[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 14. november 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930




Eluratas

Ühe rannasaarlase värvikas elu
Autor: Eimar Kipper
Reede, 09. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Einvald Nõulik pärast oma näidendi esietendust Järvakandis. FOTO: erakogu

See omamoodi keermeline ja värvikas lugu sai alguse 90 aastat tagasi. Olles täpsem, siis 26. novembril 1928. aastal, mil Saaremaa ühes läänepoolses rannakülas Karalas Kotka talus sündis peresse teise lapsena poeglaps, kellele pandi nimeks Einvald liignimega Nõulik. Üldse oli peres üheksa last.

Paljulapselised pered polnud tollal harulduseks. Ka jõukohane töötegemine ja üksteise eest hoolitsemine sai igaühele omaseks varases eas. See oli üldiselt omane igas rannaküla peres. Ning Kotka pere lapsed olidki tegusad nagu noored kotkad. Kõike seda tingis karm igapäevaelu.

Tollest ammusest ajast on pärit rohkesti värvikaid seiku ja juhtumisi. Üks eredamaid on see, kui nooruk sai kümnendaks sünnipäevaks kingituseks pikad püksid. Ta eneseteadvus, õigemini enesetähtsus tõusis tuntavalt. Mõelda vaid – oledki peaaegu nagu täismees! Ning Einvaldile tundus, et teda vaadatakse mõnesuguse kadedusega, kuna enamikul poistest olid põlvpüksid.

Üksnes klassijuhataja preili Lydia Hark ütles oma arvamise kuuldavalt ja naljatamisi klassi ees välja: “Kuhu need pikad püksid poisiga lähevad?”

Traagiline sõjasügis 1941

Läinud sajandi kolmekümnendate aastate alguses oli esimesest maailmasõjast möödunud kümmekond aastat, järjekordse ülemaailmse verevalamiseni oli jäänud samapalju aega. Ning alati on taplusse sundkorras ja väevõimuga kaasatud ka Eesti koos rahvaga, koos kaasneva üldise traagikaga.

Üks traagiline juhtum paljudest on talletunud mälulaekasse 1941. aasta sügispäevist, kui uljad-julged punaväelased paaniliselt Sõrve poole pagesid. Valitses täielik paanika. Selleks oli tõsine põhjus, kuna üle Karala küla lennates pommitasid Saksa lennukid päevade kaupa külast umbes 10 kilomeetrit põhja pool asuvat Kiirassaare baasi, seal paiknevaid moonaladusid.

Umbes nädal pärast pommitamist otsustasid poisid saabunud vaikuses minna sealt ei-tea-mida otsima, õigemini öeldes oma uudishimu rahuldama. On ju sedaviisi, et poisid on alati seal, kus midagi põnevat on toimunud või toimumas. Ning nõnda oli seegi kord, alateadlikult tajudes, et ollakse surmaohus.

Ent näha-vaadata polnud suurt midagi. Olid üksnes tossavad talvevarustuse laod, susisevalt suitsevad varemed. Hinges kõhedus, hargneti siia-sinna laiali. Ühtäkki kostis ilmatuma põmakas, seejärel lühike valukarjatus, misjärel kaheteistaastane mänguseltsiline oligi lahkunud igavikku. Nõnda võinuks juhtuda iga poisiga, kes olid tulnud ajaviiteks ringi luusima. Nõnda juhtus sellal Saaremaal paljude noorukitega. Aga ka täiskasvanutega.

Uued katsumused 1944. aastal

Vaevalt olid ühed rängad katsumused kuidagiviisi üle elatud, jõutud vähegi toibudagi, mitte unustada, kui juba uued katsumused olid järjest valjeneva kõmina saatel silmapiiril. Kätte oli jõudnud 1944. aasta august-september, mil Saaremaa oli tuubil vapustavaid sündmusi ja sellega kaasnevaid hirme. Oli ju kõigil selgesti, valulikult selgesti meeles punaväelaste julmutsemine ja hirmuteod eesti rahva vastu. Sestap oli läheneva punaväe ees põhjust lausa kabuhirmu tunda. Pärastised sündmused olid kinnituseks, et inimeste kartus polnud ilmaaegne.

Sestap oli põgenikel kindel soov Saaremaa kaudu ja üle mere rootsi jõuda. Nende ees oli kolm läänepoolset rannaküla: Karala, Rustla ja Atla. Külade vahetus läheduses laiub vahulaineline Läänemeri, mida ju läbi aegade on rändamiseks kasutatud. Seda mis tahes ohtudest hoolimata, õigemini öeldes neid trotsides.

Rahva seas võttis järjest enam maad lootusetus, sellega kaasnev meeleheide ning üldine paanika. Kuidas, mil viisil pääseda punaväe haardesse sattumast?

Ülimalt keerulises olukorras püüdis lahenduse oma õlgadele võtta Pöide koguduse põgenikust õpetaja Puusepp. Ta kutsus inimesed Karala külaväljakule vabaõhujumalateenistusele. Jumalamehe julgustavate sõnade saatel kogunetigi sinna. Seal siis teavitati kokkutulnuid õrn-haprast võimalusest võõrsile reisida. Vabadusse pääsemise üheks tähtsaks, ehkki hapraks lüliks oli jõuda Vilsandi lähedal asuvale Salava saarekesele, kust Rootsi Punase Risti laevad seejärel põgenikke üle mere toimetasid. Sinna siis mindigi. Koos paljudega oli sel saarekesel tormi-tuule käes vintsutada kolm ööpäev ühes isaga ka nooruke Einvald, keda pereringis ja tuttavate seas kutsutakse Einoks.

Asjakohane on märkida, et Karala küla 442 elanikust lahkus 42, kes kõik jõudsid õnnelikult Rootsi. Ent mitte kõigil, kelle soov oli pääseda vabadusse, see ei õnnestunud. Nõnda jäi ka Einvaldi osaks kodusaare, veelgi täpsemalt kodupaiga elu-olu edendamine. Seda laiemas tähenduses.

Huviala kogu eluks

Et Einvald on ärksa vaimuga, seda pandi varakult tähele. Seda üldse mitte esimeste pikkade pükste pärast, mida nii mõnigi vaesemast perest klassivend võis salamisi kadestada.

Oli 1946. aasta jaanipäev. Pärast leerikooli lõpetamist Kihelkonna kirikus tuli Einvaldi õnnitlema Karala 6-klassilise algkooli juhataja Sergo Ruumet. Koos lillekimbuga ulatas ta leeripoisile, õigemini leerilõpetajale, ümbriku, lausudes: “See on sulle kogu eluks!”

Selle kirja sisuks oli palve, et Einvald leiaks eakaaslaste hulgast kedagi tegusat noort, kes võiks hakata tegema koostööd Eesti Rahva Muuseumile (ERM). Kirjale oli alla kirjutanud muuseumi korrespondentide võrgu juhataja Aliise Moora.

Einvald Nõuliku näol leiti juhtumisi teokas inimene, kes võttis vastutuse täielikult enda kanda. Selle kinnituseks saadeti talle 1947. aastal ERM-i korrespondendi liikmekaart koos mõne küsitluslehega. Nii lihtsalt, näiliselt lihtsalt, Eino pärastine tegevus alguse saigi. Seda kõike muu igapäevatöö kõrvalt. Pealegi on korrespondenditöö olnud ja on jätkuvalt viljakas. Ta on otsinud ja leidnud rohkesti vanavara. Üheks seesuguseks leiuks on Harkust leitud teise aastatuhandesse e.m.a kuuluv kivikirves.

Aga Keila lähedalt Lehola külast (esmamainimine 1241) sai ta rohkesti ainelist vanavara ning hulgaliselt kirjalikke pärimusi. Lausa hulga viisi, nimetusega kultuuripärand.

Vanade esemete kogumine jätkus Järvakandis, kuhu ta perega 1959. aastal kolis.

Teadupärast on Järvakandi Eesti klaasipealinn, kus 2002. aastal avati klaasimuuseum. Ning selle muuseumi rajamisel on rannasaarlasel suur panus, sest ta oli selle ürituse üks eestvedajatest. Lisaks sellele on Eino klaasimuuseumi jaoks kogunud rohkesti vanu esemeid, dokumente, fotosid, mis aitavad järeltulevatel põlvedel igiammusi aegu meelde tuletada. Küllap tuletataksegi!

Kõige muu kõrval on rannasaarlane tubli sulerüütel, kes on tuntud oma arvukate kirjatööde poolest. Ta on kirjutanud sadu, kui mitte tuhandeid lehekülgi. Neid on nii palju, et ta pole arvestust nende üle pidanud. Ja kõik, mis on trükisõnas avaldatud, on leidnud lugejate poolt sooja vastuvõtu.

Erilist raskust Eino rohkete tegemiste loetelu jätkamisega poleks. Selles võiks teda heas tähenduses lausa kadestada. Enamgi – sellest saaks lausa elamuslik põnevuslugu, kuigi võiks olla, et oleks lahedam elada.
Eino on raskeid, õigemini ränkraskeid katsumusi lausa ridamisi pidanud üle elama. Nii lahkus aastakümneid tagasi noore inimesena igavikku ta abikaasa.

Nüüdseks mitu aastat tagasi tabas sama saatus tema heledapäist tütart. Eino ise on saanud mitu kehaliselt valusat hoopi.

Jah, see kõik on olnud, ent ei kunagi, ei kordagi ole rannasaarlast nähtud vaevatud olemisega.

Oma kodupaika Karalat pole Eino unustanud. Ega saagi unustada! Tuletagem meelde, et 1992. aastal toimus sealse tegusa naise Kaja Juuliku eestvedamisel lausa rahvusvaheline Karalast pärit ja end üle ilma laiali pillutanud inimeste kokkutulek. Sel toredal üritusel lauldi ja tantsiti Eino kirjutatud Karala valssi:

Tule, tantsime Karala valssi,
tule kaasa ja keerleme veel.
Koos tantsime Karala valssi
rannaliival ja karjamaa teel…

Kui kutsutakse, siis minge ja lööge kaasa, et kõigil oleks lahe olemine. Eriti aga juubilaril!

Täna loetuimad
Hooldekodu juhiks soovib kolm inimest
Peksmises süüdistatav nõustus kaheaastase vangistusega
Hoonetest vastas vaid üks täielikult tuleohutusnõuetele
Aste kooli lapsed õppisid basseinis mereohutust
Pilt Rahaallikast tõi koolipoisile preemia
Pliidile ununenud toit käivitas suitsuanduri
Noortevaldkonna tunnustuskonkursil kaks Saaremaa kandidaati
Süvendustööde laev sattus masinarikke tõttu hätta
Mõeldes hingedeajal inimese lahkumisele
JUHTKIRI - Vabandus, mis maksaks
Orissaare mänguväljak ei saa ka sel aastal valmis
Lugeja küsib, jurist vastab
Saarlastest käsitöötootjate kogemusi Eiffeli torni jalamilt
Jäätmevedu Vättal algab veebruaris
Valjala kalmistul võetakse maha ohtlikke puid
Nädala loetavuse top 5
Auto soditi värviga  (6)
Mart Maastik kandideerib Isamaa nimekirjas riigikokku (20)
Komandandi tänaval käib läbipääsu pärast vaidlus (4)
Arengustrateegia arutelu läks tühjale saalile (17)
Uue tänava 75 elanikku soovivad ühesuunalist tänavat (23)
Kommentaarid
Arengustrateegia arutelu läks tühjale saalile (17)
Uue tänava 75 elanikku soovivad ühesuunalist tänavat (23)
Mart Maastik kandideerib Isamaa nimekirjas riigikokku (20)
TS Laevade reisijate arv ületas kahe miljoni piiri (4)
Auto soditi värviga  (6)
Merevalvekeskus kolib radarseirepunktid Tallinna  (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (101)
Ruhnu vabatahtlikud päästjad said aasta tulijateks (1)
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (234)
Komandandi tänaval käib läbipääsu pärast vaidlus (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud