[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 18. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Eluratas

Sundteenistusest Vene kroonus
Autor: Eimar Kipper
Reede, 16. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Eimar Kipper naudib pärast sundteenistust Vene kroonus Eestimaa loodust. FOTO: erakogu

Kui meenuvad soldatina teenitud aastad, võib natukestki liialdamata tõdeda: ühel või teisel viisil oli see värvikas juhtumuste jada, tihtigi üpris karm. Seejuures on nii mõnigi kord tulnud leidlikkust ilmutada, täitmaks ülemuse tähtsusetuna näivat käsku.

Teadupärast on olukorra ilmestamiseks vaja asjakohaseid näiteid. Üks näide ongi käepärast. Näiteks see, et ennemal ajal tossutasid soldatid ajalehepaberisse keeratud mahorkatubaka plotskeid ehk plahvunne, haisvaid ja öökimaajavalt vastikuid. Vastikud küll, ometigi neid ühtaina tossutati. Kõikjal ja igal pool vedelesid prisked konid.

Kord, kui jälle oleme rividrilli tegemas ja seejärel puhkepausiks rivituks lastud, panevad plotskimehed üsna kohe oma plahvunnid tossama. Nagu sel puhul alati. Need aga, kes pole tossutajad enesetapjad, ei harrasta hävituslikku eluviisi, hoiavad tossutajatest eemale. Nad on suuresti vähemuses ja nende väheste hulgas olen ka mina.

Ühtäkki kutsub komandör mind väheste seast lähemale, andmaks korraldust: kuna ma ei suitseta, tehku ma rivistusväljaku äärde üks korralik suitsetamiskoht ehk kurilka, et plotskikonid igal pool ei vedeleks.

Korraldus küll antakse, koht näidatakse kätte, kuid materjali ega ühtegi tööriista ei anta. Ning ei öelda, kust ja kelle käest küsida. Seega tuleb ilmutada leidlikkust. Et soldat peab olema leidlik, seda rõhutatakse alatihti.

Sööklast saan tühja heeringatünni. Muide, poolik tünn tehakse tühjaks minu ohtrasõnalise seletamise peale. Ent kust ja kuidas muretseda labidas, et tünni jaoks auk kaevata? Kust ja kuidas saada tünni ümber istumiseks mõned tünnid?
Minu õnneks või õnnetuseks, siiski õnneks, on rivistusväljaku lähedal üsnagi nägus majake, mõneti sarnane Saaremaa parkides paiknevate kõlakodadega. Majakese ees on kahelt realt paarkümmend pinki, kus soldatitel poliittundide ajal istuda, kuulata politruki ula-mula ning nii mõnigi kord tukastada.

Tuleb ilmutada leidlikkust – majakese eest paar-kolm pinki ära tuua. Ent selleks tuleb tuletõrje stendilt labidas võtta, pinkide maasse kaevatud tugipakud lahti kaevata, tünn maasse kaevata, misjärel pakkudega pingid enam-vähem paslikult kohale sobitada, et need oleksid üksteisest ühekaugusel ja -kõrgusel. See kõik nõuab üksjagu hoolt ja kenakesti tähelepanelikkust. Seega olen üsnagi hõivatud.

Just siis, kui ma parajasti kolmanda pingiga hargeldan, kuulen ühtäkki sõna otseses mõttes käratust: “Mis kuradi sigadusi siin tehakse! Ja tuletõrjelabida olete maha kiskunud! Säärase teo eest tuleks teid kümneks päevaks kartserisse panna.”

Valjuhäälseks räuskajaks on väeosa politruk, aina veheldes tuletõrjelabidaga. Ta on mees, kelle vastu soldatitel on üsna vähe lugupidamist. Oma käitumise tõttu alluvatega on ta ise selles täielikult süüdi. Seda lausa mitmel põhjusel. Esiteks on tal loomuomane komme poliittunde pidada väga vaikse häälega. Teadupärast on saarlastel seesuguse kõneviisi kohta käibel väljend: nagu lammas jooks sooja vett!

Politruki “sooja vee hääl” suigutab-uinutab soldateid omaette tukastama. Loomulikult ei jää see politrukil märkamata. Seks puhuks on tal ammune võte varuks. Ta alustab lauset oma normaalse häälega: ”Kõigil, kes magavad… p ü s t i t õ u s t a !!!”

Lause esimese poole ütleb politruk nii-öelda normaalse häälega, lõpetab aga valju käratusega. Need, kes suikusid ja lause algust ei kuulnud, lõpukäratust aga küll, kargavadki püsti. Ja karistuseks lastakse neil poliittunni lõpuni seista.
Ent mõnigi kord võis teda täie põnevusega kuulata. Seda juhul, kui ta rääkis asist-asjalikku juttu. Näiteks kord oli teemaks sallimatus, vihkamine ning rohkesti muud sellega seonduvat. Tookord ütles ta otsepilguga minu poole vaadates vägagi tähendusrikkad sõnad: „Vallutaja on vallutaja, tulgu ta mis tahes ettekäändel.”

Tõesti, just nõnda ta ütles, vaadates üksisilmi minu poole. Julgen arvata, et see polnud juhuslikult. Võimalik, et ta ootas oma sõnadele minupoolset kinnitust, et seejärel mind ja teisi soldateid mingil viisil üllatada. Õigemini lollitada.
Politrukil oli varuks veel teisigi selliseid sõnumeid, mis väärisid meie teravdatud tähelepanu. Näiteks rääkis ta kord sellest, kuidas Venemaal pärast revolutsiooni räägiti palju ja kestvalt, et kohe-kohe algab sõda. Nõndaviisi aastaid ja aastaid. Ajapikku hirmutav-ähvardavad uudised pisut vaibusid, kuid päriselt ei lõppenud. Ning siis, ühtäkki algaski koletu verevalamine nimetusega teine maailmasõda.

Mäsu ja möllu jätkus

Üks mu töökaaslane oli minuga üheealine. Üksnes selle vahega, et ta oli minust pool aastat noorem, mis tähendab, et kohtudes tervitab tema esimesena. Nõnda oleme kokku leppinud ja mõnikord peame sellest isegi kinni.

Ta on kinotehnikat õppinud mees ja töötas enne armeeteenistust kinomehaanikuna. See amet oli asja eest ka sõjaväes, kui sööklas tuli filme näidata. Söökla tähendas ühtlasi ka kinosaali ja väeosa raadiosõlme, mis oli tema hoole all. Nagu ka saali korrashoidmine. Seega oli tal üpris lai tegevusväli koos kohustustega. Üks vastutusrikkamaid kohustusi oli raadiosõlm valvsa tähelepanu all hoida, õigel ajal sisse-välja lülitada.

Ja nõnda oli see ka tol ilusal, ent saatuslikul suvehommikul, kui ta harjunud kombel umbes tund aega enne üldist äratust läks raadiosõlme aparatuuri üle vaatama, et õigel ajal ja rahulikult õigetele nuppudele vajutada. Paraku on ta sel hommikul pisut hoolimatu või hajameelne. Suurt mõtlemata lülitab ta raadiosõlme jaama peale, kust hetkel tuli uinutavalt meloodilist muusikat.

Seejärel läks ta välja Kaug-Ida suvehommikut nautima. Raadiosõlm jäi nii-öelda omapäi. Nõnda oli ta ennegi teinud. Ent raadiojaam, mille ta seekord oli ettevaatamatult sisse lülitanud, oli kõigi tunnusmärkide järgi hiinlaste oma, kust saadeti nii muusikat kui uudiseid. Nii seegi kord, ent sel hommikul on uudised iseäranis vapustavad. Et Hiina-Venemaa piiril on toimumas verised taplused, mis aina ägenevad, aina laienevad.

Kui mees mõne aja pärast kasarmusse naasis, pröökas omapäi jäänud valjuhääldi neid sõnumeid täie valjusega. Mehed olid poolenisti riides ja üsnagi hirmul: kohe-kohe tuleb neilgi taplusse minna, kuna väidetavad heitlused toimuvad ju siinses piirkonnas, pealegi üsna lähedal. Pealegi pole meeste kartused aluseta, kuna vastastikust tulistamist üle piiri on küllaltki sageli ette tulnud, mis tähendab nende mitmete kaaslaste hukkumist.

“Oi, kus oli alles mäsu ja möllu!” on mu töökaaslane mitugi korda öelnud, kui see ammune seik jutuks tuli.

Esimese hooga taheti teda, käed raudus, kartserisse viia, seejärel tribunali kätte anda. Et türmis olles on tal piisavalt aega oma mõtlematu teo üle järele mõelda. Miks ta minetas valvsuse?

Tõesti, ähmi, segadust ja vandumist on rohkesti. Võib-olla mees olekski pandud istuma, kuid türmist pääsemine tuli sealt, kust seda üldsegi poleks osanud oodata. Nimelt kukkus nende piirkonnas alla hävitaja. Lennuki rusud, õigemini riismed leiti sopkade vahelt üsna kohe, kuid lendureid ei leitud, ehkki otsiti hoolega. Selge – karta on halvimat. Neli päeva hiljem hukkunute laibad erinevates kohtades siiski leiti. Leiti leha järgi.

Matustega oli sedapuhku teatud põhjusel iseäranis kiire. Olukord tingis, et viiakse läbi kiirmatus.

Kuidagi iseeneslikul oli kujunenud nõnda, et üheks tegijaks matuste toimkonnas oli mitme teise hulgas kinomehest eestlane. Tal tuli hoolitseda, et oleks piisavalt palju ruumi kirstudele. Lühidalt, et matusetalitus toimuks sujuvalt. Kuid leha suhtes oldi võimetud. Seda oli sööklas tunda veel nädalajagu päevi ja kauemgi pärast matusetalitust.

Täna loetuimad
Saaremaa mehed Leedo, Kraavi ja Tomingas läksid mandril kaklema (1)
KG õpilased nõuavad kooli vegantoitu (6)
Traktori ärandanud mehele šokivangistus
Tervendaja Merle Mägi: ole iseendale teejuhiks (1)
Saaremaale vahepeatused Riia-Stockholmi lennu- ja laevaliinile?  (2)
Kohus ei rahuldanud Leedo 23,9-miljonilist kahjunõuet (1)
Toidu kõrbemine käivitas suitsuanduri
Vilistlased tagasi lasteaeda!
6. klasside õpioskuste võistluse võitis SÜG
Endine Tomba karjäär on kenasti taastunud
Kuressaare haiglal võib avaneda koostöövõimalus Tokyo ülikooliga
JUHTKIRI - See kummaline maailm
Melodraama, millest sai kammerooper
Teatrisse, kus vaikselt sõudvad pilved
Vildist jõulumark
Nädala loetavuse top 5
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (78)
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (8)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Puulehti riisuma ei peaks  (11)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (10)
Kommentaarid
KG õpilased nõuavad kooli vegantoitu (6)
Tervendaja Merle Mägi: ole iseendale teejuhiks (1)
Põllumajanduspoliitika vajab stabiilsust (10)
Saaremaale vahepeatused Riia-Stockholmi lennu- ja laevaliinile?  (2)
Kohus ei rahuldanud Leedo 23,9-miljonilist kahjunõuet (1)
Saaremaa mehed Leedo, Kraavi ja Tomingas läksid mandril kaklema (1)
Lennufirma: vald valetas kirjas ministrile  (21)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (10)
JUHTKIRI - Parklaprobleemid süvenevad (30)
Puulehti riisuma ei peaks  (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud