[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 19. jaanuar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Eluratas

Kunagistest suvepäevadest ja raudteest
Autor: Maria Peep
Reede, 02. november 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Suvepäevalised Puka aleviku tantsuplatsil suure puu all. Esireas poliitlektor Oskar Sepre, tema selja taga on artikli autor. FOTO: erakogu

Mina käisin suvepäevadel 26.–28. juunini 1959 Valgamaal Puka alevikus. Ma ei olnud kunagi varem Pukas käinud, olin ainult palju kordi sõitnud Tartu-reisil Puka alevikust läbi ja vaadanud sealset raudteejaama läbi rongi akna.

Olin päris mitu korda kuulnud Lõuna-Eesti suurimast rongiõnnetusest 19. sajandil Puka jaama lähedal ja jaama nähes tuli see ikka meelde. Päriselt rongisõitu ma kartma ei hakanud – see lugu tundus väga kauge.

Raudteekatastroof

Tartus oli ülemöödunud sajandil, 1897. aastal, otsustatud korraldada suur pidu seal asuva 95. Krasnojarski jalaväepolgu 100. aastapäeva tähistamiseks. Kutsutud oli ka sõjaväelasi teistest väeosadest.

Sõjaväerongis oli 33 vagunit. Puka jaama lähedal oli suur vihm aga uhtunud rööbaste alt liiva pehmeks. Vedur vajus sisse ja teised vagunid tormasid hooga eelmistele vagunitele otsa. Mõni vagun sööstis rööbastelt maha. 56 soldatit sai kohe surma, raskesti haavatuid oli 43.

Vagunite alt kostis veel kaua raskesti vigastatute südantlõhestavaid karjeid. Neid ei saanud aidata, sest ei olnud kuidagi võimalik raskeid vaguneid tõsta. Ohvrid maeti igaüks oma usukommete järgi: luterlased, õigeusklikud ja üks juut. Juudi matustest oli koguni pikemalt juttu.

Raudteenalju

(et ülaltoodu ei teeks meelt liiga kurvaks)
Keegi kohalik ülemus oli märganud, et kaugel jooksevad raudteerööpad kokku. Kuidas on sel teel siis võimalik sõita? Insener selgitas, et mingit kokkujooksmist ei ole, see ainult tundub nii. Tegemist olla optilise pettega, mida nimetatakse perspektiiviks. See on füüsikaseaduste järgi paratamatu. Lähemal asuvad rööpad kõrvuti nagu ikka ega takista sõitu. Ülemus ütles siis, et olgu seekord küll sedaviisi, aga edaspidi ehitage ilma perspektiivita.
Ja teine lugu. Ülemus oli märganud, et suuremad õnnetused toimuvad ikka viimase kahe vaguniga: pöörangutel rööbastelt mahasõit või tagant tulev rong sõidab otsa viimasele vagunile. Õnnetuste vältimiseks otsustati alates 1. märtsist 1909 kõigilt tsaaririigi rongidelt võtta viimased kaks vagunit rongi tagant ära ja jätta need kõrvalteele seisma. Ja oligi probleem lahendatud

Suvepäevad 1959. aastal

Nii palju oli mul eelteadmisi Puka kohta. Tollest ajast on mul alles album „Mälestuseks noorte suvepäevadest“, albumis viis fotot, need olid sinna juba kleebitud.

Osavõtjaid oli mitmest Valgamaa kolhoosist, iga kolhoos tõi oma suvepäevalised veoautoga kohale. Osavõtjaid oli poolesaja piires, foto järgi oleks võimalik kokku lugeda. Vanuselisi piiranguid vist ei olnud, olime nii 17–30-aastased. Mina olin 21.

Fotode kvaliteet on selline, et näod on hernetera suurused – mõnel fotol ma ei tunne iseennastki ära. Just nagu Andromeeda udukogu. Mustvalged, vist Smenaga pildistatud.

Alustati telkide püstitamisest: iga seltskond pani oma telgi püsti. Eks poisid aitasid tüdrukutel vaiu maa sisse taguda. Suvepäevad toimusid küll kohe pärast jaanipäeva, aga mandri kliima on kontinentaalne – päevad olid kuumad, ööd jahedad. Kas meil on ikka piisavalt madratseid ja tekke? Äkki saame pärast telgis magamist kõik homme nohu? Siis on tõesti vastik olla.

Äkki astus minu juurde kena neiu, kellel oli valge koer rihma otsas, ja ütles: „Tere, Maria. Kas sa mäletad mind? Mina olen Viljandi pedast nagu sinagi, ainult ma lõpetasin kaks aastat enne sind.“ Tõesti, oleks justkui tuttava näoga, kuid nime ei tea. Kummaline, et tema mind mäletas, tavaliselt mäletavad nooremad vanemaid, vanemad nooremaid mitte. Seekord siis vastupidi.

Liisu ütles, et tema elab ja töötab Puka koolis, tal on alevikus kahetoaline korter. Ja kutsus mind enda juurde elama. Ööd on veel jahedad, väljas magades võib nohu saada. Tema kütab igal õhtul sauna, saab leili võtta, korralikult pesta ja riideid triikida. Mina tänasin ja läksin Liisuga kaasa. Oma riidekoti võtsin kaasa, tekid-padjad jätsin telgikaaslastele. Neil ka soojem.

Liisu rääkis, et tema ise suvepäevadest osa ei võta, aga tema naabripoiss Ott osaleb. Ott võib neilt läbi tulla, saate tuttavaks, võite õhtupoolikul koos minna ja öösel koos tagasi tulla – ei pea üksinda tulema. Tõesti hea!
Programmist siis niipalju, et järgmine päev olevat alanud hommikvõimlemise ja pesemisega. Meie võimlema-pesema ei läinud, jõudsime kohale hommikusöögiks.

Pärast hommikusööki oli mingi poliitiline teema. Meile oli tulnud külla vana revolutsionäär Oskar Sepre, kes liitus revolutsioonilise liikumisega juba Oktoobrirevolutsiooni päevil. Pärast nõukogude võimu taaskehtestamist saanud temast majandusministri asetäitja ja seejärel koguni riikliku plaanikomitee esimees. Ja tema viitsis tulla meie juurde sääski söötma!
Oskar Sepre tiitlite ja töökohtade loetelu oli nii suur, et ei saanud lugu peale – kes neid meeles pidada jaksas. See jäi küll meelde, kuidas sotsialistlikus ühiskonnas paraneb inimeste aineline heaolu – poed olid aina tühjemad! Aga keegi ei lausunud sõnagi.

Sm Seprele meeldis noorte kollektiivi raskuste ületamisel innustada – nii ta ütles. Ta jäi õhtul koguni meie simmanile, mis kestis poole ööni. Kuna mina istusin just tema taga, siis ei ole ime, et ta palus mind tantsima. Tal oli üsna priske kõhuke ja ma ei saanud aru, mis samme ta tippis. “Kui see laul meil korda lä’eb, ei meie kimpu jää!”

Mul küll ei läinud see tants korda ja ma jäin kimpu. Ega ma olnud suurem asi tantsija ka, ma polnud veel kuigi palju pidudel käinud. Pedas olime tantsinud tüdrukud omavahel ja see oli hoopis teistmoodi. Ott tuli appi. Kohe, kui tantsu esimene pool otsa sai, ütles Ott: „Vabandage, sm Sepre, ma viin nüüd oma pruudi ära!“ Võttis mul käest kinni ja me lipsasime tantsuplatsi teise serva. Pruudi?! Hi-hi! Kaks tundi olime tuttavad olnud!

Järgmisel päeval enne lõunat räägiti etiketist. Loeng meeldis, eks me tahtsime ju kõik viisakalt käituda. Pärast õpiti laule, siis olid mingid ühismängud.

President Ahtisaari käest küsitud, kuidas on etiketi järgi õigem õlut juua, kas klaasist või pudelist. Ahtisaari vastanud: „Muidugi pudelist – siis on kindel, et etiketist kinni pead!“ Aga Ahtisaari oli tookord meile nii tundmatu kuju, et me polnud temast kuulnudki. Ei tea, kas ta isegi oli endast kuulnud – küllap oli alles koolipoiss. Temast rääkisime hoopis hiljem Maaja Kallastiga.

Ma ei tea, kui viisakalt seal tol õhtul joodi ja kas üldse joodi. Ametlikult mitte, aga mõnes telgis võidi ju kahe tantsu vahel natuke napsi võtta. Meie Otiga läksime pärast keskööd ära. Ma lubasin koos Liisuga sauna minna.

Kolmandal päeval pärast lõunat pandi telgid kokku ja algas hüvastijätt. Kõik olid leidnud uusi tuttavaid – vahetati aadresse, lubati meie rahvamajja kinno või peole tulla, kutsuti meid mõnele nende kolhoosi üritusele. Noored saavad ikka ruttu tuttavaks! Autod tulid suvepäevalistele järele.

Liisu ütles mulle: „Kui sul ei ole tarvis töö pärast kohe koju sõita, jää veel kaheks päevaks. Homme on Otepää rahvateatri näidend „Patuoinas“, ülehomme on hea kontsert (oli vist Georg Ots), mul on kummalegi kaks piletit.“ Ma jäin.

Hommikul ärgates leidsin laualt Liisu kirjakese, et ta peab tingimata ämma juurde sõitma. Ta juba helistanud ja leppinud kokku, et Ott võtab tema piletid endale – me võime koos minna, Ott viib mind peole ja saadab pärast pidu koju. Minu ärasõidupäeval tunnistas Liisu üles, et teadis juba enne suvepäevi, et sõidab ämma juurde ega ostnud mingeid pileteid. Piletid olid hoopiski Oti ostetud!

Artiklis on kasutatud Hillar Palametsa raamatut “Sõidab, hirnub raudne täkk, kel selja taga valge lakk”. Selles raamatus on ka peatükk raudteest Saaremaal.

Täna loetuimad
Perekondlik
Kolme inimese surma põhjustanud autojuhil väiksem joove (25)
Komisjon tahab Noortejaama kohta menetlust (23)
Saaremaa ettevõtjad said PRIA-st rohkem kui 660 000 eurot toetust
Saikla poe käive on suurenenud ligi kolm korda (7)
Ohvrit kaelast pigistanud mehele reaalne vangistus
Erivajadusega inimeste kodu Õie tänavale ei tule  (21)
Heli Maajärv: elus ei ole vigu, on õppetunnid
Piimafarmer, kes panustab paljude alade arengusse
Muinsuskaitse kaitsekorrast huvitus ligi poolsada linlast (2)
Tallinna Saarlaste Segakoor peab sünnipäeva
Kaks suurt ja Saaremaa
Solistica konkursil seitse vaprat saarlast
Hea uni aitab paremini käituda ja õppida
2019. aasta parim BWB mudel on Pilot 15 WP
Nädala loetavuse top 5
Saaremaa rängim avarii nõudis kahe naise ja beebi elu (54)
Traagiline õnnetuspaik tõi kokku hulga mälestusküünlaid (18)
Liiklusõnnetuses hukkunute lähedasi toetatakse joogatunniga (9)
Oma läbielatut ei soovi ma mitte kellelegi (3)
Kuressaarest pärit kullavaras võeti Läänemaal vahi alla (12)
Kommentaarid
Erivajadusega inimeste kodu Õie tänavale ei tule  (21)
Komisjon tahab Noortejaama kohta menetlust (23)
Saaremaa valla lastekaitseteenistuse juhataja on Anneli Tõru (13)
Muinsuskaitse kaitsekorrast huvitus ligi poolsada linlast (2)
Kolme inimese surma põhjustanud autojuhil väiksem joove (25)
Ebaseadusliku metsaraie eest tuleb maksta üle 28 000 euro (13)
Saikla poe käive on suurenenud ligi kolm korda (7)
Oma läbielatut ei soovi ma mitte kellelegi (3)
Lennuhanke vaidlustus jäi rahuldamata (9)
Saaremaalt pärit asjur asub tööle Aafrika Liidu juurde (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud