saaremaal juba pikka aega.

Esimesed teated juustu valmistamise kohta Saaremaal pärinevad 1569. aastast, mil juustu tehti Maasi ordulinnuse piirkonnas. XIX–XX sajandil olid enamikus Saaremaa mõisates piimakojad, mõnes neist tehti ka juustu. Kuulsad olid Saaremaa juustutöösturid Imhof, Spring, Schlup ja Kuus, kes ühtekokku kogusid ligemale paarkümmend kuld- ja hõbeauraha Euroopa näitustelt-messidelt kõrgekvaliteedilise juustu eest.

1899. a loodud Valjala põllumajandusühisuse juurde tehti 1912. a Saaremaa esimene ühispiimatalitus, kus esimeheks sai praeguse Austria presidendi sugulane Ernst Julius van der Bellen. 1913. a loodi Püha piimaühing.
Pärast Eesti riigi tulekut rajati ajavahemikul 1923–929 Saaremaale ligi paarkümmend ühispiimatalitust. Võiga maksis Eesti riik Vabadussõja võlgu ja piimaraha tagas talude elujärje paranemise. Valjala edumeelne talunik Kristine Mihkels sai 1936. a üle kahe tuhande krooni piimaraha.

Eesti või hea maine välisturul kindlustas 1924. a loodud piimatoodete kontrolljaama hoolas töö. Saare maavalitsuse poolt või kvaliteedi rändauhinnana ringlema pandud hõbekannu võitsid vaheldumisi Pöide, Valjala, Tõlluste ja Muhu meierei. Muhu piimaühing sai 1937. a Berliinis ülemaailmse piimanduskongressi raames korraldatud rahvusvahelisel võikonkursil II auhinna, mille tähisena annetati ühingule marmortahvel. Pöide meierei oli tootmismahu ja või kvaliteedi osas Eesti parimate hulgas.

II maailmasõja puhkemisel kehtestati talunikele piima ja teiste põllumajandussaaduste müügi sundkohustused. Põllumajandusühistutega liidetud piimaühistud pidid hea seisma maa harimise, rehepeksmise ja vilja jahvatamise eest. Saaremaa piimaühistutel oli abimajandeid, kus kasvatati loomi, tehti tõuparandust, hautati tibupoegi ja muretseti talunikele jõusööta. Ühistutel oli põllumajandussaaduste kokkuostu- ja müügipunkte. Laadjala piimaühistu tegi Kuressaares leiba ja pidas kolme kauplust, kus müüdi isegi alkoholi.

Kombinaadi kesktööstus asus Laadjalas

1950. aastaks olid piimatoojad taastanud sõjatules hävinenud meiereid. Nüüd aga võeti eraalgatusel põhinenud ühistud riigi poolt üle ja loodi riiklikud võitööstused.

1950. aastate teisel poolel, „Hruštšovi sula“ ajal anti liiduvabariikidele rohkem sõnaõigust tööstuse arendamiseks ja tootmistegevuse laiendamiseks. 1957. a loodud Eesti Rahvamajanduse Nõukogu lõi oma 3. novembri 1958. a määrusega Eestisse võitööstuste baasil esialgu kuus piimakombinaati, neist ühe Saaremaale. Liha- ja piimatööstuse valitsus nimetas ametisse Saaremaa kombinaadi juhtkonna, kes alustas tööd 1. detsembril 1958. Kombinaadi direktoriks sai endine Valjala võitööstuse vaneminsener Otto Sardis, peainseneriks Laadjala võitööstuse direktor Hans Eisenschmidt, peatehnoloogiks Vello Kotkas ning pearaamatupidajaks Hilja Rotmeister. Kombinaadi kesktööstuseks kinnitati Laadjala võitööstus. Kombinaadi moodustamisega langes ära kohustus kooskõlastada tootmisalaseid küsimusi Tallinna piima- ja võitööstuse trustiga.

Kuna juba 1930. aastatel peeti vajalikuks Kuressaarde uue meierei ehitamist, oli nüüd selleks eeltöö tehtud. Suurema piimatööstuse rajamist nõudis ka majanditelt ja elanikkonnalt kokku ostetava piimakoguse suurenemine. Laadjala võitööstusele oli juba Kingissepa remondi-tehnikajaamalt üle antud endine militaarotstarbeline raudteedepoo maksumusega 1,29 miljonit rubla. Kuigi võitööstused jäid kombinaadi koosseisus kuni 1963. aastani omaette bilanssidele, alustati kohe uute tööstuste rajamise ettevalmistamisega.

Valjalga nähti ette ehitada Eesti näidisjuustutööstus. Sel eesmärgil kinnitas kombinaadi juhtkond sinna 1959. a uueks direktoriks Vladimir Peegeli. Alustati ka raudteedepoost piimatööstuse projekteerimist linna.

Valjala näidisjuustutööstus sai valmis 1963. a ja piimakombinaadi kesktööstus 1965. a. Ehitas Kingissepa mehhaniseeritud ehituskolonn koos kümne allettevõtjaga. Kuna kesktööstus jäi kohe tootmistegevusele kitsaks, tuli seda hakata laiendama oma jõududega.

Valjala juustutööstus sai uudse tehnoloogilise lahenduse: juustukatlad vannide asemel, soolamine konteinerites ning laagerdamine rippriiulitel. Seetõttu oli tööstuse makett väljas Moskvas üleliidulisel rahvamajanduse saavutuste näitusel. Toodangumahu suure tõusu tõttu tuli vahel juustude hooldamisel kasutada Kallemäe raketiväelaste abi. Juustu laagerdamise kiirendamiseks kasutati Vändras Urmas Altmeri pool väljatöötatud biopreparaati.

Kombinaadi kesktööstuse käikuandmine kujunes raskeks energeetikamajanduse projekteerimisvigade, viletsa kivisöe ja kehva tehnilise baasi tõttu. Vahel tuli kogu piim Valjalga saata. Loobuti lähteülesandes ette nähtud Melešini rõõsakoorevõi tootmisest, hapukoorevõi tegemiseks rakendati Eesti suurimad võimasinad. Abi oli ratsionaliseerimisest.

Aastatega on turg laienenud

Kesktööstuse käikuandmisega laiendati oluliselt piimatoodete sortimenti. Hakati tootma jäätist, kohukesi ja lõssipulbrit. Kuna sel ajal ei olnud veel raskusi üleliiduliste müügifondide täitmisega, polnud esialgu Saaremaal piimatoodetest puudust. Saaremaa või saavutas üleliidulise tunnustuse. Laienes piimatoodete väljavedu kauplustele ja toitlustusettevõtetele.

Töötajate pingelist tööd püüti hüvitada ettevõttesiseste vaba aja üritustega ning sanatooriumi- ja puhkekodutuusikute nõutamisega. Ettevõte muretses töötajatele kortereid, kütust, toetas autotranspordiga.

Ajapikku suleti väiksemad tsehhid ja mitukümmend koorejaama, sest piima hakati vedama autodega ning hobuveokid kadusid. 1975. aastaks oli piima tootmine kasvanud Saaremaal 54 tuhande tonnini aastas.

Piimakombinaati (tegutses 1958–1975) on juhtinud Otto Sardis, Hans Eisenschmidt ja Ahti Viilup. Kuna Viilup asus 1975. a moodustatud tootmiskoondise etteotsa, oli ta direktoriametis üle kolmekümne aasta.

Kombinaadi allüksusi-tsehhe on pikemat aega juhtinud: Kuressaare kesktööstuses – Enn Rettau, Endel Õue, Ahti Viilup ning Paul Pihlapuu; Valjalas – Vladimir Peegel, Endel Johanson ja Ants Rebane. Pöidel – Alfei Issad, Kuido Talvist ning Vaike Talvist; Muhus – Johannes Kruuse ja Alma Vaher, Kärlal – Lembit Solba ning Kalev Saar; Pihtlas – Mihkel Väärtnõu; Karjas – Johannes Kruuse; Torgus – Hans Treu ja Rudolf Toomsalu. Ka hilisem liha- ja piimatööstuse minister Tiit Kõuhkna on noorpõlves töötanud Laadjala meiereis.
Piimakombinaat oli oluliseks lüliks Saaremaa piimatööstuse edasiarendamisel ja kaasajastamisel.

Praegune Saaremaa piimaühingule kuuluv Saaremaa piimatööstus on spetsialiseerunud juustu, või ja kohupiima tootmisele. Võrreldes piimakombinaadi ajaga on juustu tootmine kasvanud kümneid kordi. Laienenud on ka sortiment. Aasta-aastalt suureneb mahepiimatoodete osatähtsus. Paranenud on töötingimused ja tootmiskultuur. Rakendatud on eesrindlikku tehnikat, nagu piima baktofuug ning ioonvahetusel põhinev membraantehnoloogia tootmisprotsessis.

Saaremaa juust on leidnud tee mitmesse välisriiki – Itaalia, Soome, Kreeka, Saksamaa jt. Mõeldud on ka looduse säästmisele. Automatiseeritud katlamaja kasutab kütteks vedelgaasi.

Kunagistel piimakombinaadi töötajatel on heameel näha, et Saaremaa piimatööstus töötab edukalt, olles nende töö tubli jätkaja.

Täna loetuimad
Autod põrkasid kokku
Enne maestro lahkumist
Vald sai jõulukingiks kaks tänavat
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata
Haigla soetas uue kiirabiauto
Tornimäel tunnustati siseturvalisuse vabatahtlikke
Kuressaare Teater lõpetab kino näitamise
Politsei hoiatab petukirjade eest
Saaremaa põllumehed lähevad pealinna meelt avaldama
Pakend, plast, sisu
JõuluDuur tuleb rõõmuga
Saaremaa Muuseumis peitus reliikviana vaimulikurüü
Lepaniidi mahetalu üllatab lehtkapsakrõpsudega
Huvitavatest päevadest Tartus
Kümme talvist hetke
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (54)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (32)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (1)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (13)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (54)
Mis toimub Eesti tipus? (5)
Ringkonnakohus mõistis Rannaaugu sadama ehitaja petmises süüdi (3)
Annetamistalgutel toetati enim Saaremaa lemmikloomade turvakodu (3)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (21)
Romukampaania laineid ei löönud (8)
Kalastuskaartide taotlemine kolib üha enam internetti (1)
Rein Kirst: hoogustada tuleks metsanduse arengut (15)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (65)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud