[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 14. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Eluratas

Saarlased Põõsaspea lahingus (1)
Autor: Hugo Tõrs
Reede, 18. november 2016.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Friedrich Põld 1943. a 16-aastasena. FOTO: erakogu

Teine maailmasõda oli jõudnud vaevalt lõppeda, kui NSV Liidu ja lääneriikide vahelised suhted järsult pingestusid. Loomulikult eskaleerus ka vastastikune luuretegevus.

Lääneriike huvitas olukord annekteeritud Balti riikides ja eelkõige muidugi sõjalist laadi informatsioon. Juhtivat rolli Baltimaade-suunalises luuretegevuses etendasid britid. Nende sõjaeelne agentuurvõrk Baltimaades oli mitmesugustel põhjustel lakanud olemast. Brittide plaanid olid väga suurejoonelised: nad püüdsid oma agente infiltreerida kogu NSV Liidu läänepiiri ulatuses alates Soome lahest kuni Kaukaasia vabariikideni välja.

Tulevasi agente Baltimaadesse saatmiseks valiti eelkõige sõjapõgenike hulgast. Värbajate põhiline argument oli üleskutse: oma tulevase tegevusega aitate kaasa iseseisvuse taastamisele. Kui siiras ja kui realistlik see argument oli, on omaette küsimus.

Eesti ja kogu Baltimaade saatus oli Natsi-Saksamaa ja punase Venemaa 1939. aasta kokkuleppega ning lääne suurriikide vaiksete noogutustega Teheranis ja Jaltas aastakümneteks ette määratud. Vahetult pärast sõda oli aga usk ja lootus “valgesse laeva“ suur nii kodumaal kui ka paguluses. Neid mehi, kes olid valmis riskeerima ja ööpimeduses kodumaale naasma, muidugi leidus. Kõrvale ei saa jätta ka tõsiasja, et sel viisil oli võimalus raha teenida.

Näiteks Saksamaal asunud USA väljaõppelaagrites oli nädala palk 125 dollarit, üks vaenlase tagalas veedetud päev oli väärt 100 dollarit. (Et saada selle summa väärtus eurodes, tuleks see arv korrutada umbes kümnega.) Paljude sõjast tulnud meeste jaoks oli see kahtlemata märkimisväärne teenistus. Ütlematagi on selge, et väljavalituiks osutusid vähesed ja mis neid ees ootas, sellest ei olnud kellelgi aimu.

KGB-le (kuni 1953 – MGB, riikliku julgeoleku ministeerium) olid möödunud sajandi neljakümnendad ja viiekümnendad aastad kuldne aeg: nopiti ennesõjaaegsetel aastakümnetel külvatud vilju. Brittide luureteenistuses MI-6 olid ennast mugavalt sisse seadnud NKVD (siseasjade rahvakomissariaat, MGB eelkäija) poolt sõjaeelsetel aastatel Lääne-Euroopast värvatud agendid.

Briti MI-6 tegi Balti suunal tihedat koostööd ka Rootsi sõjaväeluureasutusega T-kontoret, mistõttu ka rootslaste Balti-suunalised operatsioonid olid juba ette läbikukkumisele määratud.

Luureoperatsioon 1951. a septembris

Rootslased hakkasid oma agente Eestisse saatma juba neljakümnendate aastate teisel poolel. Eesti avalikkuse jaoks on jäänud senini saladuseks sündmused, mis leidsid aset 2. septembril 1951 Läänemaal Noarootsi vallas Põõsaspea rannas.

Rootslaste esialgne plaan oli saata juba 1951. a aprillis luurajad kõrval asuvasse Keibu lahte, kuid see operatsioon lükati edasi hilissuvesse. Algul augustikuusse edasi lükatud luureoperatsioon sai teoks septembris. Rootsist startinud kiirpaat, pardal neli luurajat, jõudis Eesti rannikuvetesse 2. septembri õhtuhämaruses.

Kuni tänase päevani ei ole 100-protsendiliselt kindel, kus pidid luurajad randuma – kas Keibu või Põõsaspea lahes. Mõned aastad tagasi ütles üks toonaste sündmustega seotud isik mulle, et mehi oodati just nimelt Keibu lahte. Otsus kasutada Keibu lahe asemel Põõsaspea lahte võidi vastu võtta vahetult enne operatsiooni algust. Kuid fakt jääb faktiks: 2. septembri õhtupimeduses umbes kell 22.30 randusid neli kummipaati ümber istunud luurajat Põõsaspea rannas.

Kes olid need neli meest?

Luuregrupi komandör Lembit Ustel oli sündinud 1923. aastal Lümanda vallas, lõpetas 1936 Lümanda algkooli. Perekond – ema ja nooremad õed-vennad evakueerusid 1941. a suvel Venemaale. Isa Aleksander Ustel oli esimesel nõukogude aastal Lümanda vallavanem ja lasti 1941. aastal sakslaste poolt maha. Lembit Ustel mobiliseeriti Punaarmeesse, Velikije Luki all andis ennast sakslastele vangi. Eestisse jõudes leidis ennast peagi Saksa sõjaväest, kust deserteeris ja põgenes 1944. aastal Rootsi. KGB arhiivimaterjalide andmetel oli alates 1948. aastast seotud Rootsi luurega.

Aksel Pors(s) oli sündinud 1924. aastal Leisi vallas, 1937 lõpetas sealsamas Metsküla algkooli. Aksel Porsi veel praegu elava ja väga vitaalse 86-aastase onutütre Marta Krummi sõnul oli Akslil nooruses kaks suurt huviala: külapoistega võrkpalli mängimine ja tegelemine relvadega, millest 40-ndate algul muidugi puudust ei tuntud. Üks seik olekski Akslile 1942. a suvel peaaegu saatuslikuks saanud. Ühe niiöelda demineerimisoperatsiooni käigus lõhkes Aksli näppude vahel lõhkekeha.

Selle tagajärjel kaotas ta ühe näpu ja sai ränki peahaavu, mis põhjustasid suure verejooksu. Sõit hobuvankriga 50 km kaugusele Kuressaare haiglasse oleks olnud lootusetu.

Abi õnnestus saada kõrval asunud Saksa piirivalvekordonist, mille autoga toimetati Aksel kiiresti haiglasse. Ilmselt pääses Aksel rindeleminekust saadud vigastuste tõttu, Saksa vormi kandis ta Saaremaal piirikaitses. 1944. a sügisel põgenes Aksel koos vennaga Soela rannast Rootsi.

Seda meenutab tollal 14-aastane Marta Krumm, kes oli ka rannas paati ära saatmas, nõnda: “Ütlesin Akslile, et tule nii kiiresti kui saad koju tagasi. Aksel tuligi, aga kodukülla ei jõudnud ta enam kunagi.“

Enne seda, kui Aksel 1951. aastal kodutee jalge alla võttis, kohtus ta Rootsis oma vennaga, kellele kinnitas, et tuleb Eestist tagasi koos sinna maha jäänud pruudiga. See viimane lause on käesoleva loo puhul kahtlemata üsna oluline.
Friedrich Põld oli isa poolt saarlane, sündinud 1927. aastal Pärnumaal. 1947. aastal põgenes kalalaevaga Merituul Kaliningradi oblastist Rootsi, kusjuures oli väidetavalt olnud selle riskantse ettevõtmise üks peaorganisaatoritest.

Kas ka Kreums oli saarlane?


Sugulastega vesteldes ja nende meeste tausta uurides selgus, et kõik kolm olid juba noorukieas silmatorkavalt riskialtid ja julged mehed, kindlasti mõjutas see ka nende edasist elukäiku.

Tänase päevani on identifitseerimata grupi neljas liige. Nõukogudeaegses trükisõnas on ta tuntud Kreumsi nime all. Sama nime on oma avalikes publikatsioonides seniajani kasutanud ka Rootsi luureohvitserid ja ajaloolased. Päris kindlalt võib väita, et see ei ole õige nimi.

Sellel, miks MGB võttis omal ajal selle nime kasutusele, on mitu võimalikku versiooni. Kas Kreums on samuti Saaremaa taustaga, ei ole teada. Aeg-ajalt juhtub imesid: võibolla meenub mõnele lugejale oma tol perioodil kaduma jäänud sugulane? Sel juhul võiks küll endast märku anda.

Nagu juba öeldud, jõudis Rootsi kiirkaater nelja luurajaga 2. septembri õhtuhämaruses Eesti rannikuvetesse. 2–3 miili kaugusel rannikust läksid luurajad koos varustusega kummipaati ja hakkasid liikuma kalda suunas. Rootsi tagasi pöörduv kiirkaater püüdis tasasel käigul liikudes Eesti rannikust hääletult eemalduda, aimamata, et MGB plaani kohaselt tuli kinni võtta nii randa jõudvad luurajad kui ka Rootsi tagasi pöörduv kaater.

Piirivalvekordoni radari ekraanil oli rootslaste lähenemist rannikule märgatud ja oodati sobivat hetke, et tagasipöörduv kaater peatuma sundida.

Kaatri peale suunati prožektorivalgus ja kuna peatumiskorraldust ei täidetud, avati kaatri suunas kuulipildujatuli. Seni vaikselt liikunud kaater pani mootorid täistuuridel tööle.

Võimsate mootorite poolt tekitatud ahtrilained olid kui lahkumissõnum piirivalvuritele.

Piirivalvurid püüdsid mõned minutid rootslasi jälitada, kuid kiiruste erinevus oli nii suur, et tagaajamine tundus mõttetu ning jälitamine lõpetati.

Kogu tegevust merel jälgiti loomulikult ka kaldal radariekraanil, millel ühel hetkel nähti väga kummalist vaatepilti: merel seisavad nii piirivalvelaev kui ka sellest mõni miil eemal Rootsi kiirkaater. Piirivalvelaeva kapteniga võeti kohe raadio teel ühendust ja loomulikult anti korraldus rootslased kinni võtta.

Edasine sündmuste areng muutus aga järjest kummalisemaks. Kui piirivalvelaev hakkas liikuma, siis peaaegu samal hetkel alustas liikumist ka Rootsi kiirkaater.
Miks rootslased otsustasid veel kord riskeerida ja seisma jääda – olid nad ju hetk tagasi lõksust pääsenud ja võis arvata, et piirkonnas ei ole ainult üks, neid rünnanud kapten Ivan Malõi poolt juhitud Nõukogude piirivalvelaev.

MGB ohvitserid said muidugi aru, et rootslastel oli neid 4–5 minutit vaja mingite väga oluliste toimingute tegemiseks: kas tuli kedagi pardale võtta, kas paigaldati merre mingit aparatuuri või oli põhjus milleski muus. Tol ööl jäi see salapärane küsimus vastuseta.

Toimetanud Olavi Pesti

Täna loetuimad
Valla sotsiaaltöötajat tapmisega ähvardanud naist ootab vangistus (2)
Purjus noormees põrutas autoga läbi aia (5)
Abivallavanem Jüri Linde: kesklinna sulgemine on ettevõtjatele kasulik (8)
Inimene jäi Kuressaares langenud puu alla (1)
Saaremaal viiakse läbi kaevude joogivee uuring  (1)
Ettevõtja annetas Orissaare muusikakoolile klaveri
Turismi- ja turundusteenistuse juhatajaks saab Helina Andruškevitšus (1)
Koalitsioonierakonnad arutavad kesklinna liikluskorraldust  (4)
Nädala loetavuse top 5
Valla sotsiaaltöötajat tapmisega ähvardanud naist ootab vangistus (2)
Hannes Sepp: hooaeg tuleb atraktiivne (27)
Ehtne Saaremaa vallutas Kuressaare kesklinna (5)
Purjus noormees põrutas autoga läbi aia (5)
Abivallavanem Jüri Linde: kesklinna sulgemine on ettevõtjatele kasulik (8)
Kommentaarid
Purjus noormees põrutas autoga läbi aia (5)
Hannes Sepp: hooaeg tuleb atraktiivne (27)
Abivallavanem Jüri Linde: kesklinna sulgemine on ettevõtjatele kasulik (8)
Koalitsioonierakonnad arutavad kesklinna liikluskorraldust  (4)
Torm tõi voolukatkestusi (6)
Saaremaal viiakse läbi kaevude joogivee uuring  (1)
Inimene jäi Kuressaares langenud puu alla (1)
Valla sotsiaaltöötajat tapmisega ähvardanud naist ootab vangistus (2)
Maakonna bussiliiklus viiakse üle suvisele sõiduplaanile (4)
Turismi- ja turundusteenistuse juhatajaks saab Helina Andruškevitšus (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud