[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 17. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Eluratas

Pool sajandit pillimehe ja kalurina
Autor: Ivika Laanet-Nuut
Reede, 09. veebruar 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Armastus esimesest silmapilgust. Herman ja Maret said kokku Orissaares ning novembris täitub neil kooselust juba 60 aastat. FOTO: Elina Kalm

Möödunud reedel, küünlapäeval täitus elupõlisel rannakaluril, kauaaegsel bussi- ja autojuhil ning staažikal rahvapillimängijal Herman Vesiaidil 85. eluaasta.

Herman on saaremaiselt sitke mees, kes on pälvinud Orissaare teenetemärgi ja seda merekultuuri traditsioonide hoidja ja kandjana. Samuti on tema akordionimängu imetlenud paljud inimesed erinevatel üritustel. Ta on kuldsete kätega mees, kes on tegutsenud terve elu kalanduses, olnud tegev auto- ja bussijuhina ning pillimehena löönud kaasa mitmetes muusikakollektiivides.

„On ikka kindel, et 85?“ küsime juubilarilt, kui selle nädala alguses nende Orissaare alevikus asuva kahekorruselise hubase ja kauni kodumaja uksest sisse astume. Sama küsimus tekib ka Hermani abikaasa Mareti puhul, kes saab sügisel 80-aastaseks. Armas abielupaar, kellel novembrikuus täitub 60 aastat ühisest kooselust, näeb välja nooruslik ja särav ning nende omavahelisest vestlusest ei jää mitte kuidagi märkamata sõbralik ja muhe aasimine.

Lääne-Virumaalt Kõldu külast pärit raamatupidaja Maret sattus saarele suunamise kaudu. „Tulin siia meest otsima ja läks õnneks,“ naerab Maret südamest, ise kaasale kelmikalt otsa vaadates. Hermaniga tekkiski neil armastus esimesest silmapilgust, sest juba kohtumise esimesel aastal pandi leivad ühte kappi.

Laupäeval peeti pidu pere ja lähedaste ringis. Lapsi on Hermanil ja Maretil kokku kolm. Kokku olid tulnud tütar Liivi ja poeg Raivo oma peredega, aastakümneid tagasi manalateele lahkunud poeg Arvi lapsed, samuti Hermani vennalapsed jpt. Lapselapsi on neil peres kaheksa, lapselapselapsi aga kokku viis.

Mitmed ametid

Kõrkverest kaheksalapselisest perest pärit Hermani esimene töökoht oli isa abilisena veskimölder. „Eks ma haridusega tegin lühidalt,“ muigab Herman, kes käis kuus klassi Kõrkvere koolis ning seitsmenda klassi läbis juba Tornimäel. 16-aastaselt hakkas Herman pihta noorkaluri ametis ning sellega algas noormehel ka ametlik töömehepõlv. 18-aastaselt sai ta autojuhiload ning 1952. aastal alustas Herman kutselise autojuhina.

Tol ajal tuldi talvisel ajal Kõrkverest Orissaarde hobustega, sest teed olid lumest lahti lükkamata. Autoga hakkas Tornimäele saama alles siis, kui seal alustas tegutsemist Uuemõisa haigla, meenutab Herman. Ja talved olid tol ajal ikka talved, paksu lume ja krõbedate külmakraadidega. Herman jätkab, et autojuhi ametist tingituna läksid tööpäevad vahel vägagi pikaks.

„Teed kohalikke sõite, mille pärast oled palgatud, päeva lõpuks saad kas õuna-, kartuli- või kalakoorma peale ning järgmisel hommikul tuli juba mandrile sõita,“ kirjeldab Herman oma tööpäeva.

Ega siis autojuht olnud ainult juht, tal tuli ka kaupa laadida ning seda kõike käsitsi. Sajakilosed soola- ja suhkrukotid, 70-kilosed jahukotid jne. „Hirmus töö, kui tagantjärele mõelda. Aga eesmärk oli ikka raha teenida.“

Ja kui teised juhid istusid praamijärjekorras niisama või mängisid kaarti, meisterdas Herman Ukule (kunagine rahvakunstimeistrite koondise osakond Orissaares – toim) vasest käsitööehteid.

1978. aastal oli Hermani pilt töökuse ja tubliduse eest kaks korda Kuressaare keskväljakul autahvlil. Lisaks autojuhi ametile töötas ta mitmed aastad bussijuhina Seaninal ja ka tõstukijuhina Tagavere karjääris. 1992. aastal lõpetas ta autojuhi ameti teise grupi invaliidina.

Muusikaline kuulmine

Pillimäng tuli Hermani ellu juba noorest põlvest. Kuna neil oli kodus harmoonium, mis oli soetatud peresse juba enne tema sündi, siis hakkas ta seal vaikselt harjutama. Sõja ajal korjati raadiod ära, alles jäid vaid mõned ja neisse peredesse, kus ise osati need valmis meisterdada. Sealt hakanud ta siis erinevaid lugusid kuulama ja neile viise looma. Noodiõpetust kui sellist pole ta saanud, vaid õppis kuulmise järgi.

“Kui meile tulid sõnnikutalgulised, siis sai nad juba tantsima aetud,“ muheleb andekas mees, kes oli toona vaid kaheteistkümne aastane. Sõjaaegsed lood levisid paljuski ka suust suhu. Herman mäletab, et oli üks väga hea pillimees, kes noorelt suri, Kirsi Eino vend Verni, tema mängis kõiki pille, oli võimas laulumees ja -tegija.

Akordioni õppis Herman aga selgeks hiljem. Ta mängis pilli erinevates ansamblites, nii üksi kui kahasse. Viimane kord mängis ta avalikult pilli veel 2009. aastal Muhus lõõtsameeste kokkutulekul. Ka oma 80 aasta juubelisünnipäeval, kui Meelis Mereäär neid lõbustamas oli, mängis ta koos Meelisega mõned lood.

„Pillimehe sõrmed peavad risti-rästi käima, aga mul jäävad need üksteise taha kinni,“ ohkab Herman, kes just liigesehaiguse tõttu enam pilli mängida ei saa. Poeg Raivo lasi isa pillile remondi teha ning pärast seda on Herman proovinud pilli mängida vaid üheainsa korra. „Olgem ausad, ega pole ju aega ka. On raadio ja televiisor ning kodused tööd,“ rehmab praegu pensionipõlve pidav, kuid aktiivselt ringi toimetav mees käega.

Herman on kuni selle aastani olnud ametlikult kutseline kalur, seda füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid nüüd andis ta oma püügiõigus pojale üle. Vitaalne vanahärra on enda sõnutsi nüüd sulase staatuses, kuid käib endiselt merel.

Viissada pillimeest


Esimese pilli, Saksamaalt pärit ilma nimeta, soetas Herman endale siis, kui ta sai 19 aastat vanaks ja seda komisjonikauplusest. Kuid selle müüs ta maha, kui lapsed olid väikesed. Herman jutustab, et meeldejäävamad on olnud just esinemised Tallinnas kultuuripalees. Neil oli moodustatud tol ajal nn agitbrigaad, kuhu kuulusid lisaks temale veel Vassili Sepp ehk Sepa Vassa, Konstantin Tilling ehk Tillingu Kutt, Andi Humal. See oli kultuurimaja poolt ellu kutsutud kooslus. Ka ansambliga Sepasellid sai palju ringi reisitud.

Erksaima mälestusena toob Herman välja just üle-eestilised rahvamuusikapäevad. Ükskord oli neid koos üle Eesti viissada pillimeest ja see olnud alles uhke värk.

Herman märgib, et kui teda pillimeheks kutsuti, siis tuli pidus ikka lõpuni olla. Sest ilma muusikata saab ju pidu otsa. „Aga vahel tuli ka ette, et kodust anti karm käsk, et tuleb koju tulla – lapsed haiged või hädasid oli, aga muidu käisime me naisega sündmustel ikka koos.“ Tol ajal olid suured, rahvarohked pulmapeod, kus tantsuks mängis viis või enam pillimeest.

Maret on samuti musikaalne naine, tema laulis, mängis vajadusel kannelt ja lõi jauramit. (Jauram on eesti rahvapill, mida mängitakse rütmiliselt vastu maad lüües – toim.)

Tubli sportlane

Kultuurimajas juhendas Olev Kongas akrobaatikaringi, kus ka Herman kaasa lõi. Kaasa Maret lisab kõrvalt, et ehkki mees on nüüd küll kasvult lühemaks jäänud, kuid omal ajal oli ta tugev tõstja mees. Selle peale viskab Herman kohe nalja, et kruusitõstja, jah. Kuid tegelikult tõstis Herman sangpommi ja kangi. Kuna sel ajal hinnati tulemusi spordis järkudena, siis kangi tõstes sai ta kolmanda, 100 meetri jooksus teise järgu.

Lisaks muusikaarmastusele on Hermanil ja Maretil kirg reisida. Nad on käinud Ungaris, Sepasellidega Ahvenamaal. Ka Saksamaal, Rootsis, Austrias, Slovakkias, Norras, Moskvas ja Kaukaasias. „Ega me siis pole ainult tööd teinud, vahel ikka reisinud ka,“ muigab Maret.

Ehkki Hermanil on vahetatud puusaliigesed, on ta endiselt kraps, keerutades jalga nii oma pidupäeval kui ka muudel tähtpäevadel.

*  *  *
Poeg Raivo isast:

Minu isa on kindlasti parim, keda oleksin osanud tahta. Ta on minu jaoks alati olemas olnud, ta ei ole mulle kunagi öelnud, et tal ei ole aega või miski on liialt keeruline. Oleme kitsastes oludes kõigega hakkama saanud, kuigi vahel on miski liiga palju aega võtnud. Kannatlikkus ja töökus on tema kadestamisväärsed omadused. Tihti on ta öelnud “keegi ei küsi, kaua tehti, alati küsitakse, kes tegi”.
Isa on vastupidav ja sitke, sport on meie peres alati olnud auväärsel kohal. Tema suhtumisest on kõik meie pere lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed nakatatud.

Tema ütlus – “vanasti olid laevad puust ja mehed rauast” on kõigile pereliikmetele arusaadav ja sellest juhindutakse siiani. Ta on meile kõigile eeskujuks.

Täna loetuimad
Perekondlik
Suurem osa raha valla eelarvest läheb haridusse (9)
Käib kampaania “Teeküünla ümbris pole prügi!” (1)
Muhus ja Ruhnus on probleeme elukoha leidmisega (7)
Kaks saarlast pääses Eesti Laulu poolfinaali
Orissaares lammutatakse vana kauplusehoonet
Koplimäe tegusate tegemisi kaemas (1)
Ministeerium nõustus Sandla sadama detailplaneeringuga
Pille Lengi: head asjad juhtuvad ägedate inimestega (1)
Hambaravihüvitis on aidanud (5)
Prokurör: laste väärkohtlemise tõendamine on keeruline (3)
Saaremaa ühineb üle-eestilise helkurkõnniga (1)
Kliimakriis mõjutab tõsiselt iga täna sündiva lapse tervist  (4)
Õppereis Kurgjale
Klaveripäev Hiiumaal
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (22)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (8)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (14)
Perekondlik
Kui uhkus ja eelarvamus varjutavad fakte (33)
Kommentaarid
Millal muutub veidrus ohtlikuks pseudoreligiooniks? (14)
Kui uhkus ja eelarvamus varjutavad fakte (33)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (67)
Hambaravihüvitis on aidanud (5)
Muhus ja Ruhnus on probleeme elukoha leidmisega (7)
Suurem osa raha valla eelarvest läheb haridusse (9)
Suitsetajad häirivad hambapolikliiniku tööd (10)
Torgu tahab teenuskeskuse juhi väljavahetamist (12)
Saaremaa ühineb üle-eestilise helkurkõnniga (1)
Kliimakriis mõjutab tõsiselt iga täna sündiva lapse tervist  (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud