[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 17. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Eluratas

Minu vintsutused Riia vanalinnas
Autor: Maria Peep
Reede, 30. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Olin lõpetanud grupisaatjate kursused. Sõitsin ühe tuttava bussijuhiga koos Soome grupiga tõlgina Riiga. Noored olid puudega – kellel füüsiline puue, kellel vaimne, kellel mõlemad.

Olime majutatud hotelli Latvija. See oli tookord üks luksuslikumaid hotelle Riias. Jõudsime kohale õhtupoolikul ja keegi ei tahtnud linna peale jalutama minna, sest hotellis oli nii mugav olla. Hotelli personal suhtles klientidega inglise keeles, aga mina seda keelt ei oska. Administraator õpetas, et alla 25-aastastega tuleb rääkida inglise keeles, aga vanemad oskavad vene keelt ka. Nii oligi. Sain vene keeles asjad aetud.

Hommikusöök oli 7–10. Söögisaal oli suur, nagu hotell isegi. Toiduvalik oli erakordselt suur. Ühel laual oli paarkümmend sorti liha, teisel samapalju kala. Näiteks marineeritud heeringas, heeringas koorega, heeringas sinepikastmes, praetud räimed, lõhe… Mul polnud aimugi, mida kõike seal oli. Peale selle puder, kuumad viinerid, kuumad kotletid, kuumad lihapallid, omlett. Igasugust puuvilja, igasuguseid saiakesi, pirukaid, koogikesi. Lisaks teed, kohvi, piima, keefiri, jogurtit, igasuguseid mahlu. Mõtlesin, et maitsen igast sordist tükikese, mis kõige rohkem maitseb, seda hakkan sööma, aga kõht sai enne täis.

Riia giid Juris ei tulnud

Kell 10 olime all fuajees giidi ootamas. Riia giid Juris oli tellitud ja koguni makstud, aga jäi tulemata, tema telefon ka ei vastanud. Kõik hakkasid kohe minu otsa vaatama, kuigi olin öelnud, et olen ainult tõlk, ma ei ole Riias käinudki ega tea sellest linnast kõige vähematki.

Häda ajab härja kaevu. Andsin grupile kolm tundi vaba aega turul ja kaubamajas käimiseks, ise läksin ühe venekeelse giidi sabas vanalinna. Muidugi palusin, kas tohin tema grupiga liituda. Rahakott ei ole tõlgi, vaid reisibüroo käes, uut giidi ei saanud ma palgata. Linnatuur maksis 200 – ma ei mäleta, kas dollarit või latti –, igal juhul oli see väga soolane hind. Kirjutasin üles tänava nime ja majade numbrid, mis maja see on ja mõned laused, palju ei jõudnud kirja panna. Märkisin teekonna kaardile.
Siis tegin selle vanalinna ringi ise. Muidugi ei leidnud ma üles pooligi objekte, mis Läti giid oli näidanud.

Selleks ajaks oli kolm tundi täis saanud ja läksin oma grupiga ekskursioonile. Turul mul jäigi käimata. Haledavõitu see ekskursioon sai, aga parem pool muna kui tühi koor. Riia vanalinn on nii suur ja seal on nii palju ilusaid maju, et silmade ees läheb kirjuks. Väljakud leidsin kirikutornide järgi üles.

Isegi teades, et see teatud maja on kiriku kõrval, ei olnud seda kerge leida, sest kirik on suur, maa-ala kiriku ümber veel suurem ja igas neljas küljes on tänav. Otsi siis kiriku juurest see tänav ja see maja üles! Vaatasin küll kaarti ja oma märkmikku, aga segadust tekkis ikka.

Aastaarve ja muid numbreid kasutasin võimalikult vähe, aga õnneks arvud neid ei huvitanudki. Mul oli siis veel väga hea lühimälu, legendid jäid meelde ja neid rääkisin.

Nüüd võiksin küll lisada aastaarve ja palju muudki, sest pärast seda ostsin raamatu Riia vanalinnast. Aga mul ei ole mõtet uut vanalinna raamatut kirjutama hakata, neid on saada – kes tahab, see ostab ise.

Läti giidi põnevad lood

Kunagi hiljem juhtusin Tallinna sadamas nägema Tallinn-Riga Ecoline’i tuttavat bussijuhti. Küsisin, kas ta võiks mind millalgi Riiga kaasa võtta. Tema kutsus, et tulgu ma nüüd kohe. Paariline on lätlane ja elab kodus, tema ei ööbi kunagi hotellis. Saan toa luksushotelli Maritime. Nägin ära ka selle tulemata jäänud giidi. Oli tõesti hea giid. Tookord sattus mingi näpuviga kuupäevas. Seda ikka juhtub. Minulgi juhtus kord nii, et öömaja ja õhtusöök Hiiumaal olid esmaspäevaks, aga praamikoht teisipäevaks. Vardö tegi siis lisareisi.

Jurise käest kuulsin igasuguseid põnevaid asju.
Kibuvits sobib armumaagiaks. Pärast selle tee joomist näed unes, kas kallim on sulle truu.

Männioks hoiab eemal kurjad vaimud ja tõmbab raha ligi. Pane karpi oksake, tükike alrauni juurt ja raha hulk kahekordistub.
Armuõun teeb uimaseks, keha muutub kaalutuks, kuuled värve, näed helisid – aga ei ole narkootikum.

Krišjanis Barons on tuntud kui rahvalaulude koguja ja kogumise organiseerija. Lätis on kaks miljonit inimest ja neli miljonit rahvalaulu – iga lätlase kohta kaks.

Lätlased – mees ja naine – ronisid künka otsa. Eit imetles: „Küll seal all on ilus!“ Taat: „Kui seal all on nii ilus, miks me siis siia üles ronisime!“
Lätlane hääletas, eestlane võttis peale.

“Kas Tallinn on kaugel?”
“Ei ole kaugel.”
Natukese aja pärast küsis lätlane jälle:
“Kas Tallinn on kaugel?”
“Jah, nüüd on juba kaugel.”

Via Artmane oli Läti kõige kuulsam ja armastatum näitleja, kes tegi Läti ja Läti filmid kuulsaks. Tal oli korter Riias ja ta elas seal aastakümneid. Siis tuli endise omaniku väga kauge sugulane ja sai selle maja tagasi, tõstis üüri nii kõrgeks, et Artmane ei jõudnud maksta. Ta pidi elama 50 km kaugusel Riiast ja sõitma bussiga tööle, sest autot ta ei juhi – tal on olnud insult.

Kaunis vanalinn

Vabadussammas. Brivibas (Vabadus) on peatänav, mis on kandnud Aleksandri, Hitleri ja Lenini nime ja siis jälle Brivibas. Riia vanalinnas on palju tähendusega tänavaid, nagu Tallinnaski. Alustasimegi peatänavalt Vabadussamba juurest. Arhitekt Karlis Zale, 1935. See on Läti ema Milda. Ema hoiab käes kolme tähte – kolme Läti maakonda. Miks Vabadussammast maha ei võetud? Esiteks: tähed olid viisnurksed. Teiseks: Milda kaitseks astus välja Vera Muhhina, kuulsa skulptuuri „Tööline ja kolhoositar“ autor. Muhhina olnud pärit Riiast.

Vabadussamba jalamil on Karutapja. Läti eepose kangelane Lacplesis tõmbas oma isa kaitstes paljaste kätega karu lõuad lõhki ja võitles kogu oma jõu ja tarkusega vägivalla vastu.

Kassimaja. Edasi kõndisime Liivi väljakule. Must kass maja katusel hakkas kohe silma, selle kõrval Suure gildi maja. Gildide asemel olid esialgu lihtsalt linlaste ühendused kutsealade järgi, kes aitasid haigeid ja vaesunud kaaslasi, maksid matusekulud või muud sotsiaalkulud.

Suure gildi liikmed olid tollal sakslased, rikast Läti kaupmeest liikmeks ei võetud. Kaupmees vihastas ja ehitas endale gildi majast kõrgema maja ning pani katusele musta kassi, saba gildi maja poole – näitama härradele hännaalust. Härrad ei leppinud sellega, et kass neile tagumikku näitab – anti käsk maja maha lõhkuda. Kaupmees pööras siis kassi saba oma õue poole ja maja jäi alles, kass ka.

Teise legendi järgi ei saanud kaks naabrit läbi. Üks pani kassi katusele, saba naabri poole. Teine pani koera tema kassi peale haukuma.
Toomväljak. Väljakult näeb kolme kiriku torne: Toomkiriku, Püha Peetri ja Püha Jakobi omi. Peaaegu kõigi kirikute tornid on kaunistatud kukega. Paljud Riia kirikutornide kuked on reljeefsed, need pööravad alati noka tuule poole – puhugu tuul, kust ilmakaarest tahab. Kukk sümboliseerib valvsust ja kaitseb Vanapagana eest: kui kukk kolmandat korda kireb, peab vanatühi kaduma kui tuul. Kukk torni tipus omas ka praktilist tähtsust: see oli tuulelipp, mis paistis kaugele, näiteks sadamasse. Tuulelipu üks külg oli kullatud, teine must. Kui kuldne külg oli linna poole, tuli hea kauplemise päev, sest tuul puhus merelt ja purjelaevad pääsesid sadamasse. Kui must külg oli linna poole, siis tuult ei olnud, laevad ei saanud sadamasse ja kauplemist ei toimunud.

Toomkiriku väljak on riialastele väga tähtis: sinna tullakse rõõmu- ja murepäevadel. Olevat kombeks süüa praetud herneid. Herned sümboliseerivad pisaraid. Herned söödi ära, siis ei pidanud järgmisel aastal pisaraid valama. Nii rääkis giid Juris.

Peetri kirik oli linna kõrgeim ehitis. Kirik aitas riialasi võitluses orduga. Kiriku platvormilt pommitati kiviheitemasinaga ordu kindlusi. Kellatornis oli kaks kella, millest üks oli töökell – teatas helinaga tööpäeva algusest ja lõpust. Siis põles kirik maha ja koos kirikuga 250 maja. Taastamistööde käigus joodi ära 52 vaati õlut, söögiks oli kulutatud ainult 1 mark. 1721. aastal lõi äike taas torni. Ei aidanud ka tsaar Peeter I osavõtt kustutustöödest.

Kiriku lähedal oli Bremeni sõpruslinna kingitus „Bremeni linna moosekandid“. Eesel, koer, kass ja kukk olid vanaks jäänud ja pererahvas tahtis nad hukata. Oma elu päästmiseks otsustasid loomad minna Bremenisse. Teel jäid nad ööbima mingisse majja – see oli röövlite maja. Loomad peletasid röövlid minema ja jäidki sinna majja elama.

Püha Jakobi kiriku torni kellakoda oli tühi. Kui truudusetu naine läks sellest kirikust mööda, hakkasid kellad iseenesest helisema. Naised said pahaseks ega käinud enam kirikus. Siis võeti kellad maha ja visati Daugavasse. Truudusetuid mehi ei olegi olemas. Kui mees on supilusika varre võrra magamistoast kaugemal, siis on ta vaba mees.

Rootsi värav. Kõrge sõjaväelane tahtis oma südamedaamiga kohtamas käia, aga ümber linnamüüri minna oli liiga pikk maa. Siis otsustati linnamüüri sisse värav raiuda, et otse saaks läbi. Kui ükskord õhtul läks neiu selle värava kaudu üksinda kohtama, võeti ta kinni ja müüriti linnamüüri sisse. Läti tüdrukutel ei olnud lubatud abielluda välismaalastega. Nüüd kostab õhtul müüri seest sosin: „Ma armastan sind!“

Teise legendi järgi raiunud müüri sisse augu kaupmees, et oma kaubakoormatega lühemat teed pidi linna pääseda. Õhtul pandi värav kinni, et linna rahu mitte segada. Ükskord, kui värav oli juba suletud, jõudnud tsaar Peeter I värava juurde, aga ka temale ei avanud valvur väravat.

Valgusemaks. Noored imestasid, miks mõnes kohas on majadel nii väikesed aknad. See on valgusemaksu pärast. Valgus küll ei maksa midagi, aga linn vajas raha. Nii mõeldigi selline maks välja.

Raekoja väljak. Algul oli väljakul turg kaalukojaga, lihakarnid, pagarite ja mitmete käsitööliste putkad. Siin loeti ette rae korraldused, toimusid turniirid, karnevalid ja muud üritused. Seal seisis ka häbipost, kus kandsid karistust kurjategijad. Künkake oli kaetud musta riidega, seal toimus hukkamine.
Kõige ilusam maja väljakul on Mustpeade vennaskonna maja. Vennaskonda kuulusid noored vallalised välismaa kaupmehed, kes küll elasid Riias, aga ei olnud ise majaomanikud.

Mina olin pärast seda kolmekordset vanalinnas vantsimist nii väsinud, et ei ärganud isegi õhtusöögiks. Kassipoiss käis hotellitoa ukse taga koputamas ja äratamas. Kassipoiss oli üks meie grupi turistidest. Ta istus alati minu lauda ja rääkis iga kord oma kassist Mirrist suure vaimustuse ja igatsusega: kuidas tal läheb, kas naabrinaine ei unusta teda õhtul sööta, kas valab talle vett puhtasse tassi – nii iga söögikorra ajal.

Taksosõit. Pärast ekskursiooni tuli kassipoiss linnast taksoga (ta jalad olid haiged) ja küsis õhtusöögi ajal, miks taksojuht viis sakslase kohvri hotelli fuajeesse, aga tema pidi oma kohvri ise pagasnikust võtma ja sisse kandma. Enne kui ma jõudsin midagi mõeldagi, lipsas mul suust: „See on sellepärast, et sakslased annavad alati heldelt jootraha. Kes jootraha ei anna, seda nad hästi ei teeninda.“

Mul oli nii häbi, et heameelega oleksin endale keelde hammustanud. Kassipoiss jäi nii mõtlikuks, isegi oma kassist ei rääkinud enam. Aga kui nad järgmisel päeval taksoga tulid, andsid nad taksojuhile jootraha. Õpetus oli pärale jõudnud.

Mina ka õppisin sellest loost midagi. Kuigi ma sõidan võõrasse linna ainult tõlgina, teen kodus nii suure eeltöö ära, et läbi häda võin vajadusel olla ka ekskursioonijuht. Ja võtan ekskursiooni materjalid kaasa.

Täna loetuimad
Perekondlik
Suurem osa raha valla eelarvest läheb haridusse (9)
Käib kampaania “Teeküünla ümbris pole prügi!” (1)
Muhus ja Ruhnus on probleeme elukoha leidmisega (7)
Kaks saarlast pääses Eesti Laulu poolfinaali
Orissaares lammutatakse vana kauplusehoonet
Koplimäe tegusate tegemisi kaemas (1)
Ministeerium nõustus Sandla sadama detailplaneeringuga
Pille Lengi: head asjad juhtuvad ägedate inimestega (1)
Hambaravihüvitis on aidanud (5)
Prokurör: laste väärkohtlemise tõendamine on keeruline (3)
Saaremaa ühineb üle-eestilise helkurkõnniga (1)
Kliimakriis mõjutab tõsiselt iga täna sündiva lapse tervist  (4)
Õppereis Kurgjale
Klaveripäev Hiiumaal
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (22)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (8)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (14)
Perekondlik
Kui uhkus ja eelarvamus varjutavad fakte (33)
Kommentaarid
Millal muutub veidrus ohtlikuks pseudoreligiooniks? (14)
Kui uhkus ja eelarvamus varjutavad fakte (33)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (67)
Hambaravihüvitis on aidanud (5)
Muhus ja Ruhnus on probleeme elukoha leidmisega (7)
Suurem osa raha valla eelarvest läheb haridusse (9)
Suitsetajad häirivad hambapolikliiniku tööd (10)
Torgu tahab teenuskeskuse juhi väljavahetamist (12)
Saaremaa ühineb üle-eestilise helkurkõnniga (1)
Kliimakriis mõjutab tõsiselt iga täna sündiva lapse tervist  (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud