[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 26. september 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Eluratas

Noora nooruslikkuse saladus on rõõmus meel
Autor: Ivika Laanet-Nuut
Reede, 14. september 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Vasakult ristipoeg Kalev Kirst, Eleonora Velsvebel, Linda Kirst, Juta Valge ja Arno Kirst. FOTO: erakogu

„Aitab küll see tänapäeva elu. Liiga palju keksivad sääl kõrgetel kohtadel küll, aga elada saab,” muheleb 93-aastane endises Pöide vallas Koigi külas elav Männiku talu perenaine Eleonora Velsvebel.

Eleonora, keda lähedased hüüavad Nooraks, tähistas oma 93. sünnipäeva 6. septembril. Elus mitmeid ameteid pidanud väärikas vanuses memm on krapsakas ja nooruslik. Ta võtab kartuleid, toimetab igapäevaselt ringi ja on ilmaeluga kursis. „Muidu jääb tükkis kangeks, ikka peab liikuma,” ütleb vanaproua, kes ei võta arstirohtudest muud, kui vaid vererõhurohtu.

„Oli üks selgeltnägija. Vaatas mu kätt ja ütles, et näe, hakkad kellegagi koos elama, saad poja ja siis viibutab takka, et kuidas sa nii vaene üldse oled. Aga kust ta seda teadis?” naerab Noora lustakalt ja lisab tögades, vaadates ka allakirjutanu pihku, et pole ka sul see toidulaud (käel keskel kahe joone vaheline ala) nii lai ühti.

Noora vaatab televiisorist uudiseid, loeb ajalehti ning kuulab raadiot.
Pärimise peale, mida ta uuest, Saaremaa vallast arvab, vastab memm, et äi tea, miks nad selle üldse tegid ja millega seal kokku hoida tahetakse. „Vallavanemad lasti lahti, nad said küll hüvitist, aga see on seuke imelik asi mo arvates. Ma karda küll, et elu läheb maalt veel kaugemale nüüd,” arutleb ta.
Noora on humoorikas proua, kes peab lugu heast naljast. „Kui me panime kevadel kartulit, siis ma kukkusin vao sisse ja enam püsti ei saanud,” naerab Noora ja lisab, et päris kena olevat olnud seal istuda.

Rehe peres lapsehoidja

Noora on töötanud erinevais ameteis. Päris kõige esimene amet oli tal piima meiereisse vedamine, pärast seda töötas ta laudas lüpsjana ja teinud on ta ka erinevaid põllutöid. 14-aastaselt kaotas ta ema. „See oli väga raske löök mulle. Ta läks haigla ja polegi enam tagasi tulnud,” meenutab Noora ja pühib silmanurgast vaikselt pisara.

Noore, emata jäänud tüdruku võttis enda peresse kasulapseks endises Pöide vallas Oti külas elav Rehe Seiu ehk Aleksei Kirst, kelle peres oli kasvamas seitse last ning kellel oli Noorast hirmus kahju, ehkki nad pole teps mitte isegi sugulased olnud. Kõige vanem oli Rehe peres Endel, kes uppus 1955. aastal olles Eesti sõjaväes, järgnesid Leo, Arno, Linda, Kalev, Jüri ja pesamuna Juta.

Noora oli abiline just väiksemate laste hoidmisel, Endel oli siis viieaastane ja Leo kolmene. Rehel elas Noora kümme aastat. Kolhoosis töötas ta lüpsjana, kuid väsis lüpsjaametist korraks ning seejärel läks turbarabasse tööle laadijaks. Siis oli ta 28-aastane. 1953. aastal kolis ta aga Rehe talust iseseisva elu peale. Alustas taas Kahutsi lehmalaudas lüpsjana ning seejärel oli ta ametis erinevatel põllutöödel. 1980. aastal, 55-aastaselt sai ta pensionile.

Oma abikaasa Juhaniga, kes on tänaseks päevaks juba taevastele radadele lahkunud, sai ta kokku just Kahutsis. Koos osteti Koigi külla Männiku-nimeline talu. Abielust sündis neil poeg Lembit, kes on tubli ja töökas mees ning emale igati abiks ja toeks.

Kui küsin, mis on Noora arvates tema nooruslikkuse saladus, rehmab ta rõõmsalt käega ja ütleb tagasihoidlikult, et pole see teps mitte midagi. „Kindlasti on see aga optimistlik ja rõõmus meel,” ütleb Juta (praegu Valge, siis Kirst – toim), keda Nooragi on aastakümneid tagasi hoidnud, meenutades, et alati, kui Noora neil hiljem külas käis, siis alati viskas ta nalja. Noora ise ütleb aga, et kõrvakuulmist on tal siiski vähe ja kui keegi kiiresti räägib, siis on raske aru saada. „Üks naine oli kangeste kiire jutuga ja talle pandigi nimeks Kuulipilduja,” kõkutab Noora lustakalt.

Erilised mälestused

Noora räägib, et tal on palju erilisi mälestusi. Näiteks, kui nüüd ei paista Orissaare alevikust vaadates enam üldse merd, sest metsa on palju ees, siis tema oma sõbrannaga vaatas alati aknast, millal laevad tulevad Illikule sadamasse. „Me teadsime, millal laevad tulevad ja siis alati läksime vaatama. Oi, kui uhke oli minna! Sadamas oli laudpõrand ja me siis läksime käest kinni marssides laeva peale. Vahel juhtus ka nii, et unustasime ennast ära ja siis tuldi meile ütlema, et aeg on laevalt maha tulla,” räägib Noora, kelle sõnul vedasid need Dagmari ja Ansi nime kandvad laevad nii kaupa kui inimesi. Ega siis tol ajal olnud nii palju reisijaid kui nüüd. Aastad olid siis 1936 ja 1937.

Armastas näitemängu vaadata

Samuti oli Noora enda sõnutsi näitemänguhaige. Orissaare pangamajas, seal, kus praegu asuvad teenuskeskuse ruumid ning kunagi ka vallavalitsuse omad, oli haridusseltsi saal. Seal anti mitmeid etendusi. „Mu vanematel polnud nii palju raha, et oleks saanud vaatama minna, aga Otsa Oskar, see meie perele tuttav mees, lükkas mind uksest sisse.” Parajasti mängiti „Kauka jumalat“. Just see etendus on jätnud Noora mällu kustumatu mulje. „Sääl oli ka näiteks see, et tüdrukul oli peig ning isa oli väga selle vastu. Selle peale ütles aga tüdruk, et te võite mind ju luku taha panna, aga lukuaugust ma lähen ikka,” meenutab Noora toona etendunud „Kauka jumalast“ üht fraasi. Ja uskumatu küll, mis tal tänase päevani on meelde jäänud.

Noora jälgib ka praegu kahte Horvaatia filmi iga päev televiisorist ja Tallinna televisioonist. Üks on „Saatuslikud valed” ja teine „Südasuve leegid”. Viimasel ajal nähtust on tal aga meeles väga põnev film „Veresidemed”.

Sõjaaegsest ajast on Nooral meeles, kuidas üks naine oli hakanud lennukitele valgeid rätikuid lehvitama ja ta lastud kohe maha. Noora kasuisa Seiu võeti kinni oma tädi juures Pärnumaal ja viidi Venemaale, ühte vabrikusse. „Isa viskas maha paberilipaka, et meid viiakse ära ja palus viia selle tema koju. Ning see toodigi meile. Nii saime me teada, et isa ei ole enam koju tulemas,” meenutab Noora, kelle kasuisa oli venelaste käes vangis. „Oi, sõda on ikka kole, küll on hea, et me elame rahuriigis,” ütleb Noora lõpetuseks. „Ja annaks vaid ilma, et saaks tuhlid põllult ära võtta. Siis saaks jälle televiisori ees filme vaadata”, muheleb ta.

Täna loetuimad
Madis Kallas sai ettepaneku riigikokku kandideerida  (6)
Praamisõit hiidlastele ja saarlastele piletivabaks (4)
Orissaare neljas laululava sai valmis
Kortermajadele on pakenditeenus kallim kui eramutele
Visit Saaremaa hakkab välja andma reisiajakirja (3)
Ligi 300 elanikku võib jääda täpse aadressita
Kärla lasteaia juhi kohale kaks soovijat
Kavas nelja endise valla tänavavalgustuse uuendamine (2)
Juhtmetehases suitses ahi
Randmeuuri tagasitulek (1)
Politsei: Saaremaal korgijoogijuhtumeid ei ole olnud (2)
Aste klubis arutleti maaelu tuleviku üle
Karola Soe võidutses Soomes
JUHTKIRI - Oma ja uhke laululava
Tööandjate keskliidu manifesti ettepanekud tööturu edendamiseks
Nädala loetavuse top 5
Võrkpalli suurtoetamise leping jäi eile sõlmimata (2)
Kodune kontrollturniir oli edukas
Saaremaa kalleima mõisa hind langes kordades
Tuttav omastas talle usaldatud auto
Mis juhtus?
Kommentaarid
Madis Kallas sai ettepaneku riigikokku kandideerida  (6)
Kavas nelja endise valla tänavavalgustuse uuendamine (2)
Praamisõit hiidlastele ja saarlastele piletivabaks (4)
Randmeuuri tagasitulek (1)
Visit Saaremaa hakkab välja andma reisiajakirja (3)
Politsei: Saaremaal korgijoogijuhtumeid ei ole olnud (2)
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (104)
Sõnajalad maandusid kopteriga Raiekivi säärel ilma loata (131)
Muhumaa jõuab liinile veebruaris (11)
Kus on elu? (77)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud