[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 28. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Eluratas

Oh jaanipäev! Oh mälestused…
Autor: Heino Tilts
Reede, 01. juuni 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Jämaja kalmistul on mälestusmärk laeval Moero hukkunutele. FOTO: Irina Mägi / Meie Maa arhiiv

On aasta 2017, detsembrikuu. On jõuluaeg. Teen oma tavapärast tiiru Sõrve surnuaedades. Panen kuuseoksi, süütan küünlaid.

Anseküla kalmistul puhkavad isa, ema ja vanaema ehk memm. Veel ka sugulasi ja tuttavaid. Seal puhkab ka minu endine koolidirektor Torgu koolist Herman Kask. Kui pagasnikus küünlaid jätkub, panen ka tema hauale küünla põlema…
Edasi suundun Jämaja kalmistule. Tee viib mööda Jämaja kirikust, kust meenuvad mulle esimesed kirikuskäigud. Need olid seotud sugulaste-tuttavate leerilõpetamisega, laulatuste, laste ristimise, matustega. Astun sinna praegugi vahel sisse, põhilisel teen seda jõuluajal. Päris kohustuslikud käigud on viimasel ajal seotud siiski vaid matustega…

Jämaja kalmistul puhkavad mul onu, tädi, mitmed koolivennad ja –õed, ka mitmed päris lapsepõlvesõbrad. Siia on maetud ka minu endised õpetajad Torgu kooli päevilt. Siin puhkab ka minu teine vanaema. Pean pidama pisikese arvestuse, et igale poole ikka küünlaid jätkuks. Ja kui ei tule välja, siis panen järgmisel korral…

Kui vanaema haual on toimetatud, lähen peaaegu otse üle teeraja ühe lähedal asuva suhteliselt uue (alles maikuust) haua juurde. Panen, nagu varemgi, ka siia küünla põlema. Siin puhkab tuntud Sõrve pillimees, ka laulja ja laululooja Tehu Õie (Õie-Maria Tehu, 17.01.1942–17.05.2017).

Tavalisest haual peatumise hetkest saab seekord pikem viiv. Jään mõtlema, kui paljusid inimesi ta oma pillimänguga rõõmustas ja lõbustas ning kui kurb-traagiline oli ta oma lahkumine tulekahju läbi. Küllap tõi mind nendele mõtetele jõuluaeg, mis ikka paneb meid rohkem mõtlema ja meenutama. Jõuan veel mõelda, et küllap tal õnnestub seal üleval mõnda ansamblit juhatada. Siis äkki hakkavad kirjatähed hauaplaadil virvendama ja muutuvad uduseks. Noh, mis see olgu, silmanurka tahavad tulla pisarad! Ah noh, las nad tulla, kedagi nägemas ju pole.

Siit edasi hakkavad kerima mälestused ühest jaanipäevast…

…On viiekümnendate aastate lõpp

Aasta on 1958 või 1959. Jaanipäeva aeg. Meie koju Rahustele Sootänavale on jõudnud miskeid radu pidi teated, et Sõrves Kaavi rinkas on õhtul jaanituli ja Rahustelt tuleb kolhoosi auto, mis viib inimesi jaanitulele. Ja et meie pere, lapsed kaasa arvatud (!), läheb kõik jaanitulele. Sellist asja ei juhtunud just sageli! Kuigi on möödunud üle kuuekümne aasta, on siin momente, mis meelest ei lähe.

Selgelt on meeles selle päeva ärevus ja loomulikult ettevalmistused õhtuseks pidusse minekuks. Eks emal oli palju tegemist kõigile riiete otsimise ja valmisseadmisega. Mäletan, et peaaegu terve päeva oli pliidi all tuli, sest oli vaja süsi triikrauale, kuna elektrit meil siis veel ei olnud. Oli vaja triikida särgid, kleidid ja püksid viikida. Ega siis pidusse mindud torupükstega ja teksapükse oli mõni üksik vaid eemalt näinud.

Hiljem olen lugenud, et ideoloogia oli tol ajal selline, et ega õige nõukogude inimene teksapükse tahtnudki, sest see oli ju lääne (Ameerika) karjakasvatajate (kauboide) tööriietus. Mäletan, et õde Enda puhastas ja valgendas oma tenniseid. See käis valge hambapulbriga, mille veega segatud kiht määriti tennistele ja siis pandi need aiateiba otsa päikese kätte kuivama. Pärast raputati pulbrikiht maha ja tennised said nagu uueks – valgeks ja ilusaks. Küllap oli uute tenniste saamine kauplusest raskendatud.

Mäletan, et vanem vend Vello, kes mängis Torgu puhkpilliorkestris, hõõrus päris pikalt oma altpasunat asidooliga läikima. Pidi see ju särav välja nägema. Pill on tal praegugi veel keldris ja teeb puhudes head häält, aga muidugi eriti särav välja ei näe.

Vend Allan oli alles väike ja tegeles ema segamisega. Isa tegeles tõsiselt ja vaikides kodus vajalike töödega ega lasknud end pidumeeleolust häirida. Kui tal pool tunnikest vaba aega tekkis, istus ta parandama meile remondiks toodud külainimeste raadioid. See oli tema aastatepikkune harrastus.

Kui nüüd meenutada, et mida mina tegin, siis minu põhiülesanne oligi vist ärevuse ja ootuse läbiseedimine. Õige ärevus ehk närvilisus saabus alles õhtu eel, kui hakkas kätte jõudma aeg Kasekääru peale bussipeatusesse minekuks, kus Rahustelt tulev auto pidi meid peale võtma.

Mina olin juba riides ja minekuvalmis, aga teised alles koduses riietuses ning sättimine käis ka väga uimaselt. No niimoodi ei saa ju kodust minema ja võib autost maha jääda! Tegelikult ei olnud ju tee bussipeatusesse pikk, umbes pool kilomeetrit, aga minu arvates tasus siiski varakult kohal olla.

Kui me lõpuks kodust minema saime, liikusin mina muidugi teistest umbes 150 meetrit eespool. Varsti tuligi Rahustelt auto. See oli kolhoosi veoauto GAZ-51, mis oli sel ajal kolhoosides ja sovhoosides tavaline töömasin. Autokasti olid pandud ärakäivad pingid, kasutati seda sageli ju ka inimeste veoks, sest bussi ei olnud. Autokasti ümber olid pandud tuulevarjuks noored kased. Huvitaval kombel kaitsesid need nii tuule, vihma kui ka tolmu eest. Sest niimoodi käidi ka päris pikkadel ekskursioonidel, isegi Lõuna-Eestis.

Sõit ei olnud pikk, bussipeatusest Kaavi rinkasse oli kümme kilomeetrit. Kaavi rinkaks nimetati kohta, kus Sõrve suure maantee pealt keerab tee alla Kaavi külasse. Seal oli jaanitule pidamiseks väga õige plats.

Rahvast oli kohal juba päris palju ja tuli veelgi juurde. Tule hunnikuks oli kokku aetud päris palju puid ja muud materjali. Mind aga huvitasid kõigepealt seal olevad autod. Üsna ühes rivis seisid jälle kolm GAZ-51. Ei tea kuidas, aga teadsin isegi seda, kes nende autodega sõitsid. Ühe juht oli Juke (Johannes Suurhans), teise Pitka Harry (Harry Õunpuu) ja kolmanda Nammi Harry (Harry Namm). Ilmselt olid needki autod toonud rahvast kohale. Kuidagi aga ei suuda ma meenutada meid kohale toonud autojuhti.

Platsi teises servas seisis veel üks auto GAZ-51, mis oli toonud kohale Mäebe kaupluse müügipunkti, mida võis ka nimetada puhvetiks. Sealt müüdi viina, veini, küllap ka vorsti ja leiba-saia. Muidugi lastele ka kommi, küpsist ja limonaadi. Aga kuidagi ei saa poisinakats eemale autodest Sinna sõitis ka üks suurem auto, vist ZIC, millega tulid venelased. Tegelikult olid need sõjaväelased, aga sõrulaste jaoks olid kõik sõjaväevormi kandvad inimesed venelased.

Vanemate inimeste jutu järgi olid nad kusagilt Läbara sõjaväeosast. Minu terane silm märkas nende hulgas kahte pisut tumedama nahavärviga ja teistsuguse silmakujuga meest. Aga need erinesid nendest, kes meie kodu juures raudteed ehitasid. Mõni aeg hiljem sai selgeks, et jaanitulel nähtud olid kasahhid ja raudtee ehitajad olid tadžikid. Seda seletas mulle isa, kes kõiki asju teadis ja isegi kaardi pealt näitas, kus teistest rahvustest keegi elas. See vana kaart on mul praegugi veel kapis alles, arvan, et tänu nendele teadmistele sain hiljem koolis geograafiatunnis mõnegi parema hinde…

(järgneb reedel, 8. juunil Elurattas)

Täna loetuimad
Naine pääses autoga napilt puu alla jäämisest  (3)
Võrkpallifännid saavad mänge jälgida viirusehirmuta (29)
Kus sa oled, arst? (5)
Naise süüdanud mees tunnistas end mõrvakatses süüdi
Muhus kukkus teele elektriliini õhukaabel  (2)
Kadunud naine leiti üles
JUHTKIRI - Igal teol on tagajärg (10)
Kuressaare komando sai uued päästemasinad
Kuivastu sadama infosüsteemis tekkis rike
Naine läbi mehe pilgu
Meenutusi tööajast
Eesti Laul kõlab Thule Kojas
Kalameeste bänd kutsub Kassarisse
Eesti-Vene piirilepingu tegemisest (3)
Türgi kultuuripärand ja Kuressaare ametikooli õpilased
Nädala loetavuse top 5
Torm hävitas legendaarsed Järve luited (10)
Auto sõitis Loode tammikus vette (2)
Naine pääses autoga napilt puu alla jäämisest  (3)
Kaablivigastus viis linnas elektri (12)
Vallal ei ole tervisepargi raja kordategemiseks raha (15)
Kommentaarid
Võrkpallifännid saavad mänge jälgida viirusehirmuta (29)
Naine pääses autoga napilt puu alla jäämisest  (3)
Kus sa oled, arst? (5)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (127)
JUHTKIRI - Igal teol on tagajärg (10)
Kaablivigastus viis linnas elektri (12)
Eesti-Vene piirilepingu tegemisest (3)
Nõudlus spordisaalide järele ületab pakkumist (19)
Torm hävitas legendaarsed Järve luited (10)
Veritsushaigustega patsiendid saavad Kuressaares parimat ravi (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud