[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 10. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Eluratas

Mait Pärt paneb elu pilapiltidesse (2)
Autor: Ivika Laanet-Nuut
Reede, 15. juuli 2016.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Mait Pärt ja karikatuurid, mida ta on teinud kokku üle tuhande. Foto: Valmar Voolaid

Meie Maa kaasautor Mait Pärt on mees, kelle käe all on sündinud viimase seitsme aasta jooksul üle tuhande pildi. Need pildid paeluvad lugejate pilku ajalehe arvamusleheküljel.

“Ei tea nüüd, on seda palju või vähe,” muigab teisipäeval 70-aastaseks saanud Mait aja jooksul tehtud karikatuuride arvu kokku võttes. Esiteks ei saaks Maidule otsa vaadates mitte pakkuda sellist väärikat vanust. Mait on nooruslik, mitte ühtegi lisakilo! Ja teda vaadates tundub tegemist olevat hoopis 60-aastasega.

Mitmekülgsete hobidega


Mait hakkas tõsisemalt oma kõige suurema hobiga, karikatuuride joonistamisega, tegelema pensionile jäädes. Ta tunnistab, et ega pilapiltide joonistamine nii väga lihtne olegi.

“Eks tuleb ikka ennast aktuaalsete teemade ja uudistega kurssi viia, teha eskiis valmis ja siis edasi viimistleda,” selgitab ta. Füüsiliselt võtab ühe pildi tegemine aega tema sõnul umbes kaks tundi.

Kõige raskem ongi just teemade valik ja nuputamine, kuidas mõte paberile visandada. Pilapilte joonistas Mait kergemal kujul ka varasemalt. Nii on ilmunud tema pilte ka kunagises Harju Elus ja endises Kommunismiehitajas.

Maidule meeldis juba lapsepõlves joonistada ning koolis oli ta sel alal osavnäpp. Autojuhiks või kombaineriks, nagu paljud poisid tol ajal, ta saada ei igatsenud.

Lisaks karikatuuride joonistamisele meeldib Maidule kuulata meloodilist muusikat. Olgu öeldud, et muusikute perest pärit Mait (tema isa Kustas Pärt oli dirigent ja saksofonist – toim) mängib ta ise süntesaatorit ning mõtleb lugudele välja viise. Maidu abikaasa Juta kirjutab aga laulusalme. Oma abikaasa kohta on Maidul vaid häid sõnu.

“Me oleme ühisel lainel pidevalt,” räägib Mait. Ta viitab, et ei ole nii, et üks kamandab teist, vaid kõik nende kooselus toimub ühise mõistmise teel. Abielu teeb täisväärtuslikuks see, et neile mõlemale meeldivad ühesugused asjad.

Maidu sõnul on nad elanud rõõmsalt ja rahulikult ning kooselu saladuseks peab ta just seda, et omavahel ei tohi teps mitte riielda.

Kui vahel on siiski pisikesi erimeelsusi olnud, on need lahendatud pigem natukene nohisedes, mitte pikalt vaikides. “Aga kui aus olla, siis ega neid pole õieti olnudki,” muheleb Mait kohe takkajärgi.

Lisaks muusikale ja joonistamisele meeldib Maidule aias nokitseda. Peres ongi neil tööjaotus. Tema tegeleb puude ja põõsaste lõikamise, viljade koristamise ja muruniitmisega. Juta hooleks on juurikad ja kasvuhoones toimetamine.

Mait on ka mees, kellele meeldib pildistada. Pere koosviibimised ja sünnipäevad on just tema jäädvustada. Omal ajal, kui olid veel filmidega aparaadid, siis ilmutas ta pimedas köögis materjali. Aga nüüd on kõik seoses tehnika arenguga tunduvalt lihtsam. Ka ristsõnade lahendamine hoiab vaimu virge. “Oleme naisega sõltlased,” naerab ta.

Kuna Mait on mees, kes suitsu ei tee ja viinast lugu ei pea, siis on perel võimalik ka olnud reisida. “Nii et mul on väga mitmekesine elu,” sõnab Mait, tähendades, et ta ei kahetse oma elatud elust mitte hetkegi. “Kõik on läinud just nii nagu peab.”

Harjumaal Raasiku vallas sündinud, Arukülas oma esimesed kooliaastad veetnud Mait läks pärast seitsmenda klassi lõpetamist õppima Tallinna tehnikakõrgkooli, tolleaegsesse Ehitus-ja mehaanikatehnikumi, mille ehituseriala lõpetas ta 1964. aastal diplomiga. Seal õppis ta neli ja pool aastat.

Seejärel viis elutee noore poisi sõjaväkke Tallinna külje all asuvasse piirivalvekordonisse, kus ta oli ainus eestlane. Pea kolm aastat kestnud ajateenistuse lõpetas ta jefreitorina. “Tänu sellele sain ka vene keele selgeks,” muigab ta.

Tõsine töökogemus


Seejärel töötas Mait viis aastat Tallinna sanitaartehniliste tööde valitsuses meistri ja töödejuhatajana.

Pärast seda kolm aastat osakonnajuhatajana siseministeeriumi konstrueerimisbüroo insenerina ning kaks aastat tootmiskoondises Mistra juhtiva konstruktorina. Aasta Kultuurimälestiste RPI-s juhtiva insenerina töötades tõi amet teda paar korda Saaremaale. Ning kuna talle siin väga meeldis, siis otsustaski ta 1980. aastal siia elama tulla.

Saaremaal töötas kuldsete kätega mees alguses Kingissepa rajooni põllumajandusvalitsuses, hiljem AS Saare Ehitusprojektis. Seal oli väga tugev eestvedaja Esko Kuusik. Veel tõi ta tuntumatest nimedest seal eelarvestajana töötanud, kuid mitmed aastad tagasi manalateele läinud Vello Laaneti.

Saare ehitusprojektis töötas Mait vaneminsenerina ja tehnoloogiaosakonna peainsenerina viisteist aastat.

Seejärel tuli muudatuste aeg ning elu viis ta tööle Kuressaare veevärki. Alguses oli ta ametis klienditeeninduse osakonna juhatajana, seejärel juhataja asetäitjana. Veevärgis oli tol ajal juhatajaks Hillar Noot, tore ja sõbralik mees.

Küsimusele, et milline on olnud tema kõige huvitavam tööperiood, vastas Mait, et kindlasti Kuressaare veevärk, mil tema põhitööks oli kanalisatsiooni ummistuste likvideerimine.

Elu maal kui paradiisis

“Siis hakkasin ma tundma Kuressaare linna ja ega siis digitaalselt ei olnud sel ajal ju mitte midagi olemas,” meenutas ta.

Tuli tuua arhiividest tänavate jooniseid. Oli see alles aeg! Aga areng toimus ning selleks ajaks, kui ta pensionile juba siirdus, oli info olemas kõik digitaalselt ja arvutis.

Saare ehitusprojektis tutvus ta oma tulevase abikaasaga, kes töötas seal tehnikuna ning pärast Kuressaare veevärgis klienditeenindajana. 2009 aastal läks Mait pensionile ning viimased kaheksa aastat on nad koos Jutaga elanud imekaunis looduslähedases kohas Lääne-Saare vallas Praakli külas.

Esialgu suvila otstarvet kandnud maakodu ehitati ümber aastaringseks elamiseks. “Ja ei kahetse,” nendib Mait, kelle sõnul on elu maal looduses kui paradiisis. “Seal elan ma veel saja aastani,” kõkutab ta. Maal on tegemist nii suvel kui talvel ja kõike seda naudib Mait täiel rinnal.

Ehkki Maidule otsa vaadates ei oskaks arvata, et tal miskeid tervisemuresid oleks, tunnistab ta siiski salamisi, et kuus aastat tagasi tuli tal läbi põdeda infarkt, millest ta napilt pääses.

“Aga ujusin sellest välja,” lisab ta optimistlikumalt. Kuna tervislikke eluviise pooldav mees liigub palju just rattaga, siis tunneb ta tõsist heameelt sellest, et tänu Lääne-Saare valla ettevõtlikkusele on nüüd Pihtla tee ääres kergliiklustee, mida mööda on väga hea linna sõita. On ju vaja ikka uusi karikatuure leheveergudele tuua.

Küsimusele, et kelleks Mait end ise peab, kas saarlaseks või mandrimeheks, vastab ta kõhklemata, et kindlasti saarlaseks. Ja ta on selle üle uhke. “Mul poeg käib külas, ja ütleb, et isa, sul ka juba saarlase aktsent juures.

Õlu ei ole enam õlu, vaid on juba ölu moodi,” naerab Mait, kelle sõnul ei ole see aga teps mitte paha. “Saaremaal elatud aeg on olnud minu jaoks kordumatu! Ja ma ei kahetse mitte üks sekund siia tulekut,” kinnitab ta.

“Võib-olla saarlased ei saa sellest aru, aga kui ma siia 36 aastat tagasi tulin, siis veendusin, kui sõbralikud ja vastutulelikud inimesed Saaremaal on,” kiidab ta, täiendades, et see saar on ideaalne koht elamiseks.

“Inimesele annab eluaastaid juurde ka see, kui sa saad elada keskkonnas, kus sulle meeldib.” Maidul on kolm last. Mandril elavad poeg Sulev ja tütar Anne.
Laimjala vallas elab tütar Monika Raudsik, kes on SÜGis õpetaja. Lapselapsi on peres kokku viis.

Maidu vanemad on maetud Saaremaale Kudjape kalmistule. Mait on sündinud peres keskmise lapsena. Tema vanem vend Mihkel ja noorem vend Tõnis on läinud kahjuks juba igavikuteele.


TEISED TEMAST


Mait oli väga kohusetundlik ja korrektne. See ametikoht, klienditeeninduse osakonna juhataja, selles oli ta juhatajana väga hea ning sai kenasti hakkama. Ega ta eriti jutukas polnud. Ta tegi oma tööd ja kui vaja oli midagi arutada, siis tegime seda koos. Ta oli projekteerija haridusega ning vormistas liitumistingimusi ja tegi jooniseid alati väga korrektselt. Samuti mis oli oluline, oli see, et ta pidas tähtaegadest kinni. Kui ta oli lubanud midagi, siis tegi ta alati selle õigeaegselt ära.
Kuressaare Veevärgi kauaaegne ja staažikas juht, 40 aastat seal tööpostil olnud Illar Noot



Mait oli väga korrektne ja töökas. Me saime temaga väga hästi läbi. Ta oli kohusetundlik ning temaga ei olnud mitte mingisuguseid probleeme. Samas, kui ta tundis, et kaastöötajaga oli keegi ebaõiglaselt käitunud, siis temal oli alati oma arvamus.
Esko Kuusik, kunagise Saare Ehitusprojekt OÜ juht

Täna loetuimad
Tänasest uus bussiliin
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele (17)
Kakskümmend saarlast sai uue alguse
Tarbijat diskrimineeritakse? (1)
Vahur Kersna kohtus Kuressaares lugejatega
Kaarma naised väge täis
Saaremaa Kunstiklubi avas sügisnäituse (1)
100 aastat ja 140 meetrit sõprust
Saaremaa VK saab karikat kaitsta kodus
Korvpalliülevaade
Praamireisijate arv kasvas novembris 12%
Kristina Kuusk valmistub aasta alguse MK-karusselliks
Nädala loetavuse top 5
Tänasest uus bussiliin
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele (17)
Kakskümmend saarlast sai uue alguse
Tarbijat diskrimineeritakse? (1)
Vahur Kersna kohtus Kuressaares lugejatega
Kommentaarid
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (366)
Tarbijat diskrimineeritakse? (1)
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele (17)
Saaremaa Kunstiklubi avas sügisnäituse (1)
Rae keskuse SHU asemele tuleb apteek (15)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (119)
Olev Ait liitub volikoguga (22)
Muhumaa jõuab liinile veebruaris (122)
Kaljuste organiseerib Tallinnas uut ÜRO pakti vastast meeleavaldust (10)
Pillirookõrs võitis Prototronil 20 000-eurose toetuse (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud