[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 31. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Sport

Pronksi valatud võrkpallihooaeg
Autor: Gunnar Usin
Teisipäev, 30. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Saaremaa võrkpallis tervikuna on olnud eriline hooaeg – Saaremaa VK meeskond ja Saaremaa naiskond saavutasid Eesti meistrivõistluste kõige kõrgemal tasandil pronksmedali. Saaremaa meeskond võitis Eesti esiliigas samuti pronksi ja kõige tipuks said Eesti esivõistlustel kolmanda koha ka Saaremaa VK tantsutüdrukud.

Lugejale pole kindlasti märkamatuks jäänud, et meie võrkpall on viimastel aastatel päris korralikus pärituules purjetamas. Keegi muidugi ei tea, millal tuul vaiksemaks jääb ja millal vastu puhuma hakkab (hoidku jumal meid selle eest!), kuid sellist medalitesadu, mida võrkpallirahvas käesoleval kevadel pea igal rindel korraldas, pole enne nähtud. Asjaosalised ja niiditõmbajad ise on reeglina seda meelt, et latti saab veelgi kõrgemale tõsta.

Lisaks võrkpalluritele endile vajavad ka tantsutüdrukud tunnustamist, sest nende töö ja panus on olnud märgatav ja mis kõige tähtsam – fänluse ja meeskonna enda seisukohalt absoluutselt vajalik!

“Raske on sõnadesse panna meie praegusi emotsioone. Olles tegutsenud alles teist aastat, ei osanud me midagi oodata. Tegime neli kuud rasket tööd, andsime endast parima ja esimese vabariikliku tantsutüdrukute võistluse lõpetasime kohe kolmandana,” kirjutatakse Saaremaa VK Facebookii lehel pärast tantsutüdrukute suurepärast etteastet Põlvas toimunud võistlustel.

Nagu me eilsel spordiküljel lühidalt juba teatasime, siis kõige värskem medalivõit tuli läinud laupäeval Võrust, kus meie naised lausa purustasid Eesti meistriliiga pronksiseeria kolmandas kohtumises kohaliku Famila/Võru VK tulemusega 3:0 (14, 7, 8), mis tähendaski pronksmedaleid. Meie naised tegid ajalugu, sest ka allakirjutanu ei mäleta enam täpselt, millal Eesti kõige kõrgemal tasandil medal võideti. Tuli järele uurida ja seejärel selgus, et aasta oli siis 1966 ehk viimasest medalivõidust on möödas tervelt 53 aastat!

Kui mängijatest medalivõitjad hetkeks kõrvale jätta, siis Meie Maa usutles kahte medalivõidule ehk kõige lähemal seisvat inimest – naiskonna peatreenerit Peeter Vahtrat ja naiskonna esindajat Kristi Põldu.


*  *  *

Peeter Vahtra: tänan teid oma esimese pronksi eest

Milline oli naiskonna eesmärk ja kas see sai täidetud?

Mullu septembris oli selge, kes meil mängima hakkavad ja vaadates koosseisu, sai Tallinnas toimunud ametlikul meistriliiga avamise üritusel välja öeldud, et meie eesmärk on medal. Sportlikus mõttes sai eesmärk ju täidetud, aga süües kasvab isu ja kui me olime TTÜ-d kaks korda põhiturniiril võitnud, siis lootsime, et võidame neid ka poolfinaalseerias ja jõuame finaali. Kuigi väga vähe jäi puudu, siis TTÜ-d me siiski otsustaval hetkel alistada ei suutnud ja see jäi mulle sisse kripeldama.

Millised olid sellise süsteemi, et naised treenisid erinevates kohtades, plussid ja miinused?

Ausalt öeldes oli selline asi mullegi uudne olukord ja me olime selles osas ainus võistkond liigas. Ega siin plusse eriti ole, kuid treeningprotsessi ülesehitust tuli muuta ja ilma naiste endi entusiasmita oleks meil raskeks läinud. Võiks öelda, et arvestades olusid, oli see meistriliigas mängimiseks meie ainus lahendus.

Mis jäi puudu, et Tartu vastu finaali jõuda?

Esimene mäng TTÜ vastu läks meil selgelt servi vastuvõtu nahka, kaotasime 0:3. Teises mängus saime end käima ja võitsime 3:2. Otsustavas kohtumises võitsime kolmandas geimis kaotusseisust 20:24 ja asusime juhtima 2:1. Seejärel juhtisime neljandas veel 5:1 ja meil oli psühholoogiline eelis, kuid vastane hakkas serviga riskima, see õigustas end ja kaotus oli sellises olukorras muidugi valus...

Kas jätkaksid Saaremaa naiste treenerina, kui selline pakkumine tehtaks?

Olen alati valmis läbi rääkima ja jäme ots on siin Saaremaa klubi käes. Sain hooaja lõikes äärmiselt emotsionaalse ja positiivse kogemuse Saaremaa naiskonnaga töötades. Kõik naised olid väga sõbralikud ja tegid koostööd. Mäletan, et ütlesin neile Võrus: “Tänan teid oma esimese pronksi eest!”


*  *  *

Kristi Põld: see medal on väga suure tähendusega

Milline oli naiskonna eesmärk ja kas see sai täidetud?

Sügisel hooajale vastu minnes oli eesmärk saada medal. Saime ju komplekteeritud väga hea naiskonna ning suurte kogemustega peatreeneri.

Mida selline medalivõit sulle kui endisele Saaremaa naiskonna sidemängijale laiemas plaanis tähendab?

See medal on Saaremaa võrkpallile väga suure tähendusega. Me saavutasime ju pronksi Meistriliigas. Sama värvi medal toodi Saaremaale viimati 1966. aastal. See on tervelt 53 aastat tagasi. Vaadates tagasi lähiminevikku, mängisime me ju aastaid rahvaliigas, kaks eelnevat hooaega esiliigas ja nüüd sel hooajal meistriliigas. Naiskonna tulemused on aasta-aastalt paranenud, mis näitab, et Saaremaa naiste võrkpalli tase on viimastel aastatel tõusnud.

Mida arvad nüüd tagantjärele, millised olid sellise süsteemi, et naised treenisid erinevates kohtades, plussid ja miinused?

Kõige suurem miinus oli sel hooajal kokkumäng ja üksteise tunnetamine. Plussiks see, et naiskond sai niimoodi treenides siiski Saaremaad esindada.

Kas Eesti meistrivõistlustelt võidetud medal võiks Saaremaa tüdrukutele motivaatoriks olla, et võrkpalliga tõsisemalt tegelema hakata?

Ikka loodame, sest hetkel on ka Eesti koondises ju saarlannad sees, nii et oluline ei ole, kus oled sündinud ja trenni teed, kui on tahe, siis saad tuule tiibadesse ja selleks platvormiks võiks ka Saaremaa võistkond olla.

Kuidas hindad publiku huvi lõppenud hooajal?

Publik oli väga toetav. Arusaadav, et võrkpallisõbral oli sel hooajal end raske jagada meistriliiga meeste, meistriliiga naiste ja esiliiga meeste võistluste vahel, aga kindlalt saab väita seda, et meie toetajaskond on teistest saalidest siiski arvuliselt üle.

Kuidas ja kellega edasi? Kas kuld on ka võimalik?

Hetk tagasi alles riputati meile kaela pronksmedalid. Emotsioonid on veel väga kõrged ja täna tuleviku plaane teha ei oleks õige. Praegu ei julge veel neid paika panna.


Täna loetuimad
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (32)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (10)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (4)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (11)
Autod ummistavad Ruhnu sadama kai  (1)
Leisi Noored soovib Melsase majas avada noortekeskuse
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (4)
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (6)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Saun läks ehitusveast põlema (10)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (20)
Kommentaarid
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (20)
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (32)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (10)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (67)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (32)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (4)
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (6)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (11)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud