[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 20. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Eluratas

Taani kuninga Saaremaale rajatud kivilinnuse vallilõik koos ringmüüri jäänustega on tuvastatud  (1)
Autor: Jaan Laas
Reede, 07. detsember 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Esitame järgnevalt mõned uued faktid ja asjaolud lisandustena aasta alguses ilmunud raamatus „Taani kuninga kivilinnus Saaremal. Saarlaste suur võit 1222“ toodule ja ajalehes Meie Maa aprillikuus avaldatud artiklile.

Vaatleme lähemalt kindluse nüüdseks tuvastatud edelavalli umbes 30-meetrist lõiku ning sellel asunud, saarlaste poolt lammutatud kivist ringmüüri jäänuseid. Selles kaitsevalli lõigus on kruusase alusvalli läänepoolne kalle suhteliselt järsk ning see asub ka veel mitme meetri kõrgusel, ida suunas tõusval nõlval. Nähtavasti on seetõttu laiali lammutatud kivide hilisem äravedu olnud raskendatud ning neid on jäänud rohkem kohale. Nii mõnedki neist omal ajal töödeldud müürikividest on meile nüüd headeks tunnistajateks.

Kindlasti pakub kivilinnuse asukoha suhtes teatud kinnitavat faktilisa metallidetektoriga saadud leiud kastelli siseõuelt.

Kroonik Henrik tollastest sündmustest

Kroonik Henrik, kes tõenäoliselt külastas isiklikult seda paika 1222. aastal, on selle kohta hiljem, tunnistajatelt kuuldu alusel kokkuvõtlikult kirjutanud: „Ka Taani kuningas, kogunud suure sõjaväe, tuli koos krahv Albertiga Saaremaale ja hakkas ehitama kivilinnust. […] Kuningas aga, viinud kiiruga lõpule linnuse müüri ja paigutanud sinna mehed, pöördus tagasi Taanimaale. Saarlased aga, tulles kokku kõigist küladest ja kihelkondadest, piirasid selle linnuse ümber… […] Ja nad tulid kõik korraga seitsmeteistkümne paterelliga, heites viis päeva järjest palju suuri kive ega andnud rahu neile, kes olid linnuses, sest neil polnud maju ega ehitisi ega polnud neil kohta ega varjupaika veel ehitamata linnuses; ja paljud neist said vigastada. Saarlastest aga langesid paljud ammuküttide poolt haavatuna, ometi ei jätnud nad sellepärast linnuse ründamist järele.

Pärast hulga päevi võitlust ütlesid niisiis saarlased nendele, kes olid linnuses: „Kuna te teate, et teie tolles linnuses ei saa üldsegi pääseda meie lakkamatu ründamise eest, soovitame teile ja palume, et te, teinud meiega rahu, läheksite kõik tervelt ja puutumata välja, jättes meile linnuse ja meie maa.“ Nemad aga, […] võtsid tolle rahunõu vastu ning minnes linnusest välja ja viies oma asjad endaga kaasa laevadele, jätsid linnuse ja maa saarlastele. […] Siis lõhkusid saarlased linnuse ümberringi maha, jätmata kivi kivi peale, ja saatsid üle kogu Eestimaa tolle sõna, et nad on vallutanud taanlaste kuninga linnuse ja kristlased oma maalt välja visanud."
Kus taanlaste kuninga Valdemar II rajatud kivilinnus Saaremaal asus ja kus need ajaloolised sündmused toimusid, pole seni olnud täpselt ja kindlalt teada.

Ringmüüri edelalõik on tuvastatud

Viimastel aastatel siinkirjutaja poolt läbiviidud otsingud, maapinna struktuuri iseloomustavate kaasaegsete kõrgusandmete hankimine, nende sihipärane töötlemine ja analüüs ning otsingud metallidetektoriga maastikul on nüüdseks andnud kokkuvõttes tulemuse: ajaloolise kivilinnuse asukoht on teada.

Täpsemalt on tuvastatud umbes 30 meetri pikkune lõik kivilinnuse omaaegsest vallist, vallipealsest müürialusest tasanduskihist ja 1222. aastal lammutatud ringmüürist (kivist ringmüür lõhuti maha nii, et „kivi ei jäänud kivi peale“), millest on alusvalli küljele jäänud suuremad, töötlusjälgedega müürikivid. Põhjus, miks just selles lõigus on müürikive valli välisküljel rohkem säilinud, on ilmselt see, et just selles lõigus on ringmüüri alusvalli väliskalle suhteliselt suurem ning kivide hilisem äravedu on olnud kindlasti raskem.

Eriti asjakohane ja tähelepanuväärne on õhukese sambla ja huumusekihi alt välja puhastatud laskeava ühe serva raiddetail. (Ilmselt võib samast paigast hea õnne korral leida edaspidi ka laskeava vasakpoolse külgploki.) Näha oleva laskeava raiddetaili puhul väärib meenutamist, et tollal olid seda tüüpi laskeavad rajatud juba ammuküttide tarvis. Ja amb oli tolle ajaperioodi üks tõhusamaid relvi. Ilmselt lootsid taani sõdalasedki oma vastse kivilinnuse kaitse korraldamisel suuresti ammuküttide tegevusele.

Töötlusjälgedega müürikive on kaitsevalli kruusasel edelanõlval õhukese sambla ja huumusekihi all teisigi. Samal ajal leidub vaatlusalusel vallinõlval suuremate müürikivide ümbruses ja nende vahel väiksemaid, silepindseiks töödeldud viimistluskive. Mõned hästi töödeldud nurkade ja külgedega musta värvi kivid võivad olla kohale toodud ka kuskilt kaugemalt .

Leide kivilinnuse sisehoovi alalt

Metallidetektoriga tehtud põgusad otsingud linnuse sisehoovi alal on päevavalgele toonud mitmesuguseid rauast esemete katkeid.
Seniste leidude hulgas on esikohal sepisnaelad ja needid . Huvitava kujuga on 30 cm sügavuselt leitud väikesemõõduline poolik hobuseraud.

Kiilutehnoloogiaga kivide poolitamise paiga lähedalt on leitud 25 cm sügavuselt rauast kivikiilu fragment. Arvatav kivikiilu osa on 8–9 cm pikk, pisut kaarjas ning suhteliselt suure ristlõikega.

Kokkuvõtteks

Linnuse ringmüüri nüüdseks tuvastatud lõik ja selle alusvalli nõlvalt saadud töödeldud ehituskivide leiud osutavad selles paigas olnud suurele ja kapitaalsele kaitserajatisele. Kui nendele müürikivide leidudele lisada ka linnuse siseõue alalt seni saadud raudesemete leiud, mida inimasustusest eemal, puutumatu metsa rüpes ei peaks olema, siis saame uut kinnitust järeldusele, et just selles paigas asus kaua otsitud taanlaste kivilinnus.

Kogu selle suure objekti täielik kaardistamine, sisuline avamine ja läbiuurimine jääb edaspidi paljude inimeste tööks. Ilmselt pakub see uurimisobjekt juba lähitulevikus rohkesti uut ja huvitavat uurimisainest Eesti ja Taani arheoloogidele ning ajaloolastele. Eriti oluline on aga selle kaua otsitud kivikindlusega seonduvate asjaolude ja maastikuliste iseärasuste lähem läbiuurimine Saaremaa ajaloo jaoks. Pole kahtlust, et selle kindluse tuvastatud jäljed maapinnal ja see põlismetsa mattunud ajalooline paik avavad uue, konkreetse ja mitmeti emotsionaalse lehekülje Saaremaa ja kogu Eesti esiajaloos.

Täna loetuimad
Jalgratturitel tuleb märgipostist mööda põigata (8)
Kuressaarde paigaldatakse uued taaraautomaadid (1)
Politsei saab rulaparki jätkuvalt väljakutseid (2)
Aasta hoolekandjaks pürib viis kandidaati
JUHTKIRI - Pigem veidrus kui viga (9)
KTG soovib endale projektijuhti (1)
Kaks suursaare elamuskeskust kavandavad tulevikukoostööd
Heategevuslaat „Oma asi” kutsub meistreid tooteid müüma
2020. aasta I Land Soundile on väljastatud üle 1000 passi
Lugeja küsib, jurist vastab (1)
Boliivia vaikselt sulle, Moldova mulle
Gripi vastu vaktsineerimisi rohkem kui mullu (1)
Hariv konverents elusloodusest
Karjääriretked aitasid noortel avastada kodukandi töövõimalusi
Nädala loetavuse top 5
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (24)
Kus lõpeb nali? (11)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (5)
Kihelkonna osavallakogu on mures ralli teede pärast (3)
Olgem kriisiks valmis (9)
Kommentaarid
Pulmamess pakkus ideid elu tähtsamaks päevaks (7)
KTG soovib endale projektijuhti (1)
Saaremaale tullakse romudele korraga järele (18)
Jalgratturitel tuleb märgipostist mööda põigata (8)
JUHTKIRI - Pigem veidrus kui viga (9)
Pihtlas õitsevad rõske ilma kiuste priimulad (8)
Kihelkonna osavallakogu on mures ralli teede pärast (3)
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (24)
Kus lõpeb nali? (11)
Politsei saab rulaparki jätkuvalt väljakutseid (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud